2.Otsus toimetada kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus
3.Jätta menetluskulud Lauri Kallaste kanda.
4.Mõista Lauri Kallastelt riigi tuludesse riigilõiv 700 eurot. - Riigilõivu tasumise info makseinfo lehel.
5.Kostja õigusabikulude osas jätab kohus kulude suuruse otsusega kindlaksmääramata ning teeb seda pärast otsuse jõustumist juhul, kui kostja esitab menetluskulude kindlaksmääramise taotluse 15 päeva jooksul pärast otsuse jõustumist (TsMS § 177 lg-le 2).
Tsiviilasi nr 2-16-12166 Edasikaebamise kord Pool võib esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
ASJAOLUD
1.Lauri Kallaste (hageja) esitas 10.08.2016 Tartu Maakohtule hagiavalduse D.A.S. Õigusabikulude Kindlustuse AS (kostja) vastu kahju hüvitamiseks. Avalduse kohaselt esitas hageja tööandjale (kostjale) töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse 10.04.2015. Töötaja ütles töölepingu üles TLS § 91 lg 2 alusel põhjusel, et tööandja on olulisel määral rikkunud töölepingust tulenevaid kohustusi. Töötajapoolse erakorralise töölepingu ülesütlemise põhjuseks oli asjaolu, et tööandja ei lubanud töötajal täita temapoolseid tööülesandeid pikema aja (23.02.2015 - 10.04.2015) vältel. Töötaja kaotas sissetuleku seega tööandjast tingituna. Samuti ei saanud töötaja asuda otsima samaväärset teist töökohta, sest töötajale oli töölepingust tulenevalt kehtestatud konkurentsikeeld. Samuti kahjustas tööandja oluliselt töötaja mainet, mistõttu on oluliselt vähenenud töötaja väljavaated kindlustussektoris erialaselt edasi töötada.
2.Hageja nõuab tööandjalt saamata jäänud tulu (töötasu), mis on määratud tulude taseme vahega, arvestades tööandja juures töötamise aega ja aega pärast töötaja sunnitud töölt lahkumist 10.04.2015, kuni töötaja on uuesti oma tööjõudu teistsuguselt kasutama asudes, vähemalt samaväärse tulu (töötasu) omandanud. Töötaja poolt saamata jäänud töötasu suuruseks on 15 500 eurot. Tegemist on töötasuga, mida töötajal oleks olnud õigus saada, kui töötaja ei oleks olnud sunnitud töölepingut üles ütlema tööandja ebaseaduslikust käitumisest tingitud põhjusel.
3.Kostja esitas 19.09.2016 vastuse hagiavaldusele (tlk 58-61). Kostja hinnangul tuleb antud tsiviilasjas menetlus lõpetada, kuna hagi on aegunud.
4.Kostja põhjendab oma seisukohta sellega, et hageja nõue tuleneb saamata jäänud töötasust, mis on ITVS § 2 kohaselt töölepingu alusel tekkinud tööandja ja töötaja vaheline eraõiguslik vaidlus ning sellisele töölepingust tulenevale vaidlusele kohalduvad ITVS §-s 6 sätestatud nõude esitamise tähtajad. Seega kohaldub ITVS § 6 lg 1 ning hagejal oli õigus pöörduda oma rikutud õiguste kaitseks kohtusse nelja kuu jooksul alates rikkumisest. Tööleping on lõppenud 10.04.2015, kuid hagi on maakohtule esitatud 10.08.2016, s.o enam kui aasta pärast seda, kui hageja sai teada oma rikutud õigustest. Kostja eelpool viidatud õiguslik käsitlus tugineb tsiviilasjas nr 2-14-16119 jõustunud Tartu Ringkonnakohtu otsuse punktis 10.1 kohtu põhjendusele. Võttes arvesse eeltoodut on kostja hinnangul hageja nõue aegunud ning kostja taotleb hageja nõudele aegumise kohaldamist TsÜS § 143 alusel.
5.Hageja ei nõustu tööandjapoolse käsitlusega aegumise kohaldamisest (tlk 66-68). Hageja on esitanud hagiavalduse saamata jäänud töötasu saamiseks. Tegemist on töötasuga, mida hagejal oleks olnud õigus saada, kui tema töösuhe oleks jätkunud vastavalt seaduses ettenähtud tingimustel ja korras. Kuna tegemist on saamata jäänud töötasu nõudega, siis kohaldub sellele vastavalt ITVS § 6 lg 3 kohaselt kolme aastane nõude esitamise tähtaeg. Töötaja esitas töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse 10.04.2015. Alates sellest kuupäevast muutusid sissenõutavaks kõik töösuhtest tulenevad nõuded, samuti saamata jäänud töötasu nõuded. Eelpoolöeldust tulenevalt on töötaja õigus esitada saamata jäänud töötasu nõudeid kuni 10.04.2018.
Tsiviilasi nr 2-16-12166 Kohtu põhjendused
6.Kohus leiab, et kostja taotlus kohaldada aegumist hageja nõudele, on põhjendatud.
7.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 143 kohaselt kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Käesolevas tsiviilasjas on kostja taotlenud aegumise kohaldamist hageja nõudele.
8.Hageja on esitanud kostja vastu kahju hüvitamise nõude. Hageja hinnangul on kostja kohustatud hüvitama hagejale töötasu, mida hageja oleks saanud, kui kostja ei oleks töölepingut rikkunud ja hageja ei oleks pidanud töölepingut erakorraliselt üles ütlema.
9.Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 2 kohaselt on individuaalne töövaidlus käesoleva seaduse tähenduses töölepingu alusel tekkinud tööandja ja töötaja vaheline eraõiguslik vaidlus. ITVS § 6 lg 1 kohaselt on töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumiseks neli kuud, välja arvatud käesoleva paragrahvi 2. ja 3. lõikes ettenähtud juhul; lg 2 alusel on töölepingu ülesütlemise vaidlustamise nõude aegumise tähtaeg 30 kalendripäeva ülesütlemisavalduse saamisest; ning lg 3 kohaselt on töötasu nõude esitamise tähtaeg kolm aastat.
10.Kohtu hinnangul on töötasu töö eest makstav tasu. Kui hagejal ei ole enam kostjast tulenevatel põhjustel võimalik kostjaga lepingut jätkata ja töö eest makstavat tasu saada, on tegemist saamata jääva töötasuga. Seega ei ole saamata jääv töötasu hageja jaoks mitte töötasu, vaid kahju.
11.Antud vaidlus hageja kahjuhüvituse nõude üle, mis tuleneb saamata jäänud töötasust kuni uue töökoha leidmiseni, on ITVS § 2 kohaselt töölepingu alusel tekkinud tööandja ja töötaja vaheline eraõiguslik vaidlus ning sellisele töölepingust tulenevale vaidlusele kohalduvad ITVS §-s 6 sätestatud nõude esitamise tähtajad. Käesoleva juhul kohaldub ITVS § 6 lg 1 ning hagejal oli õigus pöörduda oma rikutud õiguste kaitseks kohtusse nelja kuu jooksul alates rikkumisest. Tööleping on hageja enda poolt üles öeldud 10.04.2015, kuid hagi maakohtule on esitatud 10.08.2016, s.o 1 aasta ja 4 kuud pärast seda, kui hageja sai teada oma rikutud õigustest, s.o arvestades neljakuulist tähtaega hilinemisega. Kostja on taotlenud aegumise arvestamist (TsÜS § 143) ning seetõttu jätab maakohus hageja nõude, mis tuleneb saamata jäänud töötasust kuni uue töö leidmiseni, rahuldamata seoses aegumisega.
12.Siinkohal märgib kohus, et teistsugusele seisukohale ei anna alust asuda ka Riigikohtu tsiviilasjas nr 3-2-1-79-13 tehtud otsuse p 32.3, mille kohaselt TLS § 109 lg-s 1 ettenähtud hüvitisnõue on lepingu rikkumisest tulenev kahju hüvitamise nõue, mille puhul kohaldatakse TLS § 1 lg-st 3 tulenevalt VÕS-i 7. peatüki sätteid. VÕS-i 7. peatükk reguleerib kahju hüvitamist, kuid viidatud peatükis ei ole reguleeritud aegumist.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
13.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.
14.Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lõike 1 järgi kannab antud asjas menetluskulud Lauri Kallaste.
15.TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kaebuse
Tsiviilasi nr 2-16-12166 lahendamisel maakohtu kohtuotsuse või asja lõpetava määruse peale, millega maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud, kõrgema astme kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra.
16.Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on otstarbekas määrata otsusega kindlaks riigilõivu tasumise kohustus. TsMS § 190 lg 1 sätestab, et menetlusabi andmine ei välista ega piira menetlusabi saaja kohustust hüvitada kohtulahendi alusel vastaspoolele tekkinud kulutused. TsMS § 190 lg 2 kohaselt kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks. Seega on kohtu hinnangul põhjendatud mõista hagejalt välja riigilõiv summas 700 eurot riigituludesse.
17.Kostja menetluskulude osas on kohus seisukohal, et kostja menetluskulud jätab kohus käesoleval hetkel kindlaks määramata vastavalt TsMS § 177 lg-le 2 ning annab kostjale tähtaja, so 15 päeva pärast otsuse jõustumist menetluskulude nimekirja esitamiseks.
/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.