Välja mõista M. K.`elt M. K. kasuks viivis põhivõlgnevuselt alates 01.01.2012 kuni põhivõla tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 sätestatud määras. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine.
2-15-8688
5.Jätta hageja menetluskuludest 67, 76 % kostja kanda ja 32, 24 % hageja enda kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda.
6.Välja mõista M. K.`elt M. K. kasuks menetluskulud 1240 eurot.
7.Välja mõista M. K.elt M. K. kasuks viivis menetluskuludelt (1240 eurot) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
I HAGIAVALDUS
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 09.12.2005.a laenulepingu nr 05-093712-EL Swedbank AS-iga. Hageja ja kostja olid abielus, mistõttu kuulus kohustus poolte ühisvarasse. Viru Maakohtu 22.12.2008 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-08-7950 jagati poolte ühisvara. Kohtuotsuse resolutsiooni punkt 5 sätestab, et ühisvara jagamisel jääb kostja M. K.e ainuomandisse korter xxx ning laenulepingust nr 05-093712-EL tulenev kohustus Swedbank AS ees summas 380 000 krooni ehk 24286, 43 eurot. Ühisvara jagamisega muudeti poolte vahelist solidaarvõlgnike sisesuhet selliselt, et laenu tagasimaksekohustus ei ole hageja ja kostja kui solidaarvõlgnike kanda sisesuhtes võrdsetes osades, vaid kogu laen jäi kostja kanda.
2.Hageja ja kostja on Swedbank AS ees solidaarvõlgnikud VÕS § 65 tähenduses. Kuna kostja laenulepingust ning kohtuotsusest tulenevat laenu tagasimaksmise kohustust täitma ei asunud, oli hagejal kohustus Swedbank AS-i ees laenu tagasi maksta. Kohustuse panga ees täitis hageja. Hageja tasus laenu alates kohtuotsuse jõustumisest, so. 27.01.2009 ning on tasunud laenu 04.06.2015 seisuga 19 481, 36 eurot. Laenu igakuine tagasimakse suurus on 248, 14 eurot, mistõttu võib nõue kostja vastu suureneda. Kohtuotsus ei reguleeri laenulepinguga seonduvat täpsemalt ning tuvastusnõue on vajalik selleks, et kohtuotsus oleks täidetav ning hagejal oleks selle täitmist võimalik nõuda kohtutäituri vahendusel.
3.Hageja ei nõustu kostja aegumise vastuväitega, sest pooled on pidanud läbirääkimisi laenu tasumise osas alates 09.04.2013 kuni veebruar 2015. Seega aegumine peatus TsÜS § 167 alusel 1.aastaks ja 9 kuuks. Hageja viitab TsMS §-le 368 lg 2 ja 370 lg 2 ning palub tuvastada, et Viru Maakohtu 22.12.2008 kohtuotsusest tsiviilasjas nr 2-08-7950 tuleneb M. K.’ele õigus nõuda M. K.’elt 24 137, 65 euro tasumist (põhivõlgnevus 19 481 eurot ja viivis seadusjärgses määras kuni kohustuse täitmiseni). Nõue on toodud esimese alternatiivina seetõttu, et kohtuotsusest tuleneva nõude aegumistähtaeg on pikem (TsÜS § 157 lg 1) kui lepingust tuleneva nõude aegumistähtaeg (TsÜS § 146 lg 1). Alternatiivselt palub hageja juhul, kui tuvastusnõue jääb rahuldamata, välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlg 17338, 10 eurot ja viivis 3371, 62 eurot. Tuginedes vaid lepingulisele nõudele, on võlgnevus tänaseks osaliselt aegunud, mistõttu ei nõua hageja tasumist perioodi 01.02.2009 – 01.11.2010 eest summas 4622, 35 eurot.
II KOSTJA VASTUS
2-15-8688
4.Kostja vaidleb hagile vastu ja leiab, et tuvastusnõue on alusetu. TsMS § 368 lg 2 kohaldamine on võimalik olukorras, milles ühel poolel on vaja realiseerida oma õigusi seoses kohtulahendi täitmisega ning kohturesolutsiooni ebatäpse või ebaselge sõnastuse tõttu ei ole seda võimalik teha. Pooltel ei ole sisulist vaidlust ühisvara jagamise kohtuotsuse tõlgendamise osas. Kuivõrd varasema kohtulahendi resolutsioon on selge, ei ole ka vajadust kohtusse uuesti pöörduda käesoleva hagiga. Hageja ei selgita, mis on tema jaoks kohtulahendis arusaamatu. Seega asub kostja seisukohale, et esitatud tuvastusnõue on alusetu. Laenuga seotud tagasimaksete kohustus olid vormistatud hageja nimele ning pank võttis raha hageja käest. Hageja ei ole palunud kostjat vormistada tagasimakseid kostja peale.
5.Ühisvara jagamise kohtuotsusest on tänaseks möödas pea seitse aastat, millest tulenevalt ei ole hageja nõue õigustatud ning kostja tugineb aegumisele (TsÜS §-d 142 lg 1, 146 lg 1). Hagi on esitatud 09.06.2015 Seega kõik hageja nõuded, mis on mis on tekkinud enne 09.06.2012 on aegunud. Hageja väljamaksed pangale muutuvad kostja suhtes sissenõutavaks alates pangale väljamaksete sooritamise momendist. Hageja on täitnud kostja kohustusi oma initsiatiivil tahtlikult ning kostja poole ei pöördunud. Samas ei ole hageja nõuded põhjendatud, kuna hageja ei ole kostja poole pöördunud kohtuvälises korras, mis on vastuolus hea usu põhimõttega. Nendel põhjustel ei ole ka alust sissenõutavaks muutunud ja jooksva viivise välja nõudmiseks. Jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
III KOHTU PÕHJENDUSED
6.Kohus, selgitanud välja menetlusosaliste seisukohad, tutvunud tsiviilasja materjalidega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi tuleb rahuldada teise alternatiivnõude osas osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 kohaselt võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Pooled on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (tl. 7, 143). Hagis võib TsMS § 370 lg 2 järgi esitada mitu alternatiivset nõuet, samuti mitu nõuet selliselt, et hageja palub rahuldada mõne nõude üksnes juhul, kui esimest nõuet ei rahuldata. TsMS § 370 lg-st 2 tulenevalt on hageja taotlus kontrollida ühte võimalikest nõuetest esimeses järjekorras kohtule kohustuslik (RKTKo 3-2-1-86-08 p 22). Hageja on esitanud oma nõuded selliselt, et on palunud rahuldada teise, so. sooritusnõude üksnes juhul kui kohus jätab esimese (tuvastusnõue) nõude rahuldamata.
7.Kohus ei nõustu kostja väitega, et tuvastusnõude esitamise on alusetu. Riigikohus on leidnud, et TsMS § 368 lg 2 esimese lause järgi võib sissenõudja või võlgnik täitemenetluses täitedokumendi tõlgendamise üle vaidluse tekkimise korral esitada hagi teise poole vastu nõudega tuvastada, kas täitedokumendist tuleneb hagejale mingi konkreetne õigus või kohustus. Samasuguse nõudega hagi võib sama sätte teise lause järgi esitada ka juhul, kui täitemenetlust ei toimu, kuid täitedokumendi täitmise või toime üle on menetlusosalistel siiski tekkinud vaidlus (RKTKo 3-2-1-31-10 p 20). Kohtu hinnangul on hagejal tuvastusnõude esitamiseks olemas õiguslik huvi, kuna hageja palub sisuliselt tuvastada kas talle tuleneb Viru Maakohtu 22.12.2008 kohtuotsusest solidaarvõlgniku tagasinõudeõigus teise solidaarvõlgniku vastu, või mitte. Sellest sõltub ka see, milline aegumistähtaeg kohaldub ja millises ulatuses on hagejal õigus kostjalt raha nõuda. Alternatiivsete nõuete esitamisel TsMS § 370 lg 2 mõttes on kohus seotud hageja soovitud nõuete lahendamise järjekorraga. Seega tuleb kohtul esmalt lahendada hageja tuvastusnõue.
2-15-8688
8.Toimiku materjalides oleva Viru Maakohtu 22.12.2008 kohtuotsuse (tl. 19) resolutsiooni p 5 kohaselt on jäetud kostja, M. K. kanda Swedbank AS-ga sõlmitud laenulepingust nr 05-093712-EL tulenev kohustus summas 24 286, 43 eurot (380 000 krooni). Selles osas nõustub kohus kostja seisukohaga, et kohtuotsuse resolutsioon on üheselt arusaadav ja selge. Seega on Viru Maakohtu 22.12.2008 kohtuotsusega jagatud abikaasade solidaarkohustus Swedbanga ees selliselt, et kohustuse peab täielikult täitma kostja, M. K.. Riigikohus on selgitanud, et abikaasade solidaarkohustuse jagamisel ei ole üldjuhul tähendust suhetes võlausaldajaga ning nimetatud jagamine puudutab üksnes abikaasade kui solidaarvõlgnike omavahelisi suhted võlaõigusseaduse (VÕS) § 69 mõttes. Sellest tulenevalt jäävad abikaasad ka pärast solidaarkohustuse omavahelist jagamist võlausaldaja ees üldjuhul solidaarselt vastutama (RKTKo 3-2-1-38-14 p 14).
9.Pooled ei vaidle selle üle, et kostja oma Viru Maakohtu 22.12.2008 kohtuotsusest tulenevat laenu tagasimaksmise kohustust ei täitnud ning kohustuse panga ees on täitnud hageja (tl 24-29). VÕS § 69 reguleerib solidaarvõlgnike omavahelist suhet ehk nn sisesuhet. Solidaarvõlgnike sisesuhte regulatsiooni eesmärk on välja selgitada, kuidas jaguneb vastutus solidaarkohustuse täitmise eest üksikute solidaarvõlgnike vahel. Solidaarvõlgnikel on sisesuhtes osavastutus ja sellisel juhul võib mõni solidaarvõlgnikest kohustuse täitmise eest ka üldse mitte vastutada. Käesolevas asjas on Viru Maakohtu 22.12.2008 kohtuotsusega jaotatud solidaarkohustuse täitmine solidaarvõlgnike poolt omavahel (sisesuhtes) selliselt, et solidaarkohustuse täitmine jäi täies ulatuses kostja kanda, st. omavahelises suhtes hagejal laenu tagastamise kohustust ei ole. Kohus leiab, et Viru Maakohtu 22.12.2008 kohtuotsus ei reguleeri käesolevat olukorda, kus kohustatud isiku asemel (kostja) on kohustuse võlausaldajale täitnud teine isik (hageja). Kohtu hinnangul on tegemist ühe solidaarvõlgniku tagasinõudega teise solidaarvõlgniku vastu VÕS § 69 lg 2 mõttes ning sellist tagasinõudeõigust Viru Maakohtu 22.12.2008 kohtuotsusest hagejale ei tule. Kohtuotsusega on ainult jaotatud vastutus solidaarkohustuse täitmise eest. Seega tuleb tuvastusnõue jätta rahuldamata.
10.Alternatiivse, teise nõudena on hageja palunud välja mõista kostjalt 17338, 10 eurot ja viivise 3371, 62 eurot. VÕS § 69 lg 2 järgi läheb solidaarkohustuse täitnud võlgnikule üle võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu (solidaarvõlgniku tagasinõue), välja arvatud talle endale langevas osas. Seega saab solidaarvõlgnik pärast võlausaldajale kohustuse täitmist nõuda teistelt solidaarvõlgnikelt sama, mida saanuks nõuda neilt võlausaldaja, kuid seda üksnes osas, milles tema täidetu ületab tema enda osa. Tagasinõude tekkimise esmaseks eelduseks on seega solidaarvõla täielik või osaline täitmine solidaarvõlgniku poolt ning solidaarkohustus peab olema täidetud suuremas ulatuses, kui on kohustuse täitnud solidaarvõlgniku enda osa suhetes solidaarvõlgnikega.
11.VÕS § 69 lg 1 järgi peavad solidaarvõlgnikud omavahelises suhtes täitma kohustuse üldjuhul võrdsetes osades, kui seadusest, lepingust või kohustuse olemusest ei tulene teisiti. Kohus leiab et käesolevas asjas ei saa osade võrdsusest lähtuda, kuna Viru Maakohtu 22.12.2008 kohtuotsusega on kohustus panga ees (solidaarvõlg) poolte omavahelises suhtes täielikult kostja kohustus hoolimata sellest, et pooled on Swedbanga suhtes solidaarvõlgnikud. Seega vastutab poolte kui solidaarvõlgnike sisesuhtes kohustuse täitmise eest 100% kostja. Kuna hageja tasus Swedbangale solidaarkohustuse täitmiseks 17338, 10 eurot (01.12.2010-01.04.2016), läks selle summa ulatuses Swedbanga laenu tagasimakse nõue kostja vastu hagejale VÕS § 69 lg 2 alusel täielikult üle ning hagejal on õigus nõuda kostjalt VÕS § 69 lg 2 alusel kogu tema poolt võlausaldajale täietut. Toimiku materjalidest tuleneb, et hageja on perioodil 15.01.2009-15.01.2015 tasunud laenulepingu nr 05-093712-EL põhiosa ja intressi makseid kokku 19 481, 36 eurot (tl 2429).
2-15-8688
12.Kostja on esitanud aegumise vastuväite ja leiab, et hageja nõuded, mis on mis on tekkinud enne 09.06.2012 on aegunud (TsÜS § 146 lg 1). Hageja väitel ei ole nõue aegunud, sest pooled on pidanud läbirääkimisi laenu tasumise osas alates 09.04.2013 kuni veebruar 2015. Seega aegumine peatus TsÜS § 167 alusel 1 aastaks ja 9 kuuks. Riigikohus on leidnud, et solidaarkohustuse täitnud solidaarvõlgniku tagasinõude aegumistähtaeg lõpeb VÕS § 70 lg 1 järgi ajal, mil aeguks võlausaldaja nõue solidaarvõlgniku suhtes, kelle vastu tagasinõue esitati. Seega läheb solidaarkohustuse täitnud solidaarvõlgnikule võlausaldaja nõue seaduse jõul üle koos nõude aegumistähtajaga, et tagada teistele solidaarvõlgnikele üldjuhul sama aegumistähtaeg sõltumata sellest, kas tema vastu esitab nõude võlausaldaja või võlausaldajale kohustuse täitnud solidaarvõlgnik. Solidaarvõlgniku tagasinõude aegumise üle otsustades tuleb esmalt tuvastada, millal aegunuks võlausaldaja nõue selle solidaarvõlgniku vastu, kelle vastu tagasinõue esitati (RKTKo 3-2-1-54-13 p 12).
13.Kohus ei nõustu poolte viidetega TsÜS § 146 lg 1. Osamaksetena tagastatavast laenulepingust tulenevad kohustused on korduvad kohustused TsÜS § 154 tähenduses. TsÜS § 154 kohaselt on korduvate kohustuste nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. TsÜS § 147 lg 2 kohaselt muutub nõue sissenõutavaks alates ajast, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Laenulepingu kohaselt tuli laen tagastada osamaksetena, iga kuu 15-l kuupäeval (tl 9). Viru Maakohtu 22.12.2008 kohtuotsus, millega poolte solidaarkohustus jagati jõustus 27.01.2009. Hageja tagasinõue hõlmab perioodi 01.12.2010-01.04.2016.
14.TsÜS § 154 järgi algas aegumistähtaeg 2010 aasta maksete osas 01.01.2011 kell 00.00 ja 2011 aasta maksete osas 01.01.2012 kell 00.00 ning vastavalt lõppes aegumistähtaeg 2010 aasta maksete osas 31.12.2013 kell 24.00 ja 2011 aasta maksete osas 31.12.2014 kell
24.00.Hagi on esitatud 09.06.2015. Selleks ajaks oli möödunud TsÜS § 154 sätestatud seadusjärgne kolme aasta pikkune nõuete aegumise tähtaeg. Hageja tasus 15.12.2010 laenu põhiosa ja intressi kokku 250, 93 eurot (tl 25) ning 15.01.2011-15.12.2011 laenu põhiosa ja intressi kokku 3054, 18 eurot (tl 26). Seega on nõue perioodil 01.12.2010-31.12.2011 tasutud maksete osas kokku 3305, 11 eurot (250, 93 + 3054, 18) aegunud. Hageja on palunud välja mõista kostjalt 17338, 10 eurot, millest tuleb maha arvestada aegunud nõuded perioodi 01.12.2010-31.12.2011 summas 3305, 11 eurot. Järelikult tuleb hagi rahuldada osaliselt ja kostjalt välja mõista 14032, 99 eurot. Hageja väide, et aegumine oli läbirääkimiste tõttu peatunud, ei oma asja lahendamise seisukohalt tähtsust, kuna hõlmab järgnevat perioodi (09.04.2013 kuni veebruar 2015), mille aegumise osas vaidlust ei ole ning nõue selle aja eest aegunud ei ole.
MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE
Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid (TsMS § 174 lg 1). TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
2-15-8688 Hagi osalise rahuldamise tõttu jätab kohus hageja menetluskuludest 67, 76 % kostja kanda ja 32, 24 % hageja enda kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. Hageja palub välja mõista kostjalt menetluskulud 2020 eurot, sh. hagi esitamisel tasutud riigilõiv 1000 eurot ja õigusabikulud 1020 eurot (koos käibemaksuga) ning viivise hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja esindaja menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejale õigusabi osutatud 7, 5 tundi, tasu 850 eurot (4*125+3, 5*100), millele lisandub käibemaks 170 eurot (tl 200). Riigikohus on leidnud, et juhul, kui menetlusosalise lepinguliseks esindajaks on TsMS § 218 lg 1 p 1 järgi vandeadvokaat, siis võib eeldada, et menetlusosalisel on õigusteenuse eest tasumise kohustus, ning sellisel juhul saab kohus õigusabikulude hüvitamise otsustada ilma TsMS § 176 lg 6 esimest lauset kohaldamata (RKTKm 3-2-1-154-15 p 11). TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (RKTKm 3-2-1-39-16 p 13). Kohus leiab, et tunnitasu 125 eurot käibemaksuta ei ole põhjendatud ja vajalik. Kohus loeb mõistlikuks tunnitasuks 120 eurot käibemaksuta. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus arvates on tegemist tavapärasest keerukama asjaga ning toimikus on kokku 213 lehekülge. Kohus leiab, arvestades hageja esindaja poolt koostatud menetlusdokumentide sisu, mahtu, vaidlusalust õiguslikku küsimust ja asja mahukust, et ajakulu kokku 7, 5 tundi on põhjendatud ja vajalik. Kuna kohus luges põhjendatud tunnitasuks 120 eurot 125 asemel (arve nr 2015052, tl. 202) ja ajakuluks oli 4 tundi, siis on põhjendatud ja vajalikuks tasuks 480 eurot. Arves nr. 2016342 (tl. 203) on märgitud ajakuluks 3, 5 tundi tunnitasuga 100 eurot, tasu 350 eurot, mis teeb õigusabi kuluks kokku 830 eurot. Sellele lisandub riigilõiv 1000 eurot, mis teeb hageja menetluskuludeks kokku 1830 eurot. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, jätab kohus hageja menetluskuludest 1830 eurost 67, 76 % so. 1240 eurot kostja kanda ja 32, 24 % so. 590 euro ulatuses hageja enda kanda. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulud 1240 eurot. Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on avaldaja kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui avaldaja ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (RKTKm 3-2-1-65-13 p 16). Kuna hageja vastavat kinnitust kohtule esitanud ei ole, mõistab kohus esindaja kulud välja käibemaksuta. TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse kohtule esitanud.
2-15-8688 Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.