Ele Liiv (eesistuja), Krista Kirspuu, Indrek Soots
Otsuse tegemise aeg ja koht
07.10.2016, Tallinn
Tsiviilasja number
2-13-58396
Tsiviilasi
IL (L) hagi A OÜ vastu kutsehaigusest tingitud tervisekahju hüvitamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 29.02.2016 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
1363,34 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
IL apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja/apellant: IL (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Henn Koduvere Kostja/vastustaja: A OÜ (registrikood XXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Katrin Sarap
Kohtuistungi toimumise aeg
19.09.2016
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Pärnu Maakohtu 29.02.2016 otsus osas, milles maakohus jättis rahuldamata IL hagi ja teha uus otsus, millega hagi tervikuna rahuldada. Muuta osaliselt otsuse täitmise korda, menetluskulude jaotust ja väljamõistetavate menetluskulude suurust. Muus osas jätta otsus muutmata.
2.Välja mõista A OÜ-lt IL kasuks kutsehaigusega tekitatud kahju hüvitis (brutos) järgmiselt:
2.1.Hüvitis perioodi 01.03.2011 - 29.02.2016 eest summas 18 182,86 eurot ühekordse maksena;
2.2.Alates 01. märtsist 2016 jooksva kuu 15. kuupäevaks igakuine hüvitis (29.02.2016 maakohtu otsuse tegemise aja seisuga 499,38 eurot kuus), mille arvestamise metoodika on esitatud otsuse reolutsiooni punktis 4.
1(10)
3.Välja mõista A OÜ-lt IL kasuks punktis 2.1 nimetatud hüvitise tasumisega viivitamise eest viivis VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras perioodi 01.05.2012 - 29.02.2016 eest summas 2852,70 eurot ning alates 01.03.2016 protsendina põhinõudest (29.02.2016 maakohtu otsuse tegemise seisuga põhinõue 18 182,86 eurot) kuni põhinõude täitmiseni.
4.Määrata kindlaks perioodilise hüvitise maksmise osas kohtuotsuse täitmine järgmiselt:
4.1.Otsuse p 2.2 määratud igakuise hüvitise arvestamise metoodika:
4.1.1.igakuise hüvitise suuruse arvestamise aluseks on hüvitise baasmäär, mis vastab IL-l tuvastatud töövõimekao protsendimäärale (käesolevalt kuni 31. augustini 2016.a 40%) ja on seisuga 31.12.2015 brutokuusissetulekust kaotatud osa summas 499,38 eurot (sh indekseeritud juurdekasv perioodi 2012-2014 eest).
4.1.2.Hüvitise baasmäära tuleb iga-aastaselt indekseerida tegevusalal „Metallitoodete tootmine, v.a. masinad ja seadmed" Statistikaameti poolt avaldatava keskmise brutokuupalga juurdekasvutempoga võrreldes eelmise perioodiga (%). Indekseerimine tuleb läbi viia koheselt Statistikaameti andmete avaldamise järel, kuid mitte hiljem kui iga aasta 01. juuliks. Indekseerimisel arvestatakse ümber alates indekseerimise aasta algusest tasutud hüvitis ja tehakse vähem tasutud osas ühekordne väljamakse või enamtasutud osas tasaarvestus järgmise perioodi maksega.
4.1.3.Hüvitise lõpliku suuruse saamiseks tuleb punktis 4.1.2 kindlaksmääratud indekseeritud igakuise hüvitise summast maha arvestada sama perioodi eest saadud töövõimekaotuspension;
4.2.IL on kohustatud teavitama A OÜ-d koheselt, so hiljemalt 7 päeva jooksul töövõimekao määra ja töövõimetuspensioni suuruse muutumisest.
4.3.A OÜ on kohustatud igakuise hüvitise IL-le välja maksma hiljemalt hüvitise saamise kuu
15.kuupäevaks
5.Poolte maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta A OÜ kanda.
6.Välja mõista A OÜ-lt IL kasuks maakohtus kantud menetluskulude hüvitis 8161,37 eurot.
7.Välja mõista A OÜ-lt IL kasuks ringkonnakohtus kantud menetluskulude hüvitis 216 eurot.
8.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb A OÜ tasuda viivist otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.12.12.2013 esitatud hagiavalduses palus IL (hageja) mõista välja A OÜ-lt (kostja) välja kutsehaigusest tingitud tervisekahju hüvitise kindla summana perioodi eest 01.03.2011 kuni kohtuotsuse tegemiseni, edasi perioodilise igakuise hüvitise iga kolme kuu eest ette koos indekseerimisega, viivise kuni kohtuotsuse tegemiseni kindlas summas ja edasi seaduses sätestatud määras protsendina võlgnetavalt summalt kuni nõude täitmiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2(10)
Hageja esitas hagis andmed oma tööstaaži kohta alates 1986. aastast kuni 23.02.2011 ja tõi esile, et töötas 12.03.2007-23.02.2011 kostja juures CNC pingioperaatorina. Töötades kostja juures läbis hageja 19.04.2007 ja 17.04.2009 tervisekontrolli ning võis vastava otsuse alusel töötada kostja juures nimetatud töökohal. 26.10.2010 diagnoositi hagejal füüsilisest ülekoormusest õlavöötmele tingitud haigestumine. 28.02.2011 ütles kostja hageja töövõime halvenemisest tingituna töölepingu üles. 14.12.2011 tuvastati hagejal kutsehaigus ja see võis tekkida tulenevalt töötamisest kostja juures aastatel 2007-2011. Kutsehaiguse põhjustasid füüsiline töö koormusega kätele, õlavöötmele, korduvad ühetaolised jõu rakendamist vajavad liigutused. Kostja riskianalüüs möönis ülekoormuse riskide olemasolu, kuid hageja ei olnud analüüsi tulemustest teadlik. Hageja töökoha tööpingi töötasapind oli võrreldes teiste masinatega kõrgem, käed olid sundasendis ja koormus õlgadele suurem. Kostja ei tutvustanud hagejale füüsilise ülekoormuse kahjustuste vältimise juhendit ja ülekoormustraumade vältimise juhendit. Nimetatust töötaja informeerimine on tööandja kohustus (TTOS § 13 lg 1 p 6). Töötervishoiuarst ei hinnanud hageja töötingimusi. Kuigi hageja 2009 aastal kurtis arstile, et töö hakkab õlgadele ja kätele, tunnistas arst ta sobivaks antud tööle. Hageja kutsehaigus ja töövõimekaotus olid olemas juba 28.02.2011, kui hageja lõpetas kostja juures töötamise. Hageja jäi ilma sissetulekust, tal oli vähenenud töövõime ja võime sissetulekut teenida. Hageja nõuab hüvitist alates märtsist 2011. Hageja võime teenida keskmist sissetulekut vähenes 375,22 eurot kuus. Hageja kutsehaiguse üheks oluliseks põhjuseks võis olla töökoormuse järkjärguline suurenemine. Alates 2008 algusest töötas hageja kostja juures kolmes vahetuses, sh ka kell 23:00 -06:00. 12.01.2012 Sotsiaalkindlustusameti otsusega nr 823411 määrati hagejale püsiva töövõime kaotus 40 % põhjusega kutsehaigus. Hageja on pöördunud kostja poole kutsehaigusest tingitud hüvitise saamiseks, kuid kostja on selle maksmisest keeldunud. Alates 01.03.2012 on igakuiseks kahjuks 390,98 eurot ja alates 01.03.2013 405,45 eurot ning kahjuhüvitis tuleb indekseerida. Hageja esitas hüvitisenõude tagasiulatuvalt perioodi 01.03.2011-30.11.2013 eest ja palus välja mõista 12 813,22 eurot. Hageja arvestas seejuures tema poolt saadud töövõimetuspensioniga 3756,57 eurot, mille võrra vähendas nõuet ja selle lõplikuks suuruseks jäi 9056,65 eurot. Tulenevalt töövõimetuse püsimisest palus hagejal kostjalt välja mõista hüvitise tulevikus perioodiliste maksetena iga kolme kuu eest ette 264,64 eurot kuu kohta. Hageja taotles viivise väljamõistmist kostjalt põhinõudelt alates 01.05.2012 seadusjärgses määras. Kostja vastus hagile
2.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu. Hageja töötas enne kostja juurde tööle asumist 18 aastat füüsilist koormust nõudvatel ametikohtadel, kostja juures neli aastat. Kutsehaiguse diagnoosiks on ülekoormushaigus. Hageja ei ole põhjendanud, milliseid ohutusnõudeid kostja rikkus. PERH tõendis antud hinnang on oletuslik. Kostja ei ole hageja tervist kahjulike töötingimustega kahjustanud ega hagejale kutsehaigust põhjustanud. Hagejale on tutvustatud töötervishoiu- ja tööohutusalaseid juhendeid ja õigusakte, tal on võimaldatud läbida tervisekontroll. Kostja on aastatel 2006, 2008 ja 2009 tellinud riskianalüüsid, millest tulenevalt on kostja järginud kõiki TTOS tulenevaid kohustusi. Hageja kutsehaigus on
3(10)
tõenäoliselt põhjustatud hageja eelnevatest töökohtadest ja tema hobidest. Hageja on aktiivselt tegelenud kettaheite ja kuulitõukega. Ülekoormushaiguse põhjustajaks võib olla spordivigastus. Hüvitist ei saa kostjalt välja mõista päev pärast töösuhte lõppemist (01.03.2011), kui kutsehaigus diagnoositi 9 kuud hiljem (14.12.2011). Hageja hüvitise arvestus ei saa olla õige. Maakohtu otsus Maakohus rahuldas hagi pooles ulatuses ja ei rahuldanud hageja taotlust tasuda edasiulatuvat hüvitist kolme kuu eest ette. Kohus jaotas menetluskulud ja määras kindlaks nende suuruse. Kohus mõistis menetluskuluna kostjalt hageja kasuks välja 2107,20 eurot. Kohus lahendas hageja kahjunõude kui lepingust tuleneva nõude ja kohaldas VÕS § 127 lg-s 1, § 128 lg-tes 2 ja 4, § 130 lg-s 1 sätestatust. Kohus tuvastas, millal ja milliste tööandjate juures oli hageja töötanud, et 14.12.2011 diagnoositi hagejal kutsehaigusena ülekoormushaigus (TTOS § 23 mõttes), samuti et hageja kutsehaigus tekkis tulenevalt töötamisest kostja juures painutuspingi operaatorina aastatel 2007 – 2011. Kohus tuvastas, et hagejal on kutsehaigusest tulenev töövõimekaotus 40% tähtajaga kuni 31.08.2016. Kohus tuvastas hagejale varalise kahju tekkimise seoses kutsehaigusega. Hageja jäi tervislikel põhjustel ilma tööst ja sissetulekust kostja juures ning ei ole tänaseks töövõime osalise kaotuse tõttu saanud töötada ega sissetulekut teenida samas mahus. Kohus tuvastas, et kostja tekitas hagejale õigusvastaselt kahju, sest rikkus mitmeid õigusaktidega kehtestatud töökaitse ja –ohutuse alaseid nõudeid (TTOS § 4 lg 2, § 121, § 13 lg 1 p 6 ja sotsiaalministri 27.02.2001 määruse nr 26 „Raskuste käsitsi teisaldamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuete“ § 3 lg 1). Kohus luges tõendatuks, et töökoormus tõusis, töö toimus 3 vahetuses, sh öises vahetuses, tehti ületunde. Ebausutavaks pidas kohus kostja väiteid, et hageja ei pöördunud kaebustega kostja poole ja sellepärast ei saanud kostja puudusi kõrvaldada. Pigem viitas hageja kirjeldus – tõstuki ligipääsu puudumine, müra, tolmu ja tuuletõmbuse probleemid - kostja kui tööandja vähesele huvile tööpaiga, tööasendi ja tööprotsessi nn mugavuste vastu, mis aga mõjutavad kogumis tegelikku tööohutust ja töötaja füüsilist tervist. Kostja ei tõendanud, et tutvustas hagejale regulaarselt töökeskkonna riskianalüüse, ülekoormushaiguse vältimiseks vajalikke abinõusid, sh ergonoomilisi töövõtteid. Kohus tuvastas, et hageja ei olnud piisavalt teadlik töökeskkonna kahjulikest tingimustest ja teguritest, kuna nimetatud tingimused ja tegurid jäid hagejale kostja juures töötamise ajal konkreetselt selgitamata ning töötaja töökeskkond vastavalt töötaja vajadustele ja töö iseloomule ergonoomilisemaks kujundamata. Riskianalüüsid hageja töötamise ajast aastatel 2006-2009 olid küll olemas, kuid nende reaalne töökeskkonnas rakendamine oli puudulik. Poolte esitatud tõenditest nähtuvalt lõppes poolte töösuhe 01.03.2011 kostja poolse ülesütlemisega hagejast tingitud tervislikel põhjustel, kutsehaigus diagnoositi detsembris 2011, kuid hageja oli juba novembris 2010 kuude viisi haiguslehel. Vastavalt TTOS §-le 23 on kutsehaigus haigus, mille on põhjustanud kutsehaiguste loetelus nimetatud töökeskkonna ohutegur või töö laad. Kostja teo ja hagejale tekitatud kahju vahel esineb põhjuslik seos, mille vallandajaks on kostja tööohutust tagavate ohutusnormide tõsine järgimata jätmine.
4(10)
Kohus leidis, et hageja tegi suurema palga saamiseks ületunde ja tõstis enda töökoormust vabatahtlikult. Kohus kohaldas VÕS § 139 lg-tes 1 ja 3 sätestatut. Hageja väitel tekkisid tal kätes valud juba varem, töökirjelduse järgi töötas ka nädalavahetustel (6 päevase töönädalaga, 1 puhkepäev), hageja väitel tegi ta ületunnitööd firma palvel, kuna tootmine suurenes. Hageja pidi mõistliku inimesena eeldama, et konkreetse raskuste tõstmisega seotud ja sundasendit nõudva töö puhul üle normtundide töötamine kiirendab hageja tervisliku seisundi halvenemist ja töötaja oleks ka ise saanud vähendada kutsehaiguse tekkeriski, vältides ületunde või lahkudes varem tervisele sobimatult töökohalt. Konfliktis töötaja tervisliku seisundi ja töötaja soovi vahel jätkata suure palga saamiseks tervisele sobimatul töökohal, ei saa panna kogu vastutust tööandja peale - ka töötajal on vastutus oma tervise eest hoolitseda ja ära hoida enda tegutsemisest tulenev kahju, kui see on võimalik. See võis kaasa aidata kutsehaiguse välja kujunemisele või selle välja kujunemist kiirendada. Töösuhtes on mõlemad pooled, nii tööandja kui ka töötaja huvitatud kasusaamisest ning peavad ka mõlemad selle õigussuhte pikaajaliste mõjude riske kandma. Hageja palgaarvestusest nähtuvalt on tema palgad tavalistel täistöökuudel 2010 kõikunud üle 40 % (vähim 13 055 kr, suurim 18 393 kr, vahe 5338 kr). Kuna hageja mitme aasta jooksul ei järginud tööajanormi, mõjutas see kutsehaiguse väljakujunemist, tegemist on hooletusega ja kostjalt nõutavat kahju hüvitist tuleb seetõttu vähendada omavastutuse arvelt 50 % võrra, arvestades töö intensiivust ja raskust, mille mõju oma tervisele hageja sai ette näha. Hageja keskmiseks sissetulekuks kutsehaiguse eelsel ajal oli 938,05 eurot, millest 40% moodustab 375,22 eurot kuu kohta. Põhjendatud on väljamõistetava hüvitise indekseerimine alates 01.04.2012, võttes aluseks Statistikaameti poolt avaldatava indeksi sama tegevusala töötajate brutopalkade iga-aastase muutuse kohta (VÕS § 136 lg 4). Kuna hageja ei ole vanaduspensioni ikka jõudnud, töötaks ta täistööajaga edasi, kui tema tervislik seisund seda võimaldaks. Hageja töötas metallitoodete tootmises, mistõttu tuleb palga muutmise aluseks võtta keskmine brutoja netopalk tegevusalal „Metallitoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed“ alates püsiva töövõime kaotuse tõttu kostja juures töö ja sissetuleku kaotamisele järgnevast aastast. Kohus tuvastas Statistikaameti andmed nimetatud sektori brutopalga muutumise kohta ja indekseerid hageja keskmise töötasu. Arvesse võttes eelnevalt kindlaksmääratud kostja osavastutust 50 % ulatuses, määras kohus kostjalt välja mõistetava igakuise perioodilise hüvitise suuruseks 249,69 € (499,38 € : 2 = 249,69), millest tuleb VÕS § 127 lg 5 alusel maha arvata hüvitise maksmise ajal saadavad töövõimetuspensioni summad. Hagejale pani kohus kohustus kostjat viivitamata teavitada töövõime kaotuse määra ja töövõimetuspensioni suuruse muutumisest. Kokkuvõttes mõistis kohus kostjalt hageja kasuks välja hüvitise ühekordse summana kuni kohtuotsuse tegemiseni 9091,44 eurot, alates 01.märtsist 2016 igakuise hüvitise, viivise 1605,85 eurot ja alates 01.03.2016 viivise protsendina seaduses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. Hüvitise maksmist perioodiliste maksetena 3 kuu kaupa ette ei pidanud kohus hüvitise iseloomu ja hüvitise arvestamise metoodikat silmas pidades põhjendatuks ja pani kostjale kohustuse hüvitise maksmiseks igakuiselt hiljemalt jooksva kuu 15. kalendrikuupäevaks. Arvesse võttes, et hagi rahuldatakse pooles ulatuses, kuid ka asjaolu, et kostja ei ole ilmutanud valmisolekut kompromissiks, sh on keeldunud vastuvõtmast hageja poolt veebruaris 2015 pakutud kompromissi, mis on ulatuselt sarnane otsusega väljamõistetud hüvitise suurusele (kompormissis 216,38 eurot kuus ja otsuses vastavalt 233,44 eurot kuus), pidas kohus põhjendatuks jätta 75 % hageja menetluskuludest kostja kanda ning kostja menetluskulud tema enda kanda.
5(10)
Apellatsioonkaebus
4.Hageja palub maakohtu otsuse osaliselt tühistada ja rahuldada hagi tervikuna, samuti parandada otsuse resolutsiooni p 4.1.1 aastaarvu osas, samuti menetluskulude jaotuse ja väljamõistetavate menetluskulude suuruse osas. Põhjendamatu on kostjale makstava hüvitise vähendamine omavastutuse tõttu. Kostja pole oma vastuses tuginenud hageja poolt ületundide tegemisele. Ületundide hulka, nende tegemise põhjusi ja võimalikku mõju hageja tervisele kohtus sisuliselt ei arutatud. Kostja esindaja kinnitas vastuseks hageja vastavasisulisele taotlusele, et kostjal ei ole võimalik esitada andmeid hageja tööaja kohta. Käesolevas asjas esitatud tõendite alusel ei ole võimalik öelda, millest palgaerinevused tulenesid, palgaerinevuste alusel ei saa teha järeldusi ületundide, nende koguse ja mõju kohta. Alusetu on kohtu seisukoht, et hageja on mitme aasta jooksul rikkunud tööajanormi. Kostja pole seda väitnud ja antud asjas uuritud tõendite põhjal tööajanormi rikkumist mitme aasta jooksul järeldada ei saa. Tööinspektsiooni 26.01.2012 uurimiskokkuvõttes on märgitud järgmist : „A OÜ esitatud IL tööaja tabelitest 2007...2010 nähtub, et töötaja on teinud ületunni ja öötööd, kuid võimaldatud on ka nõuetekohaselt puhkepäevi.“ Nimetatud tõend viitab, et tööajanormi pigem ei rikutud. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigusnorme vähendades kostja vastutust 50% tuginedes asjaolule, et tegemist on hageja poolse hooletusega. Kostja ei taotlenud VÕS § 139 lg 3 kohaldamist ega tõendanud selle sätte kohaldamise eelduseid. Kostja ei ole väitnud ega tõenditest ei ilmne, et hageja oleks olnud hooletu. Töökoormust suurendati tööandja poolselt hoolimata sellest, et hageja teatas tööandjale töö raskusest. Töökoormus suurenes töötempo (normide) suurendamisega, vahetuste lisamisega ja ületundide pealesurumisega. Hageja on töökirjelduses küll kinnitanud ületundide tegemist, kuid on korduvalt rõhutanud, et ületundide tegemine toimus tööandja tungival survel ja ka töökoha kaotuse ähvardusel. Tunnistajate ütlused kinnitavad pigem hageja poolt öeldut, et tööandja surus ületundide tegemist tungivalt peale. VÕS § 139 lg 3 kohaselt võib tema tervise kahjustamise korral kahjuhüvitist VÕS § 139 lg 1 alusel vähendada üksnes juhul, kui kahju tekitamisele aitas kaasa kahjustatud isiku tahtlus või raske hooletus. Kuna kohus on tuvastanud, et tegemist oli hageja hooletusega, on alusetu kostja vastutust vähendada hagejapoolsetest asjaoludest tulenevalt. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 14 lg 4 kohaselt ei vabasta töötaja töötervishoiu- ja tööohutusalased kohustused tööandjat asjaomasest vastutusest. Maakohtu otsuses sätestatud regulatsioon, mille kohaselt tuleb kindlaksmääratud igakuise hüvitise summast maha arvestada sama perioodi eest saadud töövõimekaotuspension, on üldpõhimõttena õige, kuid otsuse kontekstis puudulik. Olukorras, kus kostja vastutab hagejale kutsehaigusest põhjustamisest tekkinud kahju hüvitamise eest üksnes osaliselt mingi % ulatuses, tuleb kostja poolt tasumisele kuuluvast hüvitisesummast maha arvestada hageja poolt saadud töövõimetuspensioni summa üksnes sama % ulatuses. Hagis on esitatud haginõue igakuise edasise hüvitisemakse summas 499,38 €/kuus, milles sisaldub viimase indekseerimisena 01.03.2015 arvestatud indeks, mis lähtus 2014 aasta keskmise palga muutusest 2013 aasta keskmise palga suhtes. Seetõttu on ekslik maakohtu otsuse resolutsiooni punktis 4.1.1 sulgudes märgitud „sh indekseeritud juurdekasv perioodi 2012 – 2015 eest“ ja õige oleks „sh indekseeritud juurdekasv perioodi 2012 – 2014 eest“.
6(10)
Menetluskulude määramisel ja väljamõistmisel on maakohus jätnud alusetult kindlaks määramata ja kostjalt välja mõistmata pärast kohtuotsuse tegemisest kuni otsuse jõustumisest 12 kuu möödumiseni sissenõutavaks muutuvatelt maksetelt ja väljamõistetud viiviselt hageja õigusabikulu 28 %, millele lisandub käibemaks. See ei ole ebaproportsionaalselt keerukas ja raskesti täidetav. Hageja esitab näitliku arvutuskäigu. Vastus apellatsioonkaebusele
5.Kostja vaidleb hageja esitatud apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
6.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsust tuleb tühistada osas, millega maakohus jättis hüvitise 50 % ulatuses välja mõistmata, tuleb muuta kohtuotsuse täitmise korda (indekseerimise aastaarvu osas) ja menetluskulude jaotust ning väljamõistetava menetluskulu suurust (TsMS § 657 lg 1 p 2). Muus osas jääb otsus muutmata.
7.Apellatsiooniastmes vaidlevad pooled põhiliselt selle üle, kas maakohus vähendas põhjendatult hagejale väljamõistetud kutsehaiguse hüvitist 50 % võrra. Samuti vaidlevad pooled, kas hageja taotletud menetluskulude arvutamise metoodika on niivõrd keerukas ja raskesti täidetav, et seda ei tuleks välja mõista. I
8.Kohus võib vähendada VÕS § 139 lg 1 ja 3 toodud asjaoludel hüvitist, kui pooled on toonud vastavad asjaolud kohtu ette, ilma vastava taotluseta. Samas, kuigi kohus kohaldab seadust ise, ei tohi VÕS § 139 kohaldamine tulla pooltele üllatusena. Kohus peab vajaduse korral juba eelmenetluses selgitama, kas ja kui palju oleks poolte hinnangul põhjendatud kahjuhüvitist selle sätte järgi vähendada, ning andma vajadusel kahju tekitanud isikule võimaluse kahjuhüvitise vähendamiseks esiletoodud asjaolusid tõendada (vt selle kohta nt Riigikohtu lahend 3-2-1-46-15). Praegusel juhul ei nähtu toimikust, et maakohus oleks arutanud pooltega VÕS § 139 kohaldamist ja nimetatu on menetlusõiguse oluline rikkumine. Kuna apellatsioonimenetluses on pooled oma seisukohad avaldanud, on võimalik nimetatud menetlusliku vea kõrvaldamine.
9.Põhjendatud on apellatsioonkaebuse seisukoht, et ületunnitöö mahtu ja selle võimalikku mõju hageja haigestumisele kutsehaigusesse ei ole võimalik tuvastada asjas esitatud palgaandmete põhjal. Ka ei ole nende andmete võrdlemise põhjal võimalik väita, et hageja ületas mitmete aastate vältel tööajanormi. Sellist asjaolu pooled esile ei toonud ega tõendanud.
10.Iseenesest võib kahju tekitamisel töölepingulises suhtes olla tegemist olukorraga, kus kahjustatud isik tegutseb omal riisikol, asetades ennast vabatahtlikult riskantsesse olukorda ja risk realiseerub (nt töötaja ei kanna kaitseprille või -kindaid). Käesolevas asjas esitatud asjaolude põhjal pole võimalik väita, et kahju tekkis osaliselt töötajast tingitud asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest töötaja vastutas. Maakohus leidis, et töötaja oleks pidanud keelduma ületundide tegemisest või vahetama töökohta. VÕS § 139 sisaldab kolm koosseisu, mis praktikas on sageli raskesti eristatavad ja võivad tulla kohaldamisele kumulatiivselt. Maakohus on viidanud VÕS § 139 lg-s 1 sätestatule, mille kohaselt tekkis kahju osaliselt töötajast tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest on töötaja vastutav. Arvestades maakohtu poolt töötajale etteheidetavat tegu, võib see koosseis konkreetsel juhul kattuda VÕS § 139 lg 2 teises pooles sätestatuga, mille kohaselt jättis töötaja kahju tekkimise ohu tõrjumata
7(10)
või jättis tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud, kui kahjustatud isikult võis seda mõistlikult oodata (VÕS § 139 lg 2 teine pool). Töötajale ei saa panna kohustust hinnata võimalikke tööga kaasnevaid pikaajalisi riske, sest vastavate riskide väljaselgitamine eeldab riskianalüüsi tegemist, milleks töötajal puudub kompetents. Ületundide puhul pole võimalik hinnata, kui palju ja kas üldse suurendas nende tegemine kutsehaiguse tekkimise riski. Kui töötingimused on töötaja tervist kahjustavad, tekib kutsehaigus eelduslikult samal määral juba töötamisel ilma ületunnitööd tegemata. Põhjendamatu on ka maakohtu etteheide hagejale, et ta oleks võinud sobimatute töötingimuste korral lahkuda varem tervisele sobimatult töökohalt. Kui hageja pingutas tööandja soovidele vastutulemiseks või suurema palga teenimiseks ega lahkunud töölt, ei saa seda vaadelda kahju tekkimise ohu tõrjumata jätmisega või toimingu tegemata jätmisega, mis oleks tekkinud kahju vähendanud. Hagejalt ei saa oodata ületundide tegemisest hoidumist või töökoha vahetamist kutsehaiguse vältimiseks, kuna kohtu poolt tuvastatud asjaoludel ei olnud ta teadlik tööst tulenevast ohust või riskidest haigestuda kutsehaigusesse. Samuti pole võimalik väita, et töötaja oli teadlik töökoha sobimatusest endale. Maakohus tuvastas vastupidi, et töötervishoiuarst lubas töötajal töötada samal ametikohal. Seega VÕS § 139 lg 1 ja lg 2 ei ole kohaldatavad. Eeltoodu tõttu ei ole vaja analüüsida töötaja süü astet endale tervisekahju tekitamisel. Kuivõrd VÕS § 139 kohaldamisele ei kuulu, tuleb kostjalt hagejale kutsehaiguse tekitamisega seoses mõista välja hüvitis täies ulatuses.
11.Pooled ei vaidle selle üle, et kuna haginõue on esitatud igakuise edasise hüvitisemakse saamiseks ja selles sisaldub viimase indekseerimisena 01.03.2015 arvestatud indeks, mis lähtus 2014 aasta keskmise palga muutusest 2013 aasta keskmise palga suhtes, on põhjendatud apellandi seisukoht, et maakohtu otsuse resolutsiooni punktis 4.1.1 sulgudes märgitud „sh indekseeritud juurdekasv perioodi 2012 – 2015 eest“ on vale ja õige oleks „sh indekseeritud juurdekasv perioodi 2012 – 2014 eest“. Sellega seoses tuleb muuta maakohtu otsust indekseeritud juurdekasvu perioodi kajastava aastaarvu osas. Tühistada tuleb maakohtu otsuse p 4.1.3 täitmise korra osas, milles maakohus määras, et indekseerida tuleb vähendatud hüvitist. Nimetatud punkt tuleb maakohtu otsusest välja jätta. II
12.Apellant on vaidlustanud maakohtu otsuse ka osas, milles maakohus jättis kindlaks määramata ja kostjalt hageja kasuks välja mõistmata menetluskulud 2107,20 eurot ületavas mahus. Põhjendatud on apellandi väide, et maakohus jättis menetluskulude kindlaksmääramisel alusetult rahuldamata hageja menetluskulude hüvitise nõude arvestatuna tulemustasuna tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt kostja maksekohustustelt ning väljamõistetud viivise summalt. Maakohtu seisukoht, et hageja esindaja menetluskulude arvestus on tulevikus sissenõutavaks muutuvate maksekohustuste osas liiga keerukas ja raskesti täidetav, ei ole põhjendatud. Näitlikustamiseks on hageja esitanud apellatsioonkaebuses arvutuskäigu hagi võimaliku rahuldamise korral. Välja mõistetud viivise summalt menetluskulude arvestamise osas ei ole maakohus seisukohta võtnud. Samuti on maakohtu otsus hageja menetluskulude nõude teatud osas rahuldamata jätmise osas vastuolus maakohtu enda poolt eelnevalt tuvastatuga. Olukorras, kus maakohus pidas põhjendatuks kõiki hageja esindaja toiminguid, neile kulutatud aega ja arvestuslikku tunnitasu, puudus maakohtul alus jätta hageja menetluskulude nõue osaliselt rahuldamata. Eeltoodust lähtuvalt ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotluse rahuldamata tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt maksekohustustelt arvestatuna ning teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab taotluse ja määrab menetluskulud kindlaks ka selles osas. Samuti määrab ringkonnakohus hageja menetluskulud
8(10)
kindlaks arvestatuna väljamõistetud viivise summalt. Kuivõrd ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata ja tegi uue otsuse, millega rahuldas hagi täielikult, lähtub ringkonnkohus hageja menetluskulude kindlaksmääramisel kostjalt ringkonnakohtu lahendiga väljamõistetavatest summadest.
13.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on hageja menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel õigesti lähtunud õigusabi kulude põhjendatusest ja vajalikkusest. Maakohus on leidnud, et kõik hageja esindaja toimingud olid vajalikud ja neile kulutatud aeg (107,5 tundi) põhjendatud. Pooled maakohtu seisukohti eeltoodud osas vaidlustanud ei ole. Hageja on taotlenud menetluskulude kindlaksmääramist tulemustasuna protsendina (28 %) kohtu poolt välja mõistetud summalt, sealhulgas tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt maksekohustuselt arvestusega kohtuotsuse jõustumisele järgneval 12 kuulisel perioodil sissenõutavaks muutuvatelt maksekohustuste summalt (III kd, tl 76). Lisaks palub hageja arvestada ka lepingulisele esindajale tasutud fikseeritud tasusid igas kohtuastmes esindamise eest (140 eurot (käibemaksuta)) ja kohtuistungil osalemise eest (40 eurot (käibemaksuta)). Tasule lisandub käibemaks. Maakohus määras hageja menetluskulud kindlaks summas 2809,60 eurot arvestatuna kostjalt väljamõistetud ühekordsest maksest 9091,44 eurot ning liidetuna hageja poolt esindajale fikseeritud tasuna tasutud 264 eurot. Kuivõrd ringkonnakohus suurendas kostjalt väljamõistetavat ühekordset makset 18 182,86 euroni ehk 9091,42 euro võrra, tuleb vastavas osas suurendada ka hageja esindaja õigusabi kulu, s.o 3054,72 euro võrra (9091,42 x 0,28 x 1,2). Igakuiste hüvitiste osas rahuldas ringkonnakohus hageja nõude selliselt, et maakohtu otsuse tegemise aja seisuga oli igakuise hüvitise suuruseks 499,38 eurot, millest hüvitise lõpliku suuruse saamiseks tuleb maha arvestada töövõimekaotuspension (01.04.2016 seisuga 167,40 eurot). Seega on menetluskulude arvestuse aluseks võetavaks igakuiseks hüvitiseks 331,98 eurot ning hageja esindaja tulemustasuks vastavas osas 1338,54 (331,98 x 12 x 0,28 x 1,2) eurot (käibemaksuga). Hageja viivise nõude rahuldas ringkonnakohus summas 2852,70 eurot, millest 28% on 958,51 (2852,70 x 0,28 x 1,2) eurot (käibemaksuga). Seega tuleb hageja menetluskulud maakohtus kindlaksmäärata kokku summas 8161,37 (2809,60 + 3054,72 + 1338,54 + 958,51) eurot (käibemaksuga). Tsiviilasjas 3-2-1-115-13 punktis 25 on Riigikohus asunud seisukohale, et ka tulemustasu puhul tuleb lisaks esindamisele kulunud ajale TsMS § 175 lg 1 alusel hinnata ka ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu, põhjendatust ja vajalikkust. Arvestades lepingulise esindaja töömahuks 107,5 tundi ning hageja poolt taotletavateks lepingulise esindaja kuludeks 8161,37 eurot tuleb esindaja tunnitasu hinnaks 75,92 (8161,37/107,5) eurot (käibemaksuga), mida ei saa pidada põhjendamatult suureks. III
14.Maakohtu otsuse osalise tühistamise tõttu on põhjendatud muuta ka menetluskulude jaotust maakohtus ja väljamõistetavate menetluskulude suurust (TsMS § 173 lg 3). Poolte menetluskulud maakohtus jäävad seoses hagi rahuldamisega kostja kanda. Samamoodi tuleb apellatsioonkaebuse rahuldamise tõttu jaotada apellatsioonimenetluse menetluskulud (TsMS § 171 lg 1). Maakohus rahuldas haginõude osaliselt ning jättis hageja menetluskulud 75 % ulatuses kostja kanda ja 25 % ulatuses hageja kanda. Maakohus määras hageja menetluskulude suuruseks 2809,60 eurot,
9(10)
millest kostja kanda jäi 2107,20 eurot. Kuivõrd ringkonnakohus rahuldas hagi täielikult ning suurendas hageja kindlaksmääratavaid menetluskulusid 8161,37 euroni, tuleb muuta ka maakohtu menetluskulude jaotust ja jätta menetluskulud maakohtus kostja kanda ning suurendada kostjalt väljamõistetavaid menetluskulusid 2107,20 eurolt 8161,37 eurole.
15.Järgnevalt määrab ringkonnakohus TsMS § 174 lõikest 3 lähtudes vastavalt jaotusele kindlaks hageja poolt apellatsioonimenetluses kantud ja talle kostja poolt hüvitamisele kuuluvate menetluskulude põhjendatud ja vajaliku suuruse. Hageja on esitanud ringkonnakohtule menetluskulude kindlaksmääramise taotluse, paludes vastaspoolelt välja mõista oma lepingulise esindaja kulude katteks 216 eurot (käibemaksuga) esindaja fikseeritud tasu. Hageja märgib lisaks, et hageja poolt maakohtus esitatud tulemustasu nõue kehtib läbi kogu menetluse. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hageja esindajal apellatsioonimenetluses õigusabi osutamiseks 15,42 tundi. Kostja hageja esindaja õigusabi toimingute ajakulu osas vastuväiteid ei esitanud. Kuivõrd ringkonnakohus rahuldas hageja apellatsioonkaebuse maakohtu poolt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamise osas ning rahuldas hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotluse tulemustasu arvestuse osas, siis lahendab ringkonnakohus hageja poolt ringkonnakohtule esitatud menetluskulude kindlaksmääramise taotluse üksnes lepingulise esindaja fikseeritud tasu nõude osas. Nähtuvalt hageja selgitustest tasub hageja lepingulisele esindajale lisaks tulemustasule fikseeritud tasuna 140 eurot igas kohtuastmes esindamise eest ja 40 eurot kohtuistungil osalemise eest. Tasudele lisandub käibemaks. Hageja esindaja on hageja nimel esitanud apellatsioonkaebuse ning esindanud hagejat ka ringkonnkohtu istungil. Seega on hageja esindaja kulud summas 216 ((140 + 40) x 1,2) eurot põhjendatud ning vajalikud. Arvestades apellatsiooniastmes esindamisele kulunud aega 15,42 tundi ja taotletavat esindaja kulude hüvitist 216 eurot (käibemaksuga), ei saa ka esindaja arvestuslikku tunnitasu 14 (216/15,42) eurot (käibemaksuga) pidada ülemäära suureks. Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele lepingulise esindaja apellatsioonimenetluse kulude hüvitamiseks kokku 216 eurot.
Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/
Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Indrek Soots /allkirjastatud digitaalselt/
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.