Otsuse avalikult teatavaks tegemise 20.02.2026, Tallinn, Tallinna kohtumaja aeg ja koht Tsiviilasja number
2-25-10161
Tsiviilasi
L Ai (A) hagi V Ai väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
2715,66 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja L A (isikukood xxxx), seaduslik esindaja L M xxxx)
Asja läbivaatamine
Kostja V A (isikukood xxxx) Poolte nõusolekul kirjalikus menetluses
(A)
vastu elatise
R
(isikukood
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Mõista V Ailt välja L Ai kasuks L Ai ülalpidamiseks elatis alates 27.06.2025 summas 172,90 eurot kuus kuni L Ai täisealiseks saamiseni xxxx, mis on arvestatud järgmiselt: 282,31 eurot (baassumma) + 81,90 eurot (3 % V Ai brutokuupalgast s.o 2730 eurost) – 40 eurot (50 % lapsetoetusest) ning mida on vähendatud 46,67 % võrra (s.o summas 151,31 eurot) PKS § 101 lg 6 kohaselt.
3.Käesoleva kohtuotsuse resolutsiooni punktis 2. märgitud elatis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2026), lähtudes baassumma indekseerimisest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-le 3, V Ai brutokuupalga muutusest ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3) suuruse muutumisest alates V Ai brutokuupalga suuruse ja lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
4.V A kohustub L M R (R) kirjalikult edastama igal aastal 2 korda (esimest korda 30. juuniks ja teist korda 31. detsembriks) V Ai tööandja poolse allkirjastatud kinnituse eelmise 6 kuu brutokuupalga väljamaksete kohta.
5.Määrata kindlaks igakuise elatise tasumise kord, mille kohaselt on V A kohustatud käesoleva kohtuotsuse resolutsiooni punktis 2. nimetatud elatise maksma iga kalendrikuu eest ette hiljemalt jooksva kuu 10. kuupäevaks L M R arveldusarvele nr xxxx, märkides makse selgituses „L Ai elatis“, näidates makse selgituses ära ka kalendrikuu nimetuse ja aastaarvu, mille eest elatist makstakse.
6.Elatise maksmisel võtta arvesse V Ai poolt kohtumenetluse ajal tasutud elatist.
Menetluskulude jaotus
7.Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kuna kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda, ei määra kohus poolte menetluskulusid rahaliselt kindlaks. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi andmise selgitus Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused
1.L A (hageja) esitas 27.06.2025 Harju Maakohtule hagiavalduse V Ae (kostja) vastu elatise nõudes. 01.07.2025 kirjaga jättis kohus hagi käiguta ja määras hagejale tähtaja osundatud puuduste kõrvaldamiseks kuni 08.07.2025. Hageja kõrvaldas osundatud puudused 02.07.2025 täpsustatud hagiavaldusega. Hagiavalduse kohaselt elab alaealine laps enda ema juures. Kostja ei ela lapsega koos, kuid on seni maksnud vabatahtlikult elatist suuruses 200 eurot kuus (lisaks aeg-ajalt ka pool treeningmaksest summas 40 eurot kuus). Kostja poolt tasutud elatis ei kata lapse tegelikke ülalpidamiskulusid ega vasta seaduses sätestatud miinimumelatisele. Samuti puudub tema maksetes järjepidevus. Hageja elab koos oma emaga üürikorteris. Hageja ema isiklikku autot ei oma. Hageja igakuised kulud on järgmised: eluasemekulud 130 eurot, kulutused toidule 200 eurot, sidekulud 35 eurot, kulutused tervishoiule 40 eurot, kulutused hügieenitarvetele 30 eurot, kulutused lapse koolikohustuste täitmiseks 30 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 70 eurot ning muud vältimatud püsikulutused 120 eurot, kokku 655 eurot. Hageja palub mõista kostjalt välja igakuise elatise PKS § 101 sätestatud miinimumsumma muutuvas suuruses alates hagiavalduse esitamisest (27.06.2025) kuni lapse täisealiseks saamiseni (xxxx). Kostja vastuväited
2.Kostja vaidleb hageja elatise nõudele vastu. Kostja leiab, et elatise alammääras nõudmine ei ole põhjendatud, kuna laps viibib isa juures vähemalt 7 kalendripäeva kuus, kostja maksab lapsele elatist 200 eurot kuus + trennitoetus ning kostjal on teine ülalpeetav laps ning püsikulud. Lisaks leiab kostja, et hagis esitatud lapse ülalpidamiskulud on ebamõistlikult kõrged ning lapse ema ei ole reageerinud kostja ettepanekutele jagada suuremaid kulutusi 50/50 põhimõttel. Menetluse käik
3.16.09.2025 kohtunõudega täitis kohus tsiviilasjas selgitamiskohustust, sh kvalifitseeris nõude õigusliku aluse ja selgitas tõendamiskoormist. Kohus andis pooltele tähtaja kuni 30.09.2025 kompromissi sõlmimiseks. Ühtlasi märkis kohus, et juhul, kui pooled kompromisskokkuleppele ei jõua, tuleb pooltel esitada kohtule ülevaade kompromissi sõlmimise käigust ja kokkuleppe
sõlmimata jätmise põhjustest ning vastus kohtunõudele koos tõenditega, arvestades kohtu selgitusi, hiljemalt 07.10.2025.
4.Pooled ei sõlminud kohtu poolt määratud tähtajaks kompromissi. Hageja esitas 16.09.2025 kohtunõude täitmiseks täiendava seisukoha 24.09.2025 ja kostja 05.10.2025.
5.Tulenevalt poolte täiendavatest seisukohtadest pidas kohus vajalikuks täita 01.12.2025 kohtunõudega tsiviilasjas täiendavat selgitamiskohustust. Kohus edastas pooltele kompromisslepingu projekti ja andis tähtaja kuni 15.12.2025 kompromissi sõlmimiseks. Ühtlasi märkis kohus, et juhul, kui pooled kompromisskokkuleppele ei jõua, tuleb pooltel esitada kohtule ülevaade kompromissi sõlmimise käigust ja kokkuleppe sõlmimata jätmise põhjustest koos vastusega kohtunõudele, arvestades kohtu eeltoodud selgitusi, hiljemalt 22.12.2025. Lisaks selgitas kohus, et pooled võivad kompromissi sõlmida ka teistsugustel tingimustel, kui seda on pakkunud kohus.
6.Pooled ei sõlminud kompromissi ka kohtu poolt täiendavalt määratud tähtajaks. Hageja esitas vastavalt 01.12.2025 kohtunõudele seisukoha 14.12.2025 ja kostja 15.12.2025.
7.12.01.2026 määrusega lõpetas kohus eelmenetluse 12.01.2026.
8.28.01.2026 määrusega määras kohus hagi menetleda poolte nõusolekul kirjalikus menetluses. Kohus määras pooltele tähtaja kohtule menetluskulude nimekirjade esitamiseks kuni 04.02.2026 ja vastaspoole menetluskulude nimekirjale vastamiseks kuni 11.02.2026. Kohus teatas, et kohus teeb lahendi avalikult teatavaks Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantselei kaudu ja avalikus e-toimikus 20.02.2026. Kohtuotsuse põhjendused
9.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 esimese lause kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõikest 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
10.Perekonnaseaduse (PKS) § 96 ja PKS § 97 p 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud enda vanematelt ülalpidamist saama. PKS § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 2 sätestab, et kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 101 lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. PKS § 101 lg 4 sätestab, et baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. PKS § 101 lg 5 sätestab, et vanem ei pea andma
ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. PKS § 101 lg 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga.
11.Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude osas: − hageja ema ja kostja on alaealise hageja L Ae vanemad (dtl 8; dtl 19); − hageja elab koos emaga; − hageja eest tasutakse hageja ema kontole lapsetoetust 80 eurot (dtl 151-152).
12.Kohus selgitab, et üldpõhimõtte kohaselt mõistab kohus elatise kohustatud isikult välja alates hagi esitamisest (s.o 27.06.2025). Riigikohtu tsiviilkolleegium on 19.10.2015 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15 selgitanud, et kohus ei või alaealise lapse kasuks mõista välja elatist kauemaks kui tema täisealiseks saamiseni. Hageja palub mõista kostjalt välja igakuise elatise PKS § 101 sätestatud miinimumsumma muutuvas suuruses (hagi esitamise ajal 301,74 eurot kuus) alates hagiavalduse esitamisest (27.06.2025) kuni lapse täisealiseks saamiseni (dtl 16).
13.Kostja vastuväidete kohaselt on ta maksnud igakuiselt elatist 200 eurot + trenniraha (dtl 35-36). Lisaks on kostja kandnud kõik lapse ülalpidamiskulud ajal, mil laps on viibinud tema juures (aasta jooksul keskmiselt 7 päeva kuus) (dtl 34).
14.Kohus leiab, et kindlaks tuleb teha, kui suur on hageja ülalpidamise ulatus. PKS § 99 lg-te 1 ja 2 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Hageja igakuised kulud on kokku 655 eurot (dtl 6): − eluasemekulud 130 eurot, − kulutused toidule 200 eurot, − sidekulud 35 eurot, − kulutused tervishoiule 40 eurot, − kulutused hügieenitarvetele 30 eurot, − kulutused lapse koolikohustuste täitmiseks 30 eurot, − kulutused riietele ja jalanõudele 70 eurot ja − muud vältimatud püsikulutused (igakuine trennimakse, võistlustel osalemise tasud, sõprade sünnipäevad) 120 eurot.
Kostja leiab, et hagis esitatud lapse ülalpidamiskulud on ebamõistlikult kõrged. Hageja ei ole selgitanud, milliseid konkreetseid kulusid sisaldavad hageja muud vältimatud püsikulutused. 15.12.2025 menetlusdokumendis lisas kostja juurde, et hageja kulud (nt eluaseme ja toidu osas) on osaliselt ebaproportsionaalsed ega kajasta lapse tegelikku vajaduste taset, arvestades lapsetoetuse olemasolu ega asjaolu, et laps viibib osa ajast kostja juures. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 07.02.2018 otsuses tsiviilasjas nr 2-15-15909 punktis 12 asunud seisukohale, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 22.03.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13; vt ka 08.01.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 15). Hageja nõue on antud juhul esitatud PKS § 101 sätestatud miinimummääras. Seega ei ole alaealise lapse kulude suurust vaja tõendada. Kohus märgib, et lapse põhivajaduste hulka kuulub vajadus kasutada eluruumi, kuna lapsel peab olema kodu, kus turvaliselt areneda ja kasvada. Seetõttu tuleb ülalpidamise ulatust määrates arvestada muuhulgas lapse vajadust kasutada eluaset ning seda sõltumata asjaolust, kas laps elab hageja ema üüritud, liisitud või hageja emale omandiõiguse alusel kuuluvas eluruumis, mille omandamiseks võib hageja ema olla võtnud laenu. Kõigil neil juhtudel rahuldab hageja ema ka lapse eluasemevajadust, st täidab ülalpidamiskohustust. Eluruumi kasutamisega seonduvad ka kommunaalkulud. Kohus leiab, et üldteada on asjaolu, et söömine on inimesele energia saamiseks ja kasvamiseks hädavajalik. Hageja on kasvueas laps. Kohus leiab, et vajalik on omada minimaalselt ravimeid nii esmaabi tarbeks kui ettenägematute haigestumiste puhuks. Kohus leiab, et põhjendatud on kulutused hageja huvihariduse (sh trennid) ja oskuste kujundamisel. Arvestades hageja poolt hagiavalduses ja seisukohtades esile toodud põhistusi, samuti asjaolu, et kasvueas laps vajab elamiseks toitu, riideid, jalanõusid ja hügieenitarbeid, samuti eluaset ning et nende ostmiseks ja võimaldamiseks on vaja rahalisi vahendeid, asub kohus seisukohale, et hageja poolt hagiavalduses märgitud ülalpidamiskulud on põhjendatud. Eeltoodud kulude hulka arvestab kohus ka kulutused meelelahutusele (sh sünnipäevad). Mis puudutab kostja väidet, et hageja ei ole selgitanud, mida endast hõlmavad muud vältimatud püsikulutused 120 eurot, siis hageja on selgitanud, et sinna alla kuuluvad hageja igakuised trennimaksed, võistlustel osalemise tasud ja sõprade sünnipäevad. Kohus leiab, et hageja on eeltoodud kulutusi piisavalt selgitanud. Kohus loeb hageja kasuks tehtavate põhjendatud kulutuste suuruseks 655 eurot kuus. Mis puudutab kostja väidet, et arvesse tuleb võtta nii lapsetoetust kui ka hageja poolt osa aega viibimist kostja juures, siis kohus selgitab, et kuivõrd hageja nõuab kostjalt elatist miinimumsummas, siis kohus seda arvesse ka võtab (vt alljärgnevalt), kuid eeltoodu ei muuda hageja kulutuste suurust seetõttu (osaliselt) ebamõistlikult kõrgeks.
15.Kostja väitel on PKS § 101 lg 6 sätestatud elatise vähendamise aluseks olev eeldus täidetud, kuna laps viibib isa juures aasta jooksul keskmiselt 7 päeva kuus (dtl 34; dtl 212). 14.12.2025 menetlusdokumendis selgitas hageja, et kostja initsiatiivil sõlmiti kokkulepe 7 kalendripäeva ühe kuu kohta (dtl 226). Kui kostja suvisel perioodil otsustab omal initsiatiivil kokkuleppest kõrvale kalduda ja hageja enda juurde rohkem võtta, ei vähenda see automaatselt tema ülalpidamiskohustust. Kohus on seisukohal, et lapsele ülalpidamise andmine ajal, mil laps viibib kostja juures, omab PKS § 101 lg 6 kohaselt tähtsust juhul, kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus. Sellisel juhul vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Poolte seisukohtadest tuleneb, et hageja viibib kostja juures vähemalt 7 ööpäeva kuus, mida kohus peab elatise summa määramisel arvesse võtma.
16.PHS § 17 lg 3 esimese lause kohaselt on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta 80 eurot. Kohus selgitab, et PKS § 101 lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Riik maksab hageja emale lapsetoetust 80 eurot kuus. Lapsele makstava lapsetoetusega tuleb elatise kindlaksmääramisel arvestada.
17.Kohus peab kindlaks tegema, kas ja millises ulatuses on kostja hageja ülalpidamiskohustust täitnud. Elatishagi rahuldamiseks tuleb tuvastada kohustatud isiku ülalpidamiskohustuse rikkumine, mis võib seisneda esmajoones ülalpidamise ebapiisavas või ebaregulaarses andmises (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 23.04.2004 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-57-04, p-d 9 ja 10; Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 20.11.2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-108-07, p 11). Kohus saab elatist maksma kohustatud vanema vastavat väidet arvestada elatise suuruse kindlaksmääramisel üksnes siis, kui vanem neid asjaolusid tõendab (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 25.05.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11, p 13; Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 02.10.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-08, p 20). 05.10.2025 menetlusdokumendis ei eitanud kostja asjaolu, et ta ei ole hagejale regulaarselt ülalpidamist andnud, kuid kostja selgitas, et ta on hageja ema elatise maksmata jätmisest eelnevalt teavitanud (dtl 210). Kostja lisas, et viimane makse hageja emale tehti 11.06.2025 summas 80 eurot (dtl 210). Lisaks tasus kostja augustis hageja sünnipäeva tähistamise eest 255 eurot (dtl 211). Hagiavalduse kohaselt on kostja hagejale elatist tasunud 200 eurot kuus ja aeg-ajalt ka pool trennimaksetest 40 eurot (dtl 2-3; dtl 13-14; dtl 18). 14.12.2025 menetlusdokumendis selgitas hageja, et kostja ei ole hagejale tema toetamiseks kohtumenetluse vältel mitte midagi tasunud. Eeltoodust nähtub, et kostja on hagejale elatist tasunud seaduses ettenähtust vähem ja ebaregulaarselt. Kostja on rikkunud hageja ülalpidamiskohustust ning esineb alus elatise väljamõistmiseks.
18.Kohus selgitab pooltele, et lisaks PKS § 99 lg-tes 1 ja 2 sätestatule tuleb lapse ülalpidamise ulatuse kindlaksmääramisel arvestada ka vanemate võimalustega lapsele ülalpidamist anda. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma lapse vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid ning ta ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Tuleb eeldada, et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist vähemalt PKS § 101 sätestatud suuruses. Lapse elatise vaidlustes tuleb kohtutel analüüsida mõlema, mitte ainult ühe vanema võimet teenida sissetulekut (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 17.01.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-135, p 13). Kohus teeb asja lahendamiseks järgnevalt kindlaks vanemate sissetuleku/varalise seisundi, samuti igakuiste kulude suuruse ning hindab mõlema vanema sissetuleku teenimise võimet. 07.08.2025 kohtunõudega teostas kohus TsMS § 230 lg 5 alusel päringud krediidi- ja ametiasutustele hageja vanemate varalise seisundi hindamiseks. 24.09.2025 menetlusdokumendis selgitas hageja, et hageja ema on omandanud 2023. aastal rakenduskõrghariduse xxxx (dtl 200-202). Samuti omandas ta juunis 2025 mikrokraadi (xxxx). Hageja ema esitas töötamiste ülevaate (dtl 203), millest nähtuvalt on hageja ema töötanud xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx jne. Hageja ema selgitas, et ta omab ka mikroettevõtet ning on xxxx juhatuse liige. Kõik sissemaksed hageja ema kontole on tehtud isiklikest säästudest (dtl 199). Hageja ema
igakuiseks sissetulekuks on töötuskindlustushüvitis Töötukassalt ca 885,71 eurot ja psühholoogilise nõustamisega seonduv toetus ca 1,33 eurot (dtl 124-125; Maksu- ja Tolliameti andmetel 946,01 eurot kuus (bruto)- dtl 165-166) ja lapsetoetus 80 eurot Sotsiaalkindlustusametilt. Hageja ema omab Swedbank AS-is arvelduskontot nr xxxx, mis on hageja ema igapäevases kasutuses ning millelt nähtuvad Töötukassa laekumised, lapsetoetuse laekumised, igapäeva vajaduste katmine (kommunaalteenuste tasumine, sideteenuste eest tasumine, üüri tasumine, erinevates toidu-, riide- jt poodides tasumised, tasumised loomakliinikule, kulutused meelelahutusele, jõusaalile ja transpordile jne), reis Türki märtsikuus 2025, reis Itaaliasse juunikuus 2025, erinevad sularaha sissemaksed (210 eurot, 160 eurot, 150 eurot, 180 eurot, 250 eurot, 50 eurot, 150 eurot, 150 eurot, 200 eurot, 250 eurot, 550 eurot, 420 eurot), tulumaksu tagastuse 450,78 eurot laekumine ning ülekanded 3. isikutelt vahemikus 5-153 eurot (dtl 103-122). Eeltoodud arvelduskonto lõppjääk oli 08.08.2025 seisuga 1001,35 eurot. Lisaks omab hageja ema Swedbank AS-is limiidikontot nr xxxx (krediitkaardi kasutamise leping nr xxxx, periood 20.09.2022/30.11.2025), millest nähtuvad tasumised erinevates toidupoodides, Bolt-ile, kinos, apteekides, tasumised Itaalias, Piletilevile jne, sularaha sissemakse 800 eurot ning ülekanded 3. isikutelt vahemikus 4,80-60 eurot (dtl 94-98). Eeltoodud limiidikonto lõppjääk 08.08.2025 seisuga oli –1192,95 eurot. Hageja emale kuuluvad xxxx 10 tk summas 34 eurot (dtl 93). Hageja emale kinnisvara ega sõiduautosid ei kuulu (dtl 47; dtl 49). Hageja emaga on seotud äriühing OÜ xxxx, milles hageja ema on juhatuse liige ja osanik, ning hageja ema on xxxx korteriühistus juhatuse liige (dtl 48). Kohtule nähtuvalt on hageja ema igakuisteks sissetulekuallikateks töötuskindlustushüvitis, lapsetoetus ja 3. isikute poolt tehtud ülekanded. 05.10.2025 menetlusdokumendis märkis kostja, et tema igakuine sissetulek on töötasu xxxx OÜ-lt 2730 eurot (bruto; dtl 40; dtl 167-168). Kostja haridustase on keskharidus (xxxx, lõpetatud 2025) (dtl 216). Kostja töökogemus on seotud logistika valdkonnaga, kus ta on töötanud erinevatel positsioonidel alates 2018. aastast (dtl 215). Kostja igakuised püsikulud on järgmised: kodulaen 793,52 eurot, kodukindlustus 20,52 eurot, väikelaen 159,62 eurot, autolaen 216,33 eurot, auto liikluskindlustus kvartaalselt 20,90 eurot ja eluasemega seotud kulud (elekter keskmiselt 36,80 eurot ja kommunaalteenused keskmiselt 198,46 