Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja põhjendused

Kohus on andnud pooltele tähtaja oma vastuväidete tõendamiseks (dtl 83). Kohus on pooltele selgitanud, et tegemist on miinimumelatise nõudega, mistõttu selgitas pooltele tõendamiskoormist. Kohus palus pooltel avaldada, kas neil on kokkulepe lapsele muul viisil elatise maksmiseks, kui rahas. Kohus palus pooltel avaldada, kas lapse ja lahuselava vanema vahel on kokku lepitud suhtluskord või väljakujunenud elukorraldus, mida on võimalik kohtumenetluses tõendada. Hageja avaldas kohtule, et pooltel ei ole olnud kokkulepet, et kostja võiks tasuda muul viisil elatist kui rahas, samuti ei ole kostja kinkinud hagejale korterit. Kostja avaldas, et tema on järjepidevalt soovinud, et laps (hageja) veedaks temaga rohkem aega. Kostja esitas omapoolse graafiku, mille kohaselt perioodil veebruar 2025-jaanuar 2026 on hageja veetnud keskmiselt 4 päeva kuus kostja juures, augustis 2025 veetis hageja kostja juures 7 ööpäeva. Kostja nõustub hagis välja tooduga, et kostja on tasunud lapse lasteaiaga seonduvaid makseid perioodil 2023 juunist kuni 2025 juunini. Kostja nõustub hagis välja tooduga, et alates juulist 2025 tasub kostja hagejale elatist 160,92 eurot kuus.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Vaidlust ei ole, et kostjal on hageja ülalpidamiskohustus ning et hageja elab emaga. Vaidlus on, kas kostjal on kohustus tasuda hagejale elatist hagetavas summas. Hageja on palunud kostjalt välja mõista elatise miinimummääras (dtl 2 jj). Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. Alates 01.01.2022.a kehtiva PKS § 101 lõigete 1–5 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Erinevalt kuni 01.01.2022.a kehtinud PKS § 101 lõikes 1 sätestatust kehtivas õiguses enam ühtset miinimumelatise suurust ei ole. PKS § 101 alusel arvutatud elatis ehk nn miinimumelatis võib olla iga lapse puhul erinev. Viidatud sätte lõigetes 5–7 toodud asjaolud mõjutavad miinimumelatise enda suurust ja tõendamiskoormise jaotust. Kohus on pooltele 05.03.2026 selgitanud, et kuivõrd hageja soovib elatise välja mõistmist miinimummääras, soovib kohus teada, kas kostja arvates esineb PKS § 101 ja § 102 nähtuvaid aluseid elatise vähendamiseks – s.o kas kostja vaidlustab lapsele makstavate toetuste jaotumist vanemate vahel, kas hageja viibib kostjaga vähemalt 7 päeva kuus või on kostja kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele. Kas kostjal on määratud töövõime vähenemine või on tal teine laps, kes elatise väljamõistmise korral vastavalt §-le 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähemkindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja ei ole nimetatud asjaolusid välja toonud ega tõendanud. Vaidlus puudub, et hageja ei viibi kostjaga vanemate kokkuleppe ega kindlaks määratud suhtluskorra alusel vähemalt 7 ööpäeva kuus. Kohus selgitab kostjale, et kostja kohtumenetluses välja toodud soov hagejaga rohkem aega koos veeta ei anna alust kostja ega kohtupoolseks elatise vähendamiseks. Menetlusse esitatud tõenditest nähtuvalt, ei ole pooltel kokkulepet lapsega suhtlemise korra osas. Kostja on esitanud oma soovi lapse emale, et laps viibiks temaga rohkem koos, lapse ema on vastanud, et tema on nõus, et laps veedab üle ühe nädalavahetuse reedest pühapäevani koos isaga (dtl 18). Eeltoodust tulenevalt ei ole poolte vahel kokkulepet, poolte arusaamad lapsega koos veedetava aja kestusest on erinevad. Kohus märgib siiski selgitavalt, et isegi kui laps viibiks kostjaga üle nädala reedest pühapäevani, ei ole nimetatud ajal täidetud PKS § 101 lg 6 nähtuv elatise vähendamise kriteerium. Kohus soovitab pooltel kokku leppida lapsega suhtlemise korras, vajadusel pöörduda Sotsiaalkindlustusametisse perelepitusteenuse saamiseks või selle ebaõnnestumisel avaldusega kohtusse. Kohus on seisukohal, et kostja ei ole välja toonud PKS § 101 lõigetes 5-7 nähtuvaid

vastuväiteid, mis annaks alust elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud miinimummäära. Kohus on seisukohal, et miinimummääras elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab lastel normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on varasemalt selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vaata Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-174-16, punkt 13).

Kõige eelpool toodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on elatise nõude osas põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hageja on soovinud elatist alates hagi esitamisest. Seetõttu tuleb hagejale välja mõista elatis alates 08.02.2026 vastavalt PKS §-le 101 lõikele 1. Kehtiva elatise saab välja arvutada Justiitsministeeriumi lehel oleva elatiskalkulaatoriga https://www.just.ee/elatiskalkulaator/. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei saa elatise summa olla väiksem kui käesolevas paragrahvis arvutatud summa, mistõttu korrigeeritakse elatise summat igal aastal automaatselt vastavalt baassumma ja Eesti Vabariigi keskmise brutokuupalga muutusele. Kohus selgitab, et hagejal ja kostjal on võimalik pöörduda kohtu poole elatise summa muutusega juhul, kui elatise välja mõistmise järgselt muutuvad PKS §101 lg 5-7 aluseks olevad asjaolud. Kohus märgib kohtuotsuse resolutsioonis, et jooksev elatis miinumummääras kuulub tasumisele alates aprillist 2026. Perioodi 08.02.2026-31.03.2026 elatise mõistab kohus kostjalt välja kindla summana. Kohus selgitab täpsustuseks, et kui kostja on jätkanud hagejale elatise maksmist ka käesoleva kohtumenetluse ajal (s.o perioodil alates veebruarist 2026 kuni kohtuotsuse avalikustamiseni), tuleb nimetatud summad tasutavast elatisest maha arvestada. Kohus selgitab hagejale, et kui hageja seaduslik esindaja peaks pöörduma kohtutäituri poole nimetatud kohtulahendi põhjal täitmisavaldusega, tuleb seal märkida, et kostja on tasunud menetluse ajal elatist. Kui hageja seda kohtutäiturile ei märgi, on kostjal võimalik täitemenetluses esitada vastuväide perioodi 08.02.2026-31.03.2026 eest elatise välja mõistmise suhtes. Hageja on esitanud tagasiulatuva elatise nõude perioodi veebruar 2025 - jaanuar 2026 eest. PKS § 108 kohaselt õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hagiavaldus on kohtule esitatud 08.02.2026, mistõttu on võimalik tagasiulatuvalt elatist nõuda perioodi 07.02.202507.02.2026 eest. Hageja on esitanud nõude perioodi eest veebruarist 2025 kuni jaanuarini 2026. Kohus ei saa teha otsust perioodi kohta, mida ei ole esitatud (s.o 1-7 veebruar 2026). Samuti jätab kohus rahuldamata tagasiulatuva nõude perioodi 1-7 veebruar 2025 osas, kuivõrd nimetatud periood väljub 1-aastasest tagasiulatuvast arvestusest. Perioodil 07.02.2025-31.01.2026 oli miinimumelatis kokku 3 531,18 eurot. Hageja on avaldanud, et kostja on nimetatud perioodil tasunud elatist ja lapse lasteaiaarveid kokku summas 1998,44 eurot ning hageja soovib nimetatud perioodi eest elatist summas 1453,58 eurot (dtl 2 jj ja dtl 8). Nimetatud perioodi eest kuuluks välja mõistmisele vähem tasutud elatis summas 1532,74 eurot. Ehkki hageja on esitanud tagasiulatuva elatise nõude väiksemas ulatuses kui nimetatud perioodil oleks võimalik miinimumsummas välja mõista, ei saa kohus väljuda nõude piiridest (TsMS § 439). Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele tagasiulatuv elatis perioodi 07.02.2025-31.01.2026 eest summas 1453,58 eurot. Kostja on avaldanud, et tagasiulatuv elatis paneb ta majanduslikult raskesse seisu ning on palunud tagasiulatuva elatise summat vähendada (dtl 52). Kostja on samuti märkinud, et ta ei ole jätnud lapse ülalpidamisse panustamata, kuna ta on tasunud lapse

lasteaiakulusid ja elatist summas 160 eurot kuus. Kohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud, et tagasiulatuva elatise väljamõistmine paneks ta majanduslikult raskesse seisu. Kohus on kohustanud kostjat kõiki oma faktilisi väiteid tõendama (dtl 10). Samuti märgib kohus, et kohustatud isiku majanduslik seis ei ole aluseks tagasiulatuva elatise välja mõistmata jätmiseks. Kohus on seisukohal, et kostja on osaliselt hageja ülalpidamiskohustust täitnud ka tagasiulatuva perioodi ajal ning on osalenud lapse elus. Kohus määrab, et kostjal on võimalik tagasiulatuva elatise summa tasuda 50 euro suuruste osamaksetena lisaks jooksvale elatisele kuni tagasiulatuva elatise summa täieliku tasumiseni.

TsMS § 445 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja. PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kostjal tuleb kohtuotsusega väljamõistetud elatis tasuda hiljemalt iga kuu viimaseks kuupäevaks järgneva kuu eest ette M M-L arvelduskontole nr xxx märkides maksekorralduse selgitusse „T M elatis“. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.