lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-18-3009/16

Täitmine › Kaebus täituri tegevuse(tuse) peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumise peale

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 21.09.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-18-3009/16
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Kaebus täituri tegevuse(tuse) peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumise peale
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
21.09.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1268
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
TÜ E&V Õigusbüroo12356860(Võlgnik)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viivi Tomson, Andra Pärsimägi, Kersti Kerstna-Vaks

Määruse tegemise aeg ja koht

21. september 2018, Tartu

Tsiviilasja number

2-18-3009

Tsiviilasi

Juri Koretski kaebus kohtutäitur Kristel Maalmani tegevusetuse peale täiteasjas nr 095/2018/195

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 6. juuli 2018 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Juri Koretski määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Määruskaebuse esitaja (avaldaja/sissenõudja): Juri Koretski (isikukood XXXX)

esindajad

Puudutatud isikud:

1.Kohtutäitur Kristel Maalman
2.Võlgnik TÜ E&V (likvideerimisel) (registrikood 12356860)

RESOLUTSIOON

1.Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 6. juuli 2018 määrus muutmata.
2.Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud Juri Koretski kanda. Menetlusosalistel ei ole määruskaebuse menetlemisel tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest.

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 25.06.20262-25-5076/54Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-22-13886/41Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-4768/36Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.06.20262-24-14358/30Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 29.05.20262-21-581/29Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 26.05.20262-25-5396/21Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1.Juri Koretski (avaldaja/sissenõudja) esitas 25. veebruaril 2018 kaebuse kohtutäitur Kristel Maalmani (kohtutäitur) tegevusetuse peale täiteasjas nr 095/2018/195, milles palus kohustada kohtutäiturit alustama täitemenetlus ning võtma kasutusele kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks. Avalduse kohaselt esitas avaldaja 9. märtsil 2017 kohtutäiturile täitmisavalduse. Täitedokumendiks on jõustunud kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-15-109896, millega maakohus mõistis TÜ-lt E&V Õigusbüroo (võlgnik) avaldaja kasuks välja kahjuhüvitise ja viivise. Avaldaja tegi 17. jaanuaril 2018 kohtutäiturile järelpärimise täitemenetluse käigu kohta. Kohtutäitur teatas 24. jaanuaril 2018, et võlgniku likvideerimise otsus on 2016. aastast ja märkis, et võib-olla õnnestub nõue kohtus välja mõista võlgniku liikmetelt, tuues välja, et täitedokumendist tulenev nõue otse liikmetele ei kohaldu. Kohtutäitur keeldus seega täitemenetluse alustamisest ja läbiviimisest, kuigi ametlikku otsust selle kohta ei teinud. 9. veebruaril 2018 esitas avaldaja kaebuse kohtutäituri tegevusetuse peale. Kohtutäitur tegi 15. veebruaril 2018 otsuse kaebuse tagastamise kohta. Kohtutäitur saab täitetoimingu tegemisest keelduda ainult seaduses sätestatud põhjustel, mistõttu oli täitemenetluse alustamata jätmine vastuolus täitemenetluse seadustiku sätestatuga. Võlgnik ei ole hetkeseisuga lõppenud, vaid on likvideerimisel, mistõttu puuduvad täitemenetluse lõpetamise alused. Täitemenetluse lõpetamise alused puuduksid ka siis, kui võlgnik oleks lõppenud, kuna võlgniku osanikud Raivo Edala ja Jelizaveta Vassiljeva oleksid võlgniku õigusjärglased ja täitemenetluse seadustiku sisemise loogika kohaselt jätkub täitemenetlus õigusjärgluse korral ja puudub vajadus uue hagi esitamiseks.
2.Kohtutäitur vaidles kaebusele vastu. Ebaõige on avaldaja väide, et kohtutäitur keeldus täitemenetluse alustamisest ja läbiviimisest. Kohtutäitur algatas võlgniku vastu 10. märtsil 2017 täiteasja nr 095/2017/881, täitmisteade toimetati kätte 15. märtsil 2017 ning arvelduskontod arestiti
21.aprillil 2017. Registritesse teostatud päringute tulemusena selgus, et võlgnik on varatu ja likvideerimisel. Kohtutäitur ei ole menetlust lõpetanud, kuna võlgnik ei ole lõppenud. Samas on asjaolusid arvestades menetluse jätkamine ilmselgelt perspektiivitu. ÄS § 101 lg 5 teise lause järgi ei saa täitedokumendist täisühingu vastu teostada sundtäitmist osanike vastu. Avaldaja viide võlgniku õigusjärglusele ei ole asjakohane. ÄS § 124 kohaselt tuleb osaniku vastutusele võtmiseks esitada esmalt hagi osanike vastu ning saadud lahendi alusel saab pöörata osanike vastu sissenõude.

MAAKOHTU SEISUKOHT

3.Viru Maakohus jättis 6. juuli 2018 määrusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Maakohus selgitas avaldajale, et ÄS § 101 lg-t 5 arvestades tuleb täituril täitemenetlus sissenõudja avalduse alusel äriühingu suhtes algatada ja kontrollida, kas nõudeid on võimalik täita. Kohtutäitur on seda teinud.