eurot) (dtl 213214). Kostja ei ole oma pangakontole teinud sularaha sissemakseid. Kõik võimalikud erakorralised sissemaksed või kolmandate isikute ülekanded on olnud ühekordsed ja seotud konkreetse põhjusega (dtl 215). Kostja omab Swedbank AS-is arvelduskontot nr xxxx, millelt nähtuvad valdavalt kostja ülekanded rahakogujasse, erinevate (laenu)kohustuste täitmine ning tasumised toidupoodides ja söögikohtades (dtl 89-92). Eeltoodud arvelduskonto lõppjääk oli 08.08.2025 seisuga 0,67 eurot. Lisaks omab kostja Luminor Bank AS-is arvelduskontot nr xxxx, mis on kostja igapäevases kasutuses ning millelt nähtuvad töötasu laekumised, xxxx soetamisega seonduv (maakleritasu), laenulepingu xxxx väljamaksmine ja sellega seonduvate laenumaksete tasumine, laenulepingu nr xxxx lõpetamine, igapäeva vajaduste katmine (kommunaalteenuste tasumine, erinevates toidu-, riide- jt poodides tasumised, tasumised tanklates, tasumised Bolt-ile, kulud juukselõikusele, kulutused meelelahutusele jne) ja erinevate kohustuste täitmine (autolaen, kindlustus) ning väiksemates summades ülekanded 3. isikutelt vahemikus 4-60 eurot (dtl 129-149). Eeltoodud arvelduskonto lõppjääk oli 09.08.2025 seisuga 1565,04 eurot. Kostja omab AS-is LHV Pank arvelduskontot nr xxxx (dtl 174-180), millelt nähtuvad ülekanded erinevates toidu- jt poodides, kulutused meelelahutusele ning tanklates jne. Eeltoodud arvelduskonto lõppjääk oli 06.08.2025 seisuga 1,27 eurot. Kostjale kuulub kinnisasi xxxx (kaasomandis; dtl 41) ja sõiduauto xxxx (registreerimismärgiga xxxx) (dtl 43). Muu registrisse kantud vara kostjal puudub (dtl 42; dtl 44). Kohtule nähtuvalt on kostja arvestatavaks igakuiseks sissetulekuallikaks laekumised xxxx OÜ-lt (töötasu). Kostja ei ole viidanud, et tal puuduks majanduslik võimekus hageja ülalpidamiskohustust täita. Kohus eeldab, et mõlemad vanemad suudavad hagejale anda ülalpidamist vähemalt seaduses sätestatud miinimumsuuruses.
Hageja väite osas, et kostja poolt pakutud elatis 172,90 eurot paneks hageja kostja teisest lapsest ebavõrdsesse olukorda, selgitab kohus järgmist. Kostja on esile toonud, et tal on teine alaealine laps, kes vajab samuti igakuist toetust. Samas ei ole kostja menetluses esile toonud, kui suured on tema teise alaealise lapse ülalpidamise kulud ega seda, kas ta annab oma teisele lapsele ülalpidamist vahetult või maksab elatist ning kui suur on sellisel juhul makstav elatis. Eeltoodust tulenevalt on paljasõnaline hageja väide, et hagejale elatise väljamõistmisel summas 172,90 eurot jääks hageja võrreldes kostja teise lapsega ebavõrdsesse olukorda. Lisaks saab arvesse võtta, et käesoleval juhul oleks elatise miinimummäära suurus elatiskalkulaatori kohaselt 160,92 eurot ning kostja on nõustunud tasuma hagejale elatist suuremas määras, s.o 172,90 eurot. Mis puudutab kostja väidet, et hageja ema ei ole olnud koostööaldis ühiste kulude jagamisel ega ole reageerinud kostja ettepanekutele jagada suuremaid kulutusi 50/50 põhimõttel, selgitab kohus järgmist. Käesoleval ajal on hageja elukoht ema (s.o hageja seaduslik esindaja) juures. Seega annab vahetut ülalpidamist hagejale antud juhul hageja ema ja kostja, kes ei ela hagejaga koos, peab andma hagejale ülalpidamist raha perioodilise tasumisega. PKS § 100 lg 3 esimese lause järgi võivad vanemad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Seega on hageja vanematel võimalik kokku leppida elatise tasumises (sh suuremate kulude jagamine). Juhul kui pooled eeltoodu osas kokkulepet ei saavuta, on kostjal seadusest tulenev kohustus hagejale ülalpidamist anda raha perioodilise tasumisega. Kokkuvõttes leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks elatis välja mõista. Hageja palub mõista kostjalt välja igakuise elatise PKS § 101 sätestatud miinimumsumma muutuvas suuruses (hagi esitamise ajal 301,74 eurot kuus) alates hagiavalduse esitamisest (27.06.2025) kuni lapse täisealiseks saamiseni. Elatiskalkulaatori kohaselt on hageja igakuise elatise miinimumsuurus alates 01.04.2025 160,92 eurot, arvestades sh hageja emale laekuvat lapsetoetust ning kostja juures viibimise aega. