Apellatsiooniastmes kantud kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldada. Määrata apellatsiooniastmes kantud kostja menetluskulude vajalikuks ja põhjendatud rahaliseks suuruseks 400 eurot.
5.Välja mõista Osaühingult Sandvik Forbes ES kasuks menetluskulud 400 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust
1(6)
kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
viivist
Edasikaebamise kord ja selgitused Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.07.10.2015 esitas Osaühing SANDVIK FORBES (hageja) maakohtule ES (kostja) vastu hagi (täpsustatud 28.03.2016), milles palus välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõla 11 232 eurot ja viivise põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud suuruses alates hagi esitamisest.
2.16.04.2012 hinnapakkumise nr 15/2012 alusel sõlmisid hageja ja kostja 16.04.2012 töövõtulepingu kostja koju XXX magamis- ja lastetoa mööbli valmistamiseks. Hageja väljastas 19.04.2012 laste- ja magamistoa mööbli esimese osamakse kohta arve summas 8460 eurot, mis kostja soovil väljastati mittetulundusühingule E, kes tasus arve 23.04.2012. Mittetulundusühingu E juhatuse liige ja kostja on endised elukaaslased.
3.19.09.2012 hinnapakkumise nr 37/2012 alusel sõlmisid hageja ja kostja 19.09.2012 töövõtulepingu kostja koju XXX esiku mööbli valmistamiseks. 15.02.2013 väljastas hageja kostjale lastetoa esiku mööbli esimese osamakse kohta arve summas 2772 eurot. Kostja soovil väljastati arve L OÜ-le, kes tasus arve 18.02.2013. Lepingutes sätestatud tööd said hageja poolt lõpetatud ja kostjale üle antud 14.12.2013. Kostja ei ole hagejale mis tahes pretensioone esitanud. 14.01.2014 esitas hageja kostjale arve nr 874 summas 11 232 eurot, mis sisaldas teist osamakset laste- ja magamistoa ning esiku mööbli eest. Kostja ei ole seda arvet tasunud. Kostja vastuväited
4.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
5.Kostja ja hageja vahel ei ole tehtud ühtki tehingut. Kostja on tegutsenud L OÜ esindajana OÜ L ja hageja vahel tehingu(te)s, mis seondus(id) hageja poolt OÜ-le L mööbli valmistamisega aadressile XXX, Tallinn. Kostja ei ole hagejale esitanud ühtki tahteavaldust seoses arve saaja isiku määramisega ja kostja ei ole hagejalt vastu võtnud mingeid töid. Kostja ei ole hagejalt saanud ühtki arvet, kus kostjat oleks nimetatud maksjana. Ei ole tõendatud, et kohtule esitatud arved on edastatud kostjale. Korter aadressil XXX ei olnud kostja elukoht. Mittetulundusühing E on kinnitanud, et
2(6)
oli sõlminud L OÜ-ga kokkulepped ehitustööde tegemiseks XXX mitteeluruumis ja mööbli tarnimiseks L OÜ poolt. Esimese astme kohtu otsus ja selle põhjendused
6.Harju Maakohus 09.05.2016 otsusega jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda, mõistis välja hagejalt kostja kasuks menetluskulud 1554 eurot ja otsustas, et hagejal tuleb tasuda menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
7.Pooled ei vaidle, et kostja on valmistanud ja paigaldanud mööblit aadressile XXX, Tallinn (tl 52-53, 55-57) ning laste- ja magamistoa mööbli esimese osamakse arve summas 8460 eurot esitas hageja mittetulundusühingule E, kes ka arve tasus 23.04.2012 (tl 7), ja esiku mööbli esimese osamakse arve summas 2772 eurot esitas hageja L OÜ-le, kes tasus arve 18.02.2013 (tl 9).
8.Hageja seadusliku esindaja TS vande all antud seletusega võib lugeda tõendatuks, et tema on saatnud parandatud hinnapakkumised kostjale, kuid vande all antud seletustega ei saa lugeda tõendatuks, et kostja hageja esitatud parandatud hinnapakkumised on kätte saanud. Kuna kostja ei ole tasunud hageja viidatud hinnapakkumistes 50% ettemaksu enne tööde alustamist ja pakkumised kehtisid 30 päeva, siis ei ole võimalik järeldada ainult hinnapakkumistele tuginedes, et hageja ja kostja on sõlminud töövõtulepingud mööbli valmistamiseks. TS vande all antud seletus ei veena kohut, et tema oleks pidanud läbirääkimisi mööbli valmistamiseks ESga. Vastupidi, TS vande alla antud seletustest nähtub, et nii esialgsed hinnapakkumised kui ka läbirääkimised käisid kellegi MK kaudu.
9.Asjaolu, et hageja on arveid mööbli valmistamiseks esitanud kolmandatele isikutele, kes on need ka tasunud, viitab pigem sellele, et hageja on soovinud nende isikutega sõlmida lepingud mööbli valmistamiseks. Ainuüksi asjaolust, et kolmandad isikud on tasunud hageja esitatud ettemaksuarved mööbli valmistamise eest, ei saa järeldada, et kolmandad isikud on soovinud täita väidetava kohustuse kostja eest. Hageja ei ole tõendanud, et kostja palus arved esitada kolmandatele isikutele, et need isikud kostja eest arved tasuksid. Hageja vande all antud seletustest nähtub ka, et isegi peale tööde teostamist on ta suhelnud kolmanda isikuga tööde eest tasumise teemadel.
10.Asjaolu, kas kostja elas mingil hetkel aadressil XXX, Tallinn, või kas kostja võis elada mujal, ei oma asjas tähtsust. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
11.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsuse, millega hagi rahuldada ning mõista kostjalt välja põhivõlg 11 232 eurot ja viivis põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest. Menetluskulud palus apellant jätta kostja kanda.
12.Jääb arusaamatuks, kuidas on võimalik jõuda järeldusele, et kostja ei ole hageja parandatud hinnapakkumisi kätte saanud olukorras, kus kostja palvel tasus mittetulundusühing E juba 23.04.2012 hageja väljastatud arve, mis oli 50% lepingu I kogusummast. On tõendatud, et hageja ja mittetulundusühingu E vahel ei olnud töövõtulepingut sõlmitud. Jääb arusaamatuks, millele tuginedes maakohus on asunud seisukohale, et hageja seadusliku esindaja TS ütlused ei veena kohut, et pidas
3(6)
läbirääkimisi kostjaga. Samuti ei ole tõendatud, et hageja oleks töövõtulepingu sõlminud L OÜ-ga. Hageja suhtles L OÜ-ga, et leida kontakti kostjaga, kuid see ei õnnestunud. Toodut arvestades on ebaõige maakohtu järeldus, mille kohaselt hageja suhtles pärast tööde teostamist kolmanda isikuga tööde eest tasumise teemadel.
13.Ei saa nõustuda maakohtu järeldusega, mille kohaselt asjaolu, kas kostja elas aadressil XXX, Tallinn, ei oma tähtsust. Nimetatud asjaolu kinnitab, et kostja tellis mööblit oma koju. Seadus ei reguleeri töövõtulepingu ega tööde üleandmise vormi. TS kinnitas vande all, et mööbli tellis ja võttis vastu kostja.
14.Riigikohus on seisukohal, et sõidukulud ei ole menetluskulud, mis kuuluksid hüvitamisele. Puudub põhjendus lepingulise esindaja palkamiseks Jõhvist. Maakohus ei ole kostja menetluskulude suurust, vajalikkust ja põhjendatust sisuliselt hinnanud. Vastustaja seisukoht
15.Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
16.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega ning ära kuulanud apellandi, leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ning TsMS 654 lg 6 järgi ei korda neid.
17.TsMS § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool tõendama hagimenetluses neid asjaolusid, mille tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Seega pidi hageja tõendama, et poolte vahel oli VÕS § 635 lg-s 1 sätestatud tunnustele vastav töövõtuleping. Kolleegium nõustub maakohtuga, et hageja seda tõendanud ei ole.
18.Maakohus ei ole tõendite hindamisel rikkunud menetlusõiguse norme. Asjas olemasolevatest tõenditest taotleb hageja apellatsioonimenetluses TS vande all antud seletuse, tunnistaja RO ütluste ja hagejaga töövõtulepingu puudumise kohta koostatud Mittetulundusühingu E kinnituse hindamist. Maakohus on neid tõendeid otsuses hinnanud. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
19.Mittetulundusühingu E 22.02.2016 kinnitus hagejale (kd I, tl 119), mille kohaselt Mittetulundusühing E ei tellinud 2012. aasta märtsis või 2012. aasta septembris XXX, Tallinn, asuvasse korterisse magamis-, lastetoa- või esiku mööblit, ei anna alust järelduseks, nagu oleks hageja sõlminud töövõtulepingu kostjaga. Mittetulundusühing E on 01.03.2016 selgituses kostjale täpsustanud, et Mittetulundusühing E ei tellinud nimetatud mööblit hagejalt, vaid oli sõlminud mööbli tarnimiseks kokkuleppe L OÜga (kd I, tl 127). Mittetulundusühingu E 01.03.2016 selgitus lükkab ümber hageja seisukoha, nagu puuduksid mis tahes andmed muude Mittetulundusühingu E võimalike õigussuhete kohta. Ringkonnakohtu arvates ei saa hageja soovitud viisil välistada muude õigussuhete olemasolu, millega seoses Mittetulundusühing E võis temale esitatud hageja 19.04.2012 arve tasuda, samuti võimalust, et Mittetulundusühing E tasus arve õigusliku aluseta. Üksnes asjaolu, et Mittetulundusühingu E ja hageja vahel puudus töövõtuleping, ei võimalda tuvastada,
4(6)
et kostja avaldas oma nimel soovi, et hageja esitaks arve kostja asemel Mittetulundusühingule E. Maakohus on põhjendatult märkinud, et hageja esiletoodud asjaoludest saab järeldada, et kostja tegutses suhetes hagejaga kolmanda isiku esindajana. Asjaolu, et hageja esitas arveid kolmandatele isikutele, kes need ka tasusid, on kooskõlas L OÜ 09.11.2016 kinnistuskirjaga kostjale, mille kohaselt kostja tegutses L OÜ lepingulise esindajana ja ei teostanud XXX objektiga seoses iseseisvat majandustegevust (kd I tl 36). Maakohtu järeldus, mille kohaselt poolte esiletoodud asjaolud viitavad pigem sellele, et hageja on suhelnud kostjaga kui kolmandate isikute nimel tegutsenud isikuga ja hageja on sõlminud mööbli valmistamiseks lepingud kolmandate isikutega, on jälgitavalt põhjendatud ja seaduslik. Järeldus ei ole vastuolus asjaoluga, mille kohaselt kostja kasutas XXX ruumi elukohana, ega ole seetõttu eluliselt ebausutav.
20.Maakohus on põhjendatult leidnud, et hageja seadusliku esindaja TS vande all antud seletus ei veena kohut selles, et hageja pidas mööbli valmistamiseks läbirääkimisi kostjaga isiklikult. TS seletus (kd I tl 161–163), mille kohaselt mööbli tellija oli kostja, on hinnanguline järeldus. Seletusest järelduvad faktilised asjaolud ei võimalda välja selgitada, kas kostja tegutses hagejaga suheldes oma nimel või kolmanda isiku esindajana. Maakohtu küsimusele, miks TS arvab, et just kostja oli isik, kellega hageja lepingu sõlmis, antud vastus ei sisalda piisavalt andmeid asumaks seisukohale, et hagejaga sõlmis lepingu kostja oma nimel. Asjaolu, et kostja palus esitada arved kolmandatele isikutele ei ole kooskõlas hageja väitega, et lepingu teine pool oli kostja, vaid kostja väitega, et lepingu teine pool oli kolmas isik, keda kostja seejuures esindas.
21.Maakohus on õigesti märkinud, et tunnistaja RO ütlused (kd I, tl 158–159) kinnitavad üksnes asjaolu, et hageja valmistatud mööbel paigaldati XXX korterisse, ning tunnistaja ei viibinud töövõtulepingu läbirääkimiste, hinnapakkumiste ja arvete koostamise ja esitamise juures. Tunnistaja RO ütlused ei sisalda andmeid, mis annaksid alust teha järeldusi lepingu teiseks pooleks olnud isiku kohta.
22.Asjaolu, mille kohaselt kostja on hageja hinnapakkumised kätte saanud, ei anna alust teha maakohtust erinevat järeldust. Maakohus on hinnapakkumisi tõenditena käsitlenud ja asunud seisukohale, et ei ole võimalik järeldada üksnes hinnapakkumistele tuginedes, et hageja ja kostja on sõlminud lepingu. Maakohus on oma seisukohta piisavalt põhjendanud, märkides muuhulgas, et kostja ei ole tasunud hageja viidatud hinnapakkumistes 50% ettemaksu enne tööde alustamist.
23.Maakohtu põhjendus, mille kohaselt hageja suhtles pärast tööde teostamist kolmanda isikuga tööde eest tasumise teemadel, on asjakohane ja õige. TS vande all antud seletuse kohaselt suhtles hageja tööde eest tasu sissenõudmise eesmärgil L OÜ-ga (kd I, tl 161).
24.Seoses hagi rahuldamata jätmisega on maakohus TsMS § 162 lg 1 järgi õigesti menetluskulud jätnud hageja kanda. Maakohus ei ole kostja menetluskulude vajaliku ja põhjendatud rahalise suuruse kindlaksmääramisel ületanud diskretsioonipiire. Maakohus on otsuse põhjendavas osas kõiki kostja lepingulise esindaja toiminguid, sõitusid ja menetlustoimingutele kulunud aega käsitlenud. Maakohus on hinnanud lepingulise esindaja ajakulu, tunnihinda ja sõidukulu suurust, lugedes selle vajalikuks ja põhjendatuks. Apellatsioonkaebuses ei ole esile toodud menetlustoimingute tegemise asjaolusid, mida hageja arvates tuleks maakohtust erinevalt hinnata.
5(6)
Maakohus on ka sõidukulu vajalikkuse osas oma seisukohta piisavalt põhjendanud. Apellatsioonkaebuse väide vastupidise kohtupraktika kohta on ekslik. Riigikohus on 12.06.2013 määruse tsiviilasjas nr 3-2-1-64-13 p-s 13 selgitanud, et lisaks võib hüvitatavaks menetluskuluks olla otsene sõidukulu, s.o transpordikulu, milleks on nt bussipileti või autokütuse maksumus. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja lepingulise esindaja sõidukulu ega lepingulise esindaja kulud tervikuna ei ole asja sisu, menetluse käiku, menetlustoimingute sisu, hagihinda ja lepingulise esindaja asukoha kaugust arvestades põhjendamatult suured.
25.Apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud tuleb TsMS § 171 lg 1 alusel jätta hageja kanda.
26.Ringkonnakohus on seisukohal, et kostja lepingulise esindaja ajakulu 4 tundi apellatsioonkaebuse ja maakohtu otsusega tutvumiseks ja apellatsioonkaebusele vastuse koostamiseks on vajalik ja põhjendatud, arvestades nimetatud menetlusdokumentide sisu ja tsiviilasja hinda apellatsioonimenetluses. Tunnitasu 100 eurot käibemaksuta ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista apellatsiooniastmes kantud vajalik ja põhjendatud menetluskulu 4 x 100 = 400 eurot ja kostja taotluse alusel viivis VÕS § 113 lg 1 järgi.