Maakohus nõustus kohtutäituriga, et täitedokumendi alusel täisühingu vastu ei saa teostada sundtäitmist osaniku suhtes. Selleks, et sissenõudjal tekiks nõue osaniku vastu, peab ühingu vastu esitatud nõude täitmine olema tulemusetu või osaühing peab olema õigusjärgluse korras lõppenud. Käesoleval juhul ei ole kumbki neist eeldustest täidetud. Maakohus märkis, et ÄS § 124 järgi tuleb osaniku vastutusele võtmiseks esitada esmalt hagi osanike vastu ning saadud lahendi alusel saab pöörata sissenõude osanike vastu. Kuna käesoleval juhul ei ole võlgnik lõppenud, peab hagi esitamise eeldusena olema nõude täitmine ÄS § 101 lg 5 järgi tulemusetu.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada Viru Maakohtu 6. juuli 2018 määrus ja teha uus määrus, millega avaldus rahuldada või alternatiivselt saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Avaldaja palub jätta menetluskulud kohtutäituri kanda. Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt on maakohtu määrus ebaselge ja vastuoluline. Maakohus nõustus kohtutäituriga selles, et menetluse jätkamine täisühingu suhtes on ilmselgelt perspektiivitu, kuid samas leidis, et täidetud ei ole osanike vastu hagi esitamise eeldus, et ühingu vastu esitatud nõude täitmine on tulemusetu. Arusaamatuks jääb ka see, miks tuleb kõne alla osaühingu lõppemine, kui võlgnikuks on täisühing. Maakohus on rikkunud uurimispõhimõtet. Asjas esitatud tõenditest ei nähtu, et kohtutäitur oleks esitanud ÄS § 117 lg 1 alusel nõude võlgniku likvideerijatele ning kohus ei ole nimetatud asjaolu kontrollinud. Äriseadustiku sisemine loogika viitab sellele, et sundtäitmist osaniku vastu ei saa teostada olukorras, kus nõuet saab realiseerida ühingu vara arvelt. Samuti ei ole ÄS § 101 antud juhul kohaldatav, kuna see on paigutatud äriseadustiku 14. peatükki ja reguleerib õiguslikult eksisteeriva täisühingu suhteid kolmandate isikutega. Kuna kohus on tuvastanud, et võlgnik on likvideerimisel, tuleb lähtuda äriseadustiku 16. peatükis sätestatust. Maakohus on ebaõigesti leidnud, et ÄS § 124 kohaselt tuleb osaniku vastutusele võtmiseks esitada esmalt hagi osanike vastu ning saadud lahendi alusel saab pöörata osanike vastu sissenõude. ÄS § 124 reguleerib osaniku vastu esitatavaid nõudeid olukorras, kus ühing on lõppenud, kuid maakohtu seisukoha järgi ei ole võlgnik lõppenud. Kohtutäitur ja maakohus on jätnud põhjendamatult tähelepanuta ÄS §-s 120 sätestatu, mis reguleerib osanike vastutust täisühingu likvideerimisel. ÄS § 120 lg 1 kohaselt kui täisühingu varast ei piisa võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, vastutavad osanikud ühingu kohustuste eest võrdeliselt oma sissemaksete suurusega, kui ühingulepinguga ei ole ette nähtud teisiti. ÄS § 120 lg 1 kohaldamise eeldused on täidetud.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

5.Kohtutäitur vaidleb määruskaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata ning menetluskulude avaldaja kanda jätmist. Kohtutäitur jääb enda varasemate seisukohtade juurde.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu 6. juuli 2018 määrus muutmata. Määruskaebuses esitatud väited ja põhjendused ei anna alust maakohtu määruse muutmiseks.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 654 lg-ga 6 ja §-ga 659 ei pea vajalikuks neid kõiki korrata. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

7.Käesolevas asjas on vaidlus selle üle, kas kohtutäitur saab teostada täitedokumendi alusel, millega on välja mõistetud võlgnevus täisühingult, sundtäitmist täisühingu osanike suhtes. ÄS § 101 lg 5 teises lauses on sätestatud, et täitedokumendist täisühingu vastu ei saa teostada sundtäitmist osaniku vastu. Ringkonnakohus on seisukohal, et tähtsust ei oma asjaolu, millises äriseadustiku täisühingut reguleerivas peatükis nimetatud säte paikneb. Seda kinnitab ka avaldaja poolt määruskaebuses viidatud ÄS § 120, mis reguleerib osanike vastutust täisühingu likvideerimisel. Nimelt sätestab ÄS § 120 lg 4, et võlausaldaja õigusele nõuda oma nõude rahuldamist kohaldatakse ÄS §-s 101 sätestatut. Kuna lahendi tegemise seisuga ei ole võlgnikku äriregistrist kustutatud, on avaldajal võimalik esitada osanike vastu hagi ÄS §-des 120 ja 101 sätestatud eelduste täidetuse korral. Kui võlgnik kustutatakse äriregistrist ilma, et avaldaja nõue saaks likvideerimise käigus rahuldatud, saab avaldaja esitada osanike vastu hagi ÄS § 124 ja § 101 alusel. Sellisel juhul on selge, et täisühingu vastu esitatud nõue on tulemusetu.
8.Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus ei ole vastuoluline. Maakohtu määrusest ei nähtu, et maakohus oleks nõustunud kohtutäituri väitega, et menetluse jätkamine täisühingu suhtes on ilmselgelt perspektiivitu. Samuti on maakohus määruses käsitlenud täisühingu, mitte osaühinguga seonduvaid norme. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus rikkunud ka uurimispõhimõtet. Maakohus ei pidanud käesoleva asja raames kontrollima seda, kas kohtutäituril oli kohustus esitada nõue võlgniku likvideerijatele.
9.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. TsMS § 175 lg 31 kohaselt kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse lahendamise menetluses kohtutäituri kantud õigusabikulusid ei hüvitata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi

/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson

/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 21.05.20262-26-8903/5Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 20.05.20262-26-4553/9Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium