Võlaõigus › Muud lepinguvälised kohustused

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

Asjaolu, et vaatamata kohtu selgitustele ei suutnud kostja seaduses sätestatut mõista, viitab selgelt kostja asjatundmatusele. Rahalise summa väljamõistmine töövaidluskomisjoni otsusega määratud ulatuses oleks hagejale toonud kasu, kuid kostja hagist loobumisega oli kasu saamise võimalus kaotatud. Lisaks on kostja tekitanud hagejale kahju ebapiisava kvaliteediga käsunduslepingu täitmisega summas 180 eurot, s.o tasu hagiavalduse koostamise ja kohtus esindamise eest, mille hüvitamist on hagejal õigus nõuda VÕS § 115 lg 1 alusel.

MAAKOHTU LAHEND

lg 1, § 128), kas kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2), kas kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena käsundisaajale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3) ning kas rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4) (Riigikohtu 10. juuni 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-48-15, p 19). Käsunduslepingu korral peab käsundisaaja tegutsema käsundi täitmisel VÕS § 620 lg 1 järgi käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. Käsundisaaja peab täitma käsundi VÕS § 620 lg 2 järgi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale, sh peab majandus- või kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja lisaks sellele toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel. Maakohtu hinnangul oli hagejale osutatud õigusabi tsiviilasjas nr 2-14-58014 ebakompetentne ja hageja oli isegi halvemas positsioonis võrreldes sellega, kui tal ei oleks esindajat üldse olnud. Kostja tegevusalaks on õigusnõustajate ja õigusbüroode tegevus (II kd, tl 16). Töövaidluskomisjoni otsusega (I kd, tl 42) mõisteti tööandjalt hageja kasuks välja 3932 eurot 18 senti. Harju Maakohus on 20. detsembril 2014 jõustunud määrusega jätnud hagi läbi vaatamata ja märkinud, et töövaidluskomisjoni otsus rahuldatud osas ei jõustu (I kd, tl 63). Harju Maakohus on määranud hageja esindajale kahel korral tähtaja hagiavalduses puuduste kõrvaldamiseks (I kd, tl 53, 55), hagis on esitatud töötasu nõue väiksemas ulatuses kui rahuldas töövaidluskomisjon, esindaja on loobumise avalduses märkinud, et hageja on kaotanud menetlushuvi ning Harju Maakohus on hageja esindaja asjatundmatuse tõttu menetlusest kõrvaldanud (I kd, tl 90). Määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluses (I kd, tl 65–66) on esindaja tuginenud väärteomenetluse- ja kriminaalmenetluse seadustiku sätetele. Määruskaebuses ei ole vaidlustatud hagi läbivaatamata jätmist, vaid on palutud ainult määruse tühistamist osas, millega kohus on märkinud, et töövaidluskomisjoni otsus rahuldatud ulatuses ei jõustu (I kd, tl 67). Määruskaebuse rahuldamine selliselt on õiguslikult võimatu. Lepingu rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamise kohustuse tekkimist välistab vääramatu jõu esinemine VÕS § 103 lg 2 tähenduses. Selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole ning kostja pole sellele tuginenud. Maakohus leidis, et esindaja menetluslikud minetused on kaasa toonud hagejale kahju, st hageja jäi ilma töövaidluskomisjonis tema kasuks väljamõistetud rahast. Nõue on arusaamatutel põhjustel esitatud väiksemas ulatuses kui töövaidluskomisjoni otsusega rahuldati ning kostja on rikkunud VÕS §-s 624 sätestatud teavitamiskohustust, mis on samuti hageja huve kahjustav. Viimast tõendab see, et hageja oli sunnitud kahel korral teabe saamiseks pöörduma kohtu poole (I kd, tl 47–48). Esindaja sellise tegevuse ja kahju vahel on olemas põhjuslik seos, kuna ilma eeltoodud ebaprofessionaalsete vigadeta oleks menetluse tulemus olnud teistsugune. Kostja ei ole kahjuhüvitise suuruse osas vastuväiteid esitanud.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

eelnevalt veendudes TsMS § 429 lg 4 ja § 432 mõtte kohaselt, et loobumine ei too kaasa hagejale tema õiguste rikkumist ega kahju. Ei ole välistatud, et hageja on esitanud kahju hüvitamise nõude vale kostja vastu, kui Harju Maakohus hagist loobumise avalduse lahendamisel ei teatanud hagejale tema hagist loobumise avalduse lahendamisest ega selgitanud hagejale hagist loobumise võimalikke õiguslikke tagajärgi. Materiaalõiguse normid (ITVS § 27 lg 8) ei luba kohtul töövaidluse asjas hagist loobumise korral lahendada asja nii, et töövaidluskomisjoni otsus ei jääks kehtima. Maakohus oli 24. novembri 2015 hagist loobumise vastuvõtmise määruses ebaseaduslikult jätnud märkimata, et hagist loobumise korral jõustub töövaidluskomisjoni otsus. Hageja ei ole tõendanud, millist käsunduslepingu tingimust esindaja on rikkunud, kuna kirjalikult taasesitamist võimaldavas vormis lepingut ei ole pooled sõlminud. Hageja poolt esitatud arved tõendavad ainult hageja poolt tasu maksmise kohustust õigusabi eest, kuid neid ei saa käsitleda käsunduslepinguna poolte vahel. Arvest ei tulene käsundiandja juhiseid ja tollase kohustust väidetavat käsundit täita Harju Maakohtus. Ka hageja poolt kostjale antud volikiri ei tõenda käsunduslepingu olemasolu. Hageja väited kahju tekkimise kohta on paljasõnalised ning tõendamata. Tuvastatud ei ole, mis on väidetavalt tekitatud kahju liik. Kuna poolte vahel puudub käsundusleping pole võimalik tugineda lepingu rikkumisest tuleneva kahju tekkimisele. Lepinguvälise võlasuhte puhul oleks hageja pidanud tõendama delikti üldkoosseisu olemasolu. Hageja hagiavaldus ei vastanud TsMS 363 nõuetele ning kohus pidi selle jätma läbi vaatamata ja tagastama selle hagejale. Asjaolu, et kohtunik võttis menetlusse vigase hagi ja tegi selle alusel ebaõige kohtuotsuse, viitab kohtu kallutatusele hageja kasuks. Hageja lepinguline esindaja on endine Viru Maakohtu kohtunik. Nimetatud asjaolu võis olla määravaks otsuse teinud kohtuniku poolt kallutatud seisukoha võtmiseks hageja kasuks ning ebaobjektiivse kohtuotsuse tegemiseks. Kohtunik on jätnud ennast taandamata, mis seab kahtluse alla kohtu erapooletuse. Hageja ei ole tõendanud, et Harju Maakohtus oleks tema nõuded rahuldanud. Keegi ei olnud hagejale garanteerinud, et ta saab Harju Maakohtult ootuspärase lahendi. Käsund on suunatud isikule teenuse osutamisele, mitte aga tulemuse saavutamisele. Kostja esitas tsiviilasjas nr 2-14-58014, mille otsusel põhineb hageja nõue, korduvalt kohtu tegevuse kohta vastuväiteid kohtu poolt materiaalõiguse väära tõlgendamise ja rakendamise ning menetlusõiguse normide olulise rikkumise kohta, kuid kohus jättis need vastuväited tähelepanuta. Esindaja poolt märgitud menetlus- ja materiaalõiguslike oluliste rikkumiste sisulise kõrvaldamise asemel asja menetlenud kohtunik kõrvaldas ebaseaduslikult hageja esindaja menetlusest, väites, et esindaja on asjatundmatu. Nimetatu ei vasta tegelikkusele. Maakohus on jätnud kohtuotsuse tegemise seisukohalt olulised asjaolud tuvastamata, s.o jätnud kindlaks tegemata, kas hagis esitatud nõuetel on seaduslik alus või mitte, jätnud kindlaks tegemata kahjunõude seaduslikkuse, selle suuruse määramise alused. Maakohus on ületanud pädevuse piire. Kohtuotsuses esitatud seisukoht, et tsiviilasjas nr 2-14-58014 on hageja esindaja valinud vale menetlustaktika, kinnitab hagimenetluse piiride ületamist kohtuniku poolt. Hageja ei ole nõudnud, et maakohus tuvastaks hageja esindaja valitud menetlustaktika õiguspärasuse või ekslikkuse.

VÕS § 128 lg 4 sätestab, et saamata jäänud tulu on kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. Hagist loobumise tagajärjel oli hageja kaotanud võimaluse saada kasu. Etteheited maakohtu kohtuniku ebaprofessionaalsusele ja erapoolikusele on aluseks süüteokaebuse esitamiseks KarS § 305 või 3051 järgi ning hagejal ei ole võimalik nimetatud väidetele vastata. Asjaolu, et hageja esindaja J. Sakkart on endine Viru Maakohtu kohtunik ei ole aluseks kohtuniku taandamiseks. Apellatsioonkaebus ei sisalda ühtegi viidet konkreetsele faktilisele asjaolule, mis võimaldaks kohtuniku taandamist. On arusaamatu, miks kostja ei kasutanud TsMS §-is 24 sätestatud õigust esimese astme kohtumenetluses. Maakohus ei väljunud hagimenetluses pädevuse piiridest. Nõude piiride ületamisega on tegemist siis, kui kohus teeb otsuse nõude kohta, mida ei ole esitatud (TsMS § 439). Hagiavaldusest nähtuvalt on hageja esitanud kahju hüvitamise nõude ja viivise väljamõistmise nõude. Kohus tegi otsuse üksnes antud nõuete osas, muid nõudeid otsuses ei käsitleta.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

käsundisaaja täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. Kostja tegevusalaks on õigusnõustajate ja õigusbüroode tegevus. Apellatsioonkaebuses toob kostja esile seda, et ta on magistrikraadiga jurist, töötanud Narva kohtumaja konsultandina ning õppejõuna kõrgemas õppeasutuses õigusteaduse erialal. Samuti on esindaja olnud õppejõuks tegutsevatele kohtunikele (sh otsuse teinud kohtunikule) ja praktiseerivatele juristidele ning riigiametnikele. Maakohus on õigesti leidnud, et isikud, kes esitlevad end asjatundjatena ja osutavad õigusbüroos õigusteenust, peaksid osutama õigusabi kvaliteetselt ning nende kutseoskused ja kvalifikatsioon peavad võimaldama osutada õigusabi piisavalt heal tasemel. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on asunud põhjendatult seisukohale, et kostja on lepingust tulenevat hoolsuskohustust rikkunud, hagejale osutatud õigusabi tsiviilasjas nr 2-14-58014 oli ebakompetentne ja hageja oli isegi halvemas positsioonis võrreldes sellega, kui tal ei oleks esindajat üldse olnud. Töövaidluskomisjoni otsusega (I kd, tl 42) mõisteti tööandjalt hageja kasuks välja 3932 eurot 18 senti. Harju Maakohus on 20. detsembril 2014 jõustunud määrusega jätnud hagi läbi vaatamata. Määruse resolutsiooni p 2 järgi ei jõustu töövaidluskomisjoni otsus rahuldatud osas (I kd, tl 63). Harju Maakohus on määranud hageja esindajale kahel korral tähtaja hagiavalduses puuduste kõrvaldamiseks (I kd, tl 53, 55), hagis on esitatud töötasu nõue väiksemas ulatuses kui rahuldas töövaidluskomisjon, esindaja on loobumise avalduses märkinud, et hageja on kaotanud menetlushuvi ning Harju Maakohus on hageja esindaja asjatundmatuse tõttu menetlusest kõrvaldanud (I kd, tl 90). Kostja on menetluses väitnud, et töövaidluskomisjoni otsus on põhjalik, põhjendatud ja seaduslik (II kd, tl 36). Olles veendumusel töövaidluskomisjoni otsuse õigsuses, on hagist loobumine otseselt hageja huve kahjustav tegevus. Ka apellatsioonkaebuse põhjal on näha, et kostja ei ole aru saanud individuaalse töövaidluse lahendamise seaduses (ITVS) sätestatust. Kostja on apellatsioonkaebuses rõhutanud, et hageja ei ole tõendanud, et hagimenetluses Harju Maakohtus oleks tema ootuspäraseid nõudeid rahuldatud teisiti kui töövaidluskomisjon. Ringkonnakohus juhib kostja tähelepanu ITVS § 24 lg-le 4, mille kohaselt võib juhul, kui töövaidluskomisjon avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Sel juhul on hageja töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik ja kostja kohtule taotluse esitanud pool. Seega oli kostja tsiviilasjas nr 2-14-58014 hageja esindaja. Maakohus on põhjendatult tuvastanud, et määruskaebuses ja vastuväites (I kd, tl 68, 69) on esindaja viidanud ITVS § 27 lg-le 8, kuid ITVS §-s 27 lg-t 8 ei ole. ITVS § 24 lg 8 annab küll kohtule avalduse esitanud isikule (antud juhul tööandjale) õiguse avaldusest loobuda, kuid mitte isikule kes pöördus töövaidluskomisjoni (töötaja, hageja). Lisaks ei saa TsMS § 429 lg 1 alusel loobuda hagist, mida kohus ei ole menetlusse võtnud. Sellise hagi saab tagasi võtta TsMS § 424 lg 1 alusel. Tööandja avaldusest loobumise korral oleks jõustunud töövaidluskomisjoni otsus.

ulatuses, kui töövaidluskomisjonis. Ka kostja on ise menetluses leidnud, et töövaidluskomisjoni otsus oli õige.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Kai Kullerkupp

Kersti Kerstna-Vaks

Triin Uusen-Nacke

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.