Etelä-Helsingin Eläinlääkäriasema OY hagi MTÜ Eesti Ratsaspordi Liit vastu kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 24. mai 2016 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Eesti Ratsaspordi Liit apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
5152,60 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Etelä-Helsingin Eläinlääkäriasema OY (Soome registrikood 1104737-3), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristel Valk Kostja: MTÜ Eesti Ratsaspordi Liit (registrikood 80110599), lepinguline esindaja vandeadvokaat Siret Saks
Kohtuistungi toimumise aeg
13. september 2016, avalik kohtuistung
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 24. mai 2016 otsus kahjuhüvitise 239,20 euro väljamõistmise, menetluskulude jaotuse ja väljamõistmise osas ning teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi kahjuhüvitise 239,20 euro saamise osas rahuldamata ning jaotada menetluskulud teisiti.
Kohtuotsuse tervikresolutsioon on järgmine: 3.1.Hagi rahuldada osaliselt. 3.2.Välja mõista MTÜ-lt Eesti Ratsaspordiliit Etelä-Helsingin Eläinlääkäriasema OY kasuks kahju hüvitamiseks 4913,40 eurot.
4.Jätta maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud 5% ulatuses hageja Etelä-Helsingin Eläinlääkäriasema OY kanda ja 95% ulatuses kostja MTÜ Eesti Ratsaspordi Liit kanda. Taotluse lahendamine Jätta rahuldamata MTÜ Eesti Ratsaspordiliit taotlus kohtuistungi protokolli parandamiseks. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.OY Etelä-Helsingin Eläinlääkäriasema esitas 18.09.2015 Harju Maakohtule hagi MTÜ Eesti Ratsaspordi Liit vastu kahju 5152,60 euro hüvitamiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt osales hageja oktoobris 2014 kostja korraldatud võistlusel Tallinn International Horse Show 2014 Saku Suurhallis. Hageja juhatuse liige TT parkis hagejale kuuluva sõiduki Mercedes Benz Actros (sõiduk on ette nähtud seal ööbimiseks ja kuue hobuse transpordiks) kostja poolt ette nähtud parkimiskohale. Hageja sõlmis kostjaga kokkuleppe, et hageja saab kasutada kostja elektrivarustusseadet ja hageja maksab selle eest tasu. Parkimiskohal oli võimalus ühendada sõiduk elektrivarustusseadmega CRAMO 15080/1640, millega hageja kõigi juhiste kohaselt ka tegi.
3.Kuna kostja tagatud elektrivarustusseade oli vigane, sai hageja sõiduk ettenähtud tavapärase võrgupinge (230V) asemel vale võrgupinge suurusega 400V. Selle fikseeris kohapeal välja kutsutud elektrik ja nägid pealt tunnistajad. Ülepinge tõttu tekkis ohtlik olukord, mille tagajärjel said kahjustada paljud sõidukis olnud seadmed ja sõiduki elektriseadmed. Dynawatt Power Systems OY 02.02.2015 arvest nähtub, et just ülepinge põhjustas rikked induktsiooniplaatides, hobuveoki õhukonditsioneeriseadmes ja kaitselülitis, neist viimased kaks asendati hinnaga 1930 eurot. Hobuveoki õhukonditsioneeriseade parandati MK Caravan Huolto poolt hinnaga 151 eurot. Ülepinge tõttu said kahjustada ka sõidukis olnud 2 laadijat (Standard Travel Charger), 2 sirgendajat (Remington) ja 1 telefonilaadija, mille hageja asendas hinnaga kokku 239,20 eurot.
4.Pärast 2015. aastal toimunud võistlust Hollandis selgus, et ülepinge tõttu sai kahjustada ka sõidukis olev konditsioneeriseade. Seadme parandas Suomen Vaunuosa OY hinnaga 1642 eurot. Rike tuvastati hiljem, kuna konditsioneeriseade oli hobuveoki õhukonditsioneeriseadmest eraldi ja seda ei pandud vahetult pärast õnnetust tööle, kuid see oli vahetult seotud sündmusega Saku Suurhallis.
5.Hageja on kandnud Soomes õigusabikulusid kokku 1190,40 eurot, mis olid vältimatult vajalikud, et võtta ühendust kostjaga ja jõuda kahju hüvitamise osas kohtuvälisele kokkuleppele, mida pooled ei saavutanud. Kokku on hagejale tekkinud kahju 5152,60 eurot. Kostja vastuväited
6.Kostja palus jätta hagi läbi vaatamata või rahuldamata.
7.Hagi tuleb jätta läbi vaatamata, kuna hageja ja kostja vahel ei ole lepingulist suhet ja hagejale ei saanud seega tekkida kahju tulenevalt kostja väidetavast lepingu rikkumisest. Võistlusreeglite punkti VII kohaselt kohustuvad võistlejad tasuma kostjale elektriseadmega ühendamise ja tarbitud elektri eest 30 eurot võistlusperioodi ajal. Elektri eest tasumine on käsitletav kasutusse andmise lepinguna VÕS § 271 tähenduses. Kostja ei olnud hagejaga lepingulises suhtes. FEI juhendi kohaselt on lepinguline õigussuhe võistlejal ja korraldajal. Hageja juhatuse liige TT ei osalenud kostja korraldatud võistlusel võistlejana. Lepinguline suhe ei teki kostja ja kolmanda isiku ehk hagejaga vahel, kellele kuuluvat veoautot kasutas juhatuse liige erasõitudeks.
8.Kostja poolt sõlmitud kasutamise lepingu puhul kehtis tingimus, mille kohaselt on kostja võimalik vastutus välistatud. Juhendi ptk IX p 4 kohaselt korraldaja deklareerib, et ei võta vastutust kahjustuste eest varale, inimestele, mis on tingitud õnnetustest, mida on põhjustanud sportlased, hobused või tallitöötajad sh haigused. Kahju mis tekib sõidukitele, varustusele, seadmetele ja muudele asjadele (sh kahjustumine, vargus, kaotus või tulekahju) ei kuulu hüvitamisele korraldaja poolt. Tüüptingimus kehtib suhtes kostja lepingupartneritega, kes tarbivad võistluste juhendis märgitud teenuseid. Hageja ei olnud lepingupartneriks. Väited tingimuse tühisusest on seega asjakohatud ja ebaõiged.
9.Hageja ei ole tõendanud, et väidetav intsident üleüldse Tallinnas CRAMOLT renditud elektrivarustusseadme tõttu toimus. Tõendamata on, et elektriseade oli vigane. Asjaolu, kas elektrivarustusseadmes oli 230V või 400V, ei saa tuvastada pealtnägijatega. CRAMO ei ole pärast võistlust teatanud, et tagastatud jaotusvõrgud ei oleks olnud tehniliselt korras. Välistatud ei ole, et kahjustus oli tingitud rikkest või lühisest, mille põhjustas hagejale kuuluv hobuveok.
10.Hageja ei ole tõendanud, et esemed ei olnud kahjustatud juba varasemalt. Kahjustused olid auto nö karavani osas, mida ei kasutata tõenäoliselt igapäevaselt. Hageja ei ole tõendanud, et muud seadmed üldse olid veokis ja et need olid töökorras.
11.Hageja ei ole tõendanud põhjuslikku seost. Isegi juhul, kui selline kahju tekitav intsident oleks toimunud, ei ole hageja tõendanud, et kahju tekkis just intsidendi tõttu. Hagiavalduse kohaselt on hageja väidetavalt kahjustatud sõidukiga sõitnud mööda Euroopat, mistõttu ta on oma käitumisega tekitanud täiendava kahju. Osad kahjud on ilmnenud alles juunis 2015, mistõttu võib tegemist olla ka tavalise kulumisega. Kõikidelt arvetelt ei ole tuvastatav, mis osas ja millisele autole remonditöid Soome remonditöökodades tehti, mistõttu on tõendid osaliselt asjakohatud.
12.Arvesse tuleb võtta, et sõidukil on eelduslikult ka kindlustus, mis hüvitab sellisel juhul tekkinud kahjud. Hagejal tuleb esitada kindlustusega seotud tõendid või tõend kindlustuskaitse puudumise kohta.
13.Kuna hageja ei esitanud mitte ühtegi asjakohast tõendit kahju tekkimise kohta, ei ole põhjendatud ka 1190,40 euro suuruse õigusabikulu arve hüvitamine. Lisaks ei ole põhjendatud selle summa nõudmine kirja eest, mis ei sisalda ühtegi viidet asjakohastele õigusaktidele.
Esimese astme kohtu otsus
14.Maakohus rahuldas hagi, jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis menetluskulude hüvitamiseks hageja kasuks välja 3425 eurot koos viivisega VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
15.Pooled ei vaidle selle üle, et kostja viis 2014.a oktoobris läbi Tallinn International Horse Show; TT on hageja juhatuse liige ja veterinaararst; TT tütred osalesid 2014.a oktoobris Tallinnas toimunud võistlustel võistlejatena ja TT parkis võistlustele saabudes talle kuuluv sõiduki Mercedez-Benz Actros kostja poolt näidatud parklasse.
16.Vaidlus on selle üle, kas pooled sõlmisid 2014.a toimunud võistluse käigus suulise rendilepingu, millega kostja andis hageja kasutusse CRAMO elektriseadme; kas nimetatud elektriseade oli vigane, mille tulemusena tekkis hagejal kahju ja kas kostja peab hagejale tekkinud kahju hüvitama ning millisel alusel.
17.Vaidluse lahendamiseks tuleb tuvastada, kas poolte vahel oli sõlmitud elektriseadme kasutamise leping, nagu väidab hageja, ning kui leping oli sõlmitud, siis kas kostja rikkus hagejaga sõlminud lepingut ja kui rikkus, siis kas rikkumine on vabandatav või mitte VÕS § 103 järgi. Juhul kui leiab tuvastamist, et kostja rikkus lepingut, tuleb kontrollida, kas lepingute rikkumine kostja poolt põhjustas hagejale kahju ja kas hagejal kahju tekkimine ja kostjapoolne lepingu rikkumine on põhjuslikus seoses VÕS § 127 lg 4 kohaselt.
18.Asjas esitatud tõenditega, mh Advokaadibüroo Ylikraka pöördumisega kostja poole, tunnistaja AT ütlustega, mille kohaselt kutsus TT tunnistaja enda juurde, sest tema autos olid „kärssama läinud elektrijuhtmed“, samuti kostja peasekretär SN vastusega Advokaadibüroole Sirel ja Partnerid on tõendatud, et hageja ja kostja vahel sõlmiti 2014.a oktoobrikuus Saku Suurhallis toimunud ratsaspordi võistluste käigus elektriseadmete kasutamise leping. Leping sõlmiti just poolte vahel, mitte kellegi teise vahel ning seda sõltumata sellest, et võistlustel osales võistlejana TT tütar. Lepingu sõlmimist hageja ja kostja vahel ei välista ka see, et kostja kui võistluste korraldaja võistlusjuhendi p VII kohaselt pidi võistleja tasuma elektriseadmete kasutamise eest 30 eurot. Hageja väidetel tasus nimetatud summa TT ja kostja andis talle elektriseadme, mille tulemusena loetaksegi elektriseadme rentimise leping poolte vahel sõlmituks.
19.Seega ei oma vaidluse lahendamisel õiguslikku tähendust ka võistlusjuhendi IX peatüki p 4 esimene lõik, mis välistab võistluse korraldaja vastutuse mistahes kahju põhjustamise eest, sest leping sõlmiti hageja ja kostja, mitte võistleja ja võistluse korraldaja vahel. Seetõttu puudub vajadus võtta seisukohta selles, kas nimetatud tingimus võistlusjuhendis on tüüptingimus ja kas see on tühine või mitte.
20.Dokumentaalsete tõenditega (Dynawatt Power Systems OY 02.02.2015 arve nr 1801, MK Caravan Huolto 02.12.2014 arve, Gigantti 10.10.2014 arve, AS Prisma Peremarket 05.10.2014 arve, Suomen Vaunuosa OY 15.06.2015 arve nr 10243) ja tunnistaja AT ütlustega on tõendatud, et kostja poolt hageja kasutusse antud elektriseade oli vigane, selle ühendamisel hageja sõidukiga tekkis ülepinge, mille tagajärjel said sõiduki elektriseadmed ja sõidukis olnud elektriseadmed kahjustada. Tunnistaja ütluste kohaselt tuvastas elektrik mõõteriistadega, et pinge, mis tuli elektrijaotuspistikust, oli 400V ehk tööstusvoolu pinge. Elektrik võttis seadme kaasa öeldes, et see on vigane. Tunnistaja sõnul tundis ta autos kärsahaisu. Seega esineb kostja poolse lepingu rikkumise ja hagejale kahju tekkimise vahel põhjuslik seos, millest tulenevalt vastutab kostja hagejale tekkinud kahju eest.
21.Hagejal said kahjustada järgmised asjad, millega tekkis hagejale kahju, mis on tõendatud järgmiste tõenditega: ülepingest tekkinud sõiduki kahjustuste likvideerimise kulu, sh tekkinud vigastuste tuvastamine ja elektriseadmete (pliidiplaadi ja fuse monitori)
remontimine, testimine ja reguleerimine, mida tõendab Dynawatt Power Systems OY arve summas 1930 eurot; konditsioneeri trükkplaadi läbipõlenud kaitsme vahetamine tulenevalt ülepingest ja kasutuse katsetamine, mida tõendab MK Caravan Huolto arve summas 151 eurot; sõiduki eluosas asuva kliimaseadme vahetamise kulu, mis on tõendatud Suomen Vaunuosa OY arvega summas 1642 eurot. Kokku 3723 eurot.
22.Kuna osa hageja sõidukis olevaid elektriseadmeid oli vaja asendada uutega, moodustab kahju nimetatu eest 239,20 eurot. Katki läinud elektriseadmeid ja nende maksumust tõendavad järgmised tõendid: 2 laadijat Standard Travel Charger ostukulu 2 x 34,95 eurot ja kahe sirgendaja Remington ostukulu 2 x 69,90 eurot tõendab Gigantti 10.10.2014 ostutšekk ja ühe telefonilaadija ostukulu 29,50 eurot tõendab AS Prisma Peremarket ostutšekk.
23.Lisaks sellele kandis hageja kahju 1190,40 eurot seoses kulutuste tegemisega õigusabile, lootusega leida kahju hüvitamisele kohtuväline lahendus, mida tõendab Ylikraka Asiantoimisto 08.04.2015 kiri kostjale.
24.Seoses hagi rahuldamisega jäävad hageja menetluskulud kostja kanda. Kostjalt kuulub hageja kasuks menetluskulude hüvitisena väljamõistmisele riigilõiv 425 eurot ja põhjendatud õigusabikulud 20 tunni eest hinnaga 150 eurot tunnis, kokku 3000 eurot. Apellatsioonkaebus
25.Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata või alternatiivselt saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks.
26.Maakohus hindas tõendeid ebaõigesti, jättis asjakohased tõendid hindamata ja asjas tähtsust omavad asjaolud välja selgitamata.
27.Maakohtu järeldus hageja ja kostja vahelise lepingu sõlmimise kohta on ebaõige. Järeldused ei ole loogilised, jälgitavad ja sisaldavad olulisi vastuolusid. Kohtu viidatud tõendid ei tõenda lepingulise suhte tekkimist poolte vahel. Maakohus jättis poolte vahel lepingu sõlmimise tuvastamiseks välja selgitamata vajalikud eeldused ehk tahteavalduste kokkulangevuse ja tahte olla lepinguga seotud. Seega on tegelikud õigussuhted välja selgitamata.
28.Maakohus jättis kõrvale kostja väited, et võistluste juhendis märgitud pakkumus elektriseadme rentimiseks on suunatud ainult võistlustel osalevatele isikutele ehk võistlejatele, mitte üldsusele. Kostja ei ole pakkumust elektriteenuse ostuks teinud mitte hagejale, vaid hageja juhatuse liikme tütardele. Kuna hagejal ei olnud enda majandus- ja kutsetegevuse raames vajalik viibida võistluskohal, jääb arusaamatuks vajadus temaga lepingu sõlmimiseks. TT viibis võistlustel koos oma võistlejatest tütardega eraisikuna, mitte hageja seadusliku esindajana. Asjaolu, et TT elektriseadme eest tasus, ei tähenda, et ta tegutses hageja esindajana.
29.Maakohus, jättes korrektselt tuvastamata õigussuhted, jättis põhjendamatult analüüsimata ka võistlusjuhendi ptk IX, p-s 4 sisalduva vastutust välistava klausli. See klausel kehtib suhtes võistlejatega, mh ET-ga, kes tarbivad võistluste juhendis märgitud teenuseid. Võistleja on sportlane, üldjuhul enda majandus- ja kutsetegevuses tegelev isik, kes osaleb võistlustel nii sportliku kui ka rahalise tulemuse saavutamise eesmärgil. Seega ei ole tingimus käsitletav ka tüüptingimusena, mis võiks olla tühine.
30.Maakohus luges põhjendamatult tõendatuks kohustuste rikkumise, kahju olemasolu ja suuruse ning põhjusliku seose ja jättis kostja sellekohased vastuväited analüüsimata. Hageja
ei ole tõendanud kohustuste rikkumist kostja poolt, kuna tõendamata on, et elektriseade oleks olnud vigane. CRAMO kinnitas, et pärast võistlust tagastatud jaotusvõrgud olid tehniliselt korras. Kohus jättis seda kinnitava tõendi osas otsuses seisukoha võtmata. Samuti ei ole kohus tuvastanud, et see tõend ei ole asjakohane. Maakohus jättis tähelepanuta, et tunnistaja kinnitas, et ühe elektriseadme taha oli ühendatud mitu autot. Ometi ei pöördunud mitte ükski autojuht korraldaja poole väidetava vigase elektrivarustusseadme poolt tekitatud kahju nõudega.
31.Maakohus luges kahju tekkimise ebaõigesti tõendatuks, tuginedes tunnistaja ütlustele, kes on veterinaararst ja kes ei viibinud intsidendi ajal sündmuskohal, vaid andis toimunu kohta vahendatud teadmisi. Lisaks on hageja väidetud kahju tekkimise asjaolud ebaloogilised, mistõttu oleks hagejal tulnud tõendada, et sõiduk oli võistluspaika saabudes tehniliselt korras. Maakohus ei ole nendele kostja väidetele tähelepanu pööranud.
32.Maakohus ei ole käsitlenud ühtegi kostja seisukohta kahju tekkimise ja suuruse kohta ega põhjendanud, miks ta kostja seisukohti ei arvesta. Seega jäi tähelepanuta, et hageja ei ole tõendanud, et väidetavalt kahjustatud esemed ja seadmed olid võistlustele saabumisel töökorras ega isegi seda, et kõik seadmed olid väidetava intsidendi ajal autos olemas. Samuti ei ole hageja tõendanud, et teostatud remonttööd on tehtud just hageja sõidukile ja et nii pika viivitusega tehtud remonttööd tehti just vaidlusaluse intsidendi tõttu.
33.Hageja ei ole tõendanud põhjuslikku seost. Välistatud ei ole, et kahjustus oli tingitud auto rikkest või lühisest, mitte CRAMO-lt renditud elektrivarustusseadmest. Võistlejad ei tulnud kordagi näitama väidetavalt kahjustatud seadmeid korraldajale (sirgendajad ja laadijad), et korraldajale oleks teada, et nimetatud seadmed üleüldse olemas olid. Selline käitumine on ilmselgelt pahatahtlik ja võib olla kantud eesmärgist varjata, et kahju tegelikkuses ei tekkinudki. Vastus apellatsioonkaebusele
34.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
35.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada ja maakohtu otsus TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada, so kahjuhüvitise 239,20 euro väljamõistmise, menetluskulude jaotuse ja väljamõistmise osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse. Muus osas on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks.
36.Erinevalt kostjast leiab ringkonnakohus, et maakohtu järeldused põhinevad kohtu ette toodud asjaoludel ja tõenditel, need on loogilised, jälgitavad ning ei sisalda vastuolusid. Maakohus tuvastas õigesti, et pooled sõlmisid 2014. a oktoobrikuus Saku Suurhallis toimunud ratsaspordi võistluse käigus suulise elektriseadme kasutamise lepingu. Lepingu osapoolte tuvastamisel on oluline asjaolu, kes tegelikult lepingu sõlmis, lepingu alusel saadut kasutas ja selle eest ka tasus. Asjaolu, et võistlusel osales hageja seadusliku esindaja alaealine tütar ET, ei muuda tütart lepingu pooleks. Võistlusjuhend ei oma pooltevahelise õigussuhte ja kostja vastutuse kindlakstegemisel tähtsust. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega ja TsMS § 654 lg 6 alusel maakohtu põhjendusi selles osas ei korda.
37.Asjas puuduvad tõendid selle kohta, et pooled oleks sõlminud lepingu võistlusjuhendi alusel ja see oleks olnud kokkuleppe osa. Samuti puuduvad tõendid selle kohta, et ET oleks
andnud nõustumuse kostja pakkumusele ja hageja seaduslik esindaja TT oleks sõlminud lepingu oma lapse ET seadusliku esindajana, nagu kostja leiab.
38.Maakohus tuvastas õigesti, et kostja rikkus lepingut sellega, et andis hageja kasutusse vigase elektriseadme, mille tõttu tekkis ülepinge ja hagejale tekkis kahju. Kohus tuvastas õigesti ka põhjusliku seose rikkumise ja hagejale tekkinud kahju vahel. Kohus on oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud ja otsuses on märgitud, milliste tõendite alusel kohus oma järeldused tegi. Ka selles osas ei korda ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendusi. Muu hulgas hindas maakohus õigesti tunnistaja AT ütlusi. Asjaolu, et tunnistaja on veterinaararst, ei tähenda seda, et ta ei võiks anda ütlusi selle kohta, mida ta sündmuskohal vahetult nägi ja tajus, sh seda, et tema juuresolekul mõõtis elektrik pinge 400V (see oleks pidanud olema 230V) ja elektrik võttis seadme kaasa, öeldes, et see on vigane. Tunnistaja usaldusväärsuses puudub alus kahelda, sest tegemist on isikuga, kes ei ole pooltega seotud ja kellel ei ole huvi asja lahendamise tulemuse vastu.
39.Õige on apellatsioonkaebuse väide, et maakohus jättis hindamata 28.03.2016 Cramo e-kirja (II kd lk 63), millest nähtub, et seadmed olid tagastamise ajal töökorras. Ringkonnakohus saab selle puuduse kõrvaldada ja tõendit ise hinnata. Ringkonnakohtu hinnangul ei tõenda eelnimetatud e-kiri seda, et hageja kasutusse antud seade oli selle kasutamise ajal töökorras, nagu kostja ekslikult leiab. Tunnistaja ütlustega on tõendatud, et seade oli vigane ja elektrik võttis selle kaasa. Seega ei ole välistatud, et seadet parandati enne selle tagastamist.
40.Ebaõige on kostja väide, nagu oleks tunnistaja kinnitanud, et ühe elektriseadme taha oli ühendatud mitu autot. Tunnistaja kirjeldas, et tavaliselt on need seadmed sellised, et voolu saab võtta mitu autot. Seda, et antud juhul oli peale hageja auto seadmega ühendatud veel teisi autosid, tunnistaja ei kinnitanud ja seda ei kinnita ka muud tõendid. Seetõttu ei oma tähtsust kostja väide, et teised autojuhid ei pöördunud võistluste korraldajate poole kahjunõudega.
41.Hageja on tõendanud, et tema sõiduki seadmed said kahjustusi just ülepinge tõttu. Dynawatt Power Systems OY arvelt nr 1801 nähtub, et viga on tingitud asjaolust, et 230 V välissisend ühendati kahe faasi vahele (400V) – I kd lk 14). MK Caravan Huolto arvele nr 4630 on märgitud, et konditsioneer on saanud ülepinget (t lk 19). Suomen Vanuosa OY arvest ja selle selgitusest järeldub, et tehti õhukonditsioneeri vahetus ja tegemist on ülepinge kahjuga (I kd lk 23, 126). Arvetel on märgitud, et remonditud on sõidukit Mercedes Benz (Actros) mudel 6x26000, valmistajatehase tähisega WDB9302081L395344, registreerimisnumbriga EEI-552, mis kuulub hagejale. Kostja ei ole tõendanud, et hageja parkis teistsuguste tähiste ja registreerimisnumbriga auto Saku Suurhalli juurde ja remonttöid on tehtud kellegi teise, mitte hageja autole. Kuna on tõendatud, et ka õhukonditsioneeri rikke põhjustas ülepinge, on ka see seostatav vaidlusaluse juhtumiga olenemata sellest, et see kahjustus avastati alles 2015.a. Hageja on veenvalt põhistanud, miks konditsioneeri kahjustust varem ei avastatud (talveperioodil sõiduki õhukonditsioneeri ei kasutatud). Paljasõnalised ja oletuslikud on kostja väited, et kahju võis tekkida lühisest auto elektrisüsteemis. Kostja ei osanud ringkonnakohtu istungil selgitada, mil viisil võib lühis auto elektrisüsteemis põhjustada ülepinge elektriseadmes, mis ei ole seotud auto elektrisüsteemiga.
42.Põhjendatud on aga apellatsioonkaebuse väide, et hageja ei ole tõendanud laadijate ja sirgendajate olemasolu autos ning nendele tekkinud kahjustusi. Ainuüksi sellest, et hageja ostis uued laadijad ja sirgendajad, hagi rahuldamiseks selles osas ei piisa. Seega tuleb hagi jätta 239,20 euro suuruses osas rahuldamata.
Menetluskulude jaotus
43.Apellatsioonkaebuse ja hagi osalise rahuldamise tõttu jäävad maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega 5% ulatuses hageja kanda ja 95% ulatuses kostja kanda.
44.TsMS § 174 lg-te 3 ja 5 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse tervikuna kindlaks maakohus TsMS § 174 lg-s 4 sätestatud korras, so pärast kohtuotsuse jõustumist (vt Riigikohtu 20.04.2016 lahendis nr 3-2-1-142-15 p-des 21 ja 22 märgitud seisukohti). Taotluse lahendamine
45.Kostja esitas ringkonnakohtule taotluse 13.09.2016 kohtuistungi protokolli parandamiseks. Taotluses palus kostja muuta esindaja vastust kohtu küsimusele ja asendada lause „Kui võistlejad on alaealised, siis on leping ikkagi sõlmitud võistlejaga“ lausega „Kui võistlejad on alaealised, siis on leping sõlmitud lapsevanema kui eestkostjaga“. Hageja vaidles kostja taotlusele vastu, märkides, et kohtuistungi protokoll kajastab õigesti kohtuistungil menetlusosaliste esindajate poolt öeldut.
46.Ringkonnakohus jätab taotluse rahuldamata. TsMS § 50 lg 1 kohaselt peab menetlustoimingu protokoll kajastama menetlustoimingu olulist käiku ja muud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist. TsMS § 53 lg-te 2 ja 3 mõtte kohaselt saab esitada taotluse protokolli parandamiseks, kui tegemist on sisuliste parandustega ja sellest olenevad õiguslikud tagajärjed edasikaebamise seisukohalt või tõendamise aspektist.
47.Ringkonnakohus leiab, et protokollis kajastatud kostja esindaja vastus kohtu küsimusele on selline, nagu esindaja selle esitas. Seega kajastab protokoll istungil toimunut ja vastab seaduse nõuetele. Seadus ei näe ette võimalust täiendada protokolli menetlusosalise soovitud lausete või sõnadega, milliseid ta kohtuistungil ei esitanud. Protokolli parandamise taotlus lisatakse protokolli juurde.