esindaja M. P. (isikukood XXX) Kostja H. P. (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Katrin Paulus
Kohtuistung
30. september 2025
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista H. P.lt välja L. P. kasuks välja ajavahemiku 01.01.2025-06.05.2026 eest sissenõutavaks muutunud elatis kokku 3525,13 eurot.
3.Punktis 2 nimetatud perioodi osas ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt elatist ulatuses, milles hagejale on riigi poolt makstud kohtumenetluse ajal elatisabi (s.o 993,55 eurot). Selles ulatuses on hageja elatise nõue kostja vastu üle läinud riigile ning kostjal on kohustus hüvitada riigile Sotsiaalkindlustusameti poolt hagejale makstud elatisabi.
4.Mõista H. P.lt L. P. kasuks alates 07.05.2026. a kuni L. P. täisealiseks saamiseni (s.o kuni XXX) välja igakuiselt elatis summas 271,12 eurot, mis koosneb: 295,86 eurot (baassumma) + 62,76 eurot (3% keskmise st brutopalgast) - 50 eurot (50% lapsetoetusest) - 37,50 eurot (pool lasterikka pere toetust jagatuna lapse kohta).
5.Elatise suurus muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 01.04.2027), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse (perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
2-24-146222
6.Elatis tuleb tasuda M. P. arvelduskontole nr XXX ette vastava kuu 1. kuupäevaks selgitusega elatis, L. P..
7.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue
1.L. P. esitas 13.01.2025 hagi H. P. vastu elatise saamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt elab hageja koos emaga ega ela koos kostjaga. Kostja ei ole andnud hagejale vajalikus määras ülalpidamist alates maist 2024. a. Hageja vanemate vahel oli varasemalt kokkulepe, et kostja maksab elatist 200 eurot kuus, kuid kostja ei ole kokkuleppest kinni pidanud. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise miinimummääras alates 01.01.2025 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Hageja selgituse kohaselt elavad koos hagejaga veel kaks hageja esindaja alaealist last (17 ja 13 aastat vanad), kes käivad koolis. Hageja eluasemeks on üürikorter. Hageja igakuised põhjendatud vajadused on kokku 655 eurot 02.09.2025 seisuga ning kulud suurenevad hiljem vähemalt 725 euroni. Hagejal on määratud keskmine puue. Tõele ei vasta kostja väide, et kostja on maksnud elatist regulaarselt. Ka ei ole hageja viibinud kostja juures pool aega nendel kuudel, mille eest on jäänud elatis maksmata. Hagejale teadaolevalt ei pea kostja tegelikult oma teisi alaealisi lapsi ülal. Hageja on saanud menetlusaegset elatisabi perioodil 07.02-08.05.2025 kokku 993,55 eurot. Kostja seisukoht
2.Kostja leiab, et on andnud ülalpidamist pidevalt ja piisavalt, tasudes iga kuu 200 eurot vastavalt kokkuleppele. Need kuud, mille eest kostja ei ole elatist tasunud, viibis hageja poole ajast tema juures. Kostja osaleb lapse elus ning võtab lapse võimalusel enda juurde, kandes sel ajal lapse ülalpidamiskulud. Kostja viib ja toob last ise ning kannab sellega seonduvad transpordikulud. L. on tuvastatud kerge puue ning talle makstakse 160 eurot kuus puudetoetust, mille arvelt tuleb kostja hinnangul lugeda hageja ülalpidamiskulud osaliselt kaetuks. Lisaks saab hageja ema ühekordseid toetusi, nagu näiteks 2(7)
2-24-146222 Sotsiaalkindlustusameti makstav puudega lapse vanema lapsepuhkuse tasu. Lasteaia tasu makstakse kinni riigi poolt. Kostjal on kahtlus, et kostja poolt makstav elatis ei lähe hageja kulude kandmiseks ning nõutav elatis läheks hoopis hageja seadusliku esindaja teiste laste ülalpidamiskulude kandmiseks. Kostja on ostnud hagejale ka riideid. Kostja on võimeline maksma elatist maksimaalselt 100 eurot kuus. Kostja töötasu on keskmiselt 1200 eurot kuus. Lisatööd kostja teha ei saa, kuna töö on füüsiliselt raske ning tervis ei võimalda. Kostja töötab XXX enda äriühingus. Kostjal on veel kolm alaealist last, kellele kostja annab ülalpidamist kokku summas 500 eurot kuus. Kostja enda igakuised vältimatud vajadused on 600 eurot kuus, s.o riided, eluase, transport, side. Kostja leiab, et hageja põhjendatud vajadused on ülepaisutatud. Kohtuotsuse põhjendused
3.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada.
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p-s 1 on sätestatud, et ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. PKS § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi (PKS § 99 lg 2). PKS § 100 lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Sama sätte lõike 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg-s 5 on sätestatud, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. PKS § 102 lg-s 1 on sätestatud, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS 102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest, kuid kui vanem on PKS § 102 lgs 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise vähendamiseks tuleb tuvastada, et selleks on mõjuv põhjus, muu hulgas kas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kui seadusest ei tulene teisiti (PKS § 116 lg 1).
5.Rahvastikuregistri andmete kohaselt on hageja kostja laps. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja ei ela hagejaga koos. Vaidlust ei ole ka selles, et kostja on tasunud menetluse ajal elatist kokku 570 eurot (dtl 145, 189, 249).
6.Kohus menetleb elatise nõuet alates 01.01.2025 kuni hageja täisealiseks saamiseni seadusjärgses miinimummääras, mis hagi esitamise hetkel oli 240,22 eurot, perioodil 3(7)
2-24-146222 01.04.2025-31.03.2026 oli 254,24 eurot ja praegusel hetkel on 271,12 eurot. Kostja vastuväited tuginevad sellele, et kostja ebapiisav töötasu ja teiste alaealiste laste ülalpidamiskohustus ei võimalda kostjal miinimummääras ülalpidamist anda.
7.Vaidlust ei ole selle üle, et kostja ei ela hagejaga koos. Hagejal on kostjast lahus elava alaealise lapsena kostja vastu PKS §-dest 96-100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Nimetatud normid peavad tagama selle, et elatist nõudev alaealine laps saab lahus elavalt vanemalt vajaliku ülalpidamise. Ka on Riigikohus leidnud, et kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 2 järgi ülalpidamiskohustust lapsele iga kalendrikuu eest ette elatist makstes (vt Riigikohtu 4. detsembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p 11). PKS § 100 lg-te 1 ja 2 alusel saab laps (lapse õiguste ja huvide kaitseks teda kasvatava hooldusõigusliku vanema esindusel) seda nõuda eelkõige perioodilise rahalise maksena ehk elatisena. Ülalpidamise andmine rahas igakuise ettemaksuna võimaldab elatist lapse heaks kasutaval vanemal arvestada selle summaga kulude planeerimisel. Kohtupraktika kohaselt ei ole miinimummääras elatise nõudmise korral vaja tõendada kulutuste kandmist.
8.Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust. PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (PKS § 116 lg 1).
9.Eelnevast tuleb järeldada, et elatist tuleb maksta regulaarselt alates hetkest, mil vanem ei ela enam lapsega koos. Elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolne ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine ning seaduse mõtte kohaselt on ülalpidamiskohustust rikutud ka juhul, kui makstud elatis ei ole olnud lapse ülalpidamiseks piisav.
10.Andmaks hinnangut sellele, kas kostja on ülalpidamise andmise kohustust rikkunud, tuleb kohtul tuvastada, milline oli kostja ülalpidamiskohustus hagi esitamise ajal. Kumbki pool on kinnitanud, et vanemate omavahelise kokkuleppe kohaselt tuli kostjal maksta hageja ülalpidamiseks 200 eurot kuus. PKS § 100 lg 3 võimaldab vanematel oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut. Riigikohus on tsiviilasjas nr 2-18-6499 tehtud 19.06.202. a otsuses (p 11) leidnud, et vanemate kokkulepet saab võimaluse korral arvestada lapse tulevikus sissenõutavaks muutuva elatise väljamõistmisel, kuid eelkõige tuleb seda arvestada tagasiulatuva elatisenõude puhul, et hinnata, kas vanem on kohtusse pöördumisele eelneval ajal ülalpidamiskohustust täitnud (vt ka Riigikohtu 26. juuni 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7813, p 13). Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-101-15 tehtud 23.02.2016. a otsuse lahendi punktides 14 ja 17 leidnud, et nii nagu muud lepingupooled, võivad ka vanemad lepingupoolena VÕS § 13 lg 1 järgi sõlmitud ülalpidamislepingut kokkuleppel muuta või selle lõpetada. /---/ Olukorras, 4(7)
2-24-146222 kus vanemad on leppinud kokku lapsele makstava elatise suuruses ja elatise suurust mõjutavad asjaolud on oluliselt muutunud, võib see anda alust öelda ülalpidamiskokkulepe kui kestvusleping VÕS § 196 lg 1 alusel erakorraliselt üles mõjuval põhjusel, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni. Kohtu hinnangul saab poolte esile toodud teabe pinnalt järeldada, et vanematel puudub erimeelsus selles, et ülalpidamiskokkulepe 200 euro maksmiseks eksisteeris, kuid on hiljemalt alates 17.12.2024 üles öeldud. Sellele viitab nii hagejapoolne elatise nõude esitamine maksekäsu kiirmenetluses 17.12.2024 kui ka kostja vastuväited, mille kohaselt on ta kinnitanud, et ei pea võimalikuks maksta elatist enam kui 100 eurot kuus. Kui lähtuda sellest, et vähemalt kuni 17.12.2024 kehtis kokkulepe elatise 200 euro kuus maksmiseks, siis on kostja seda kokkulepet rikkunud, makstes hagejale perioodil jaanuar – november 2024 elatist kokku 1300 eurot, s.o keskmiselt vaid 118,18 eurot kuus (dtl 191). Sealjuures ei vasta tõele kostja väited, et elatist tasus ta vähem nende kuude eest, mil hageja oli poole ajast tema juures. Kostja enda esitatud teabe kohaselt (dtl 167) viibis hageja perioodil juuni-detsember 2024 koos kostjaga pool kuud vaid juunis. Teistel kuudel on hageja ja kostja koos viibitud aeg olnud oluliselt lühem. Eeltoodust tulenevalt on leidnud tõendamist, et kostja on ülalpidamiskohustust rikkunud ning elatise väljamõistmise eeldused on täidetud.
11.Kostja ei ole tuginenud töövõime puudumisele. Kostja on väitnud, et tema sissetulek ei ole piisav selleks, et kanda enda esmavajalikud kulud, täita enda teiste alaealiste laste ülalpidamiskohustust ning tasuda veel hagejale elatist miinimummääras. Kohus leiab, et kostja väited on tõendamata. Kostja väite kohaselt on tema ülalpidamiskohustus alaealiste laste suhtes kokku 500 eurot kuus. Rahvastikuregistrist nähtub lisaks hagejale veel kolme alaealise lapse olemasolu. Samas ei nähtu ühestki tõendist alaealiste laste ülalpidamise kohustuse täitmine ja selle kohustuse täpne suurus. Kostja esitatud kokkuleppest (dtl 187) ei nähtu, milline on kokkuleppe sisu. Ühestki tõendist ei nähtu teistele alaealistele lastele regulaarselt makstav elatis või nende kulude muul moel igakuine kandmine.
12.Kohtu hinnangul ei ole tõendatud ka kostja sissetuleku ja muude varaliste vahendite piiratus. Kohus on kostjale selgitanud, et seni esitatud teabe pinnalt ei nähtu kohtule kostja tegelik varaline seis. Kostja ainsa kasutusel oleva konto väljavõtetest ei nähtu, et kostja kannaks üldse mingeid olmelisi kulusid endaga seonduvalt. Kostja kontole (dtl 170-176, 232236) tehakse küll erinevaid ülekandeid XXX OÜ-lt (ja ka teistelt isikutelt), kuid samuti kantakse sellelt kontolt samale äriühingule suures summa raha tagasi. Konto väljavõttest ei nähtu poekülastusi ega söögikohtades maksmist. Ei ole eluliselt usutav, et kostjal puudub igasugune vajadus olmeliste ülekannete tegemiseks. Kokkuvõtlikult on konto väljavõtte pinnalt ilmne, et kostja tegelik igakuine rahakasutus toimub kas sularahas või teise konto kaudu, mille kohta ei ole kohtule teavet esitatud. Seega ei saa praegu esitatud teabe pinnalt lugeda tõendatuks, et kostjal on selline vahendite piiratus, mille korral ei ole miinimummääras elatise väljamõistmine võimalik. Kokkuvõtlikult leiab kohus, et elatise vähendamine alla miinimummäära ei ole kostja vahendite piiratuse tõendamatuse tõttu põhjendatud.
13.Kostja on leidnud, et hageja vajadused ei ole nii suured, et põhjendatud oleks mõista elatis välja miinimummääras. Elatise väljamõistmine alla miinimummäära saab kõne alla tulla vaid juhul, kui kostja tugineb enda varaliste vahendite piiratusele, toob välja sellekohased konkreetsed asjaolud ning tõendab enda väiteid. Ka kohtupraktika kohaselt (vt TlnRnKm 17.07.2025, 2-25-3427/21, p 9.1) võib kohus mõista vanemalt lapse kasuks PKS § 101 lg-te 5(7)
2-24-146222 2– 7 järgi arvutatud miinimumelatisest väiksema elatise välja PKS § 102 lg-te 1 ja 2 järgi üksnes olukorras, kus vanem ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma lapsele ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist ning selleks on mõjuv põhjus. Praegusel juhul ei ole leidnud tõendamist kostja varaliste vahendite piiratus. Seetõttu ei asu kohus tuvastama lapse vajaduste tegelikku suurust ning lähtub sellest, et vajadused on vähemalt kahekordse miinimummäära ulatuses.
14.Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjal anda hagejale ülalpidamist seadusjärgses miinimummääras. Kohus rahuldab hagi ja mõistab välja elatise seadusjärgses miinimummääras alates 01.01.2025. Konkreetse summa arvutamisel tuleb arvestada hagejale makstava lapsetoetusega (kolmanda lapse toetus 100 eurot) ning lasterikka pere toetusega (seda saab 3 last peres). Seadusest ei tulene, et kohus peaks arvestama lapse puudetoetusega. Puudetoetus on oma olemuselt sihtotstarbeline, et katta lapse puudest tulenevaid kulusid. Samuti ei kuulu seaduse kohaselt arvestamisele hageja emale makstavad ühekordsed toetused.
15.Kostja on tuginenud sellele, et hageja viibib osa ajast kostja juures ning kostja annab hagejale ülalpidamist vahetult, samuti kannab kostja kulud seoses hageja transpordiga kostja juurde ja tagasi. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse PKS § 101 lg 6 järgi elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kohtu hinnangul ei kuulu praegusel juhul PKS § 101 lg 6 kohaldamisele, kuivõrd kostja enda esitatud teabest (dtl 167) nähtuvalt oli kostja juures ajavahemikus 01.06.2024-30.06.2025 veedetud aeg keskmiselt vaid 4,77 päeva kuus.
16.Selguse mõttes mõistab kohus välja elatise 06.05.2026 seisuga kogusummas ja alates kohtuotsuse tegemise päevast igakuises määras. PKS § 101 lg-tes 3, 4 ja 5 sätestatust tulenevalt oli hageja puhul kohalduv miinimumelatis erinevatel ajaperioodidel järgmine: 01.01.202531.03.2025 kuus 240,22 eurot, 01.04.2025–31.03.2026 kuus 254,24 eurot, 01.04.202606.05.2026 271,12 eurot, kogusummas 4095,13 eurot. Kostja on tasunud elatist 570 eurot. Elatise võlgnevus on seega (4095,13-570) 3525,13 eurot, mille kohus kostjalt hageja kasuks välja mõistab.
17.Kohus selgitab, et otsuse resolutsiooni punktis 2 nimetatud perioodi osas ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt elatist ulatuses, milles hagejale on riigi poolt makstud kohtumenetluse ajal elatisabi (s.o 993,55 eurot). Selles ulatuses on hageja elatise nõue kostja vastu üle läinud riigile ning kostjal on kohustus hüvitada riigile Sotsiaalkindlustusameti poolt hagejale makstud elatisabi. Seega on resolutsiooni punkti 2 kohane tegelik kostja poolt hagejale makstav summa (3525,13-993,55) 2531,58 eurot.
18.Alates 07.05.2026 mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja elatise 271,12 eurot kuus, mis vastab PKS § 101 alusel arvestatud elatisele. Kohus selgitab, et elatise summa muutub igal aastal vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4. Samuti muutub elatise summa siis, kui hagejale lõpetatakse lasterikka pere toetuse maksmine ja/või muutub lapsetoetuse summa.
19.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg-st 1 tuleneb, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus leiab, et puudub alus kalduda kõrvale TsMS § 164 lg-s 1 sätestatud menetluskulude jaotusest. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda menetluskulude rahalist suurust kindlaksmääramata /allkirjastatud digitaalselt/ 6(7)
2-24-146222 Enely Sepp kohtunik
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.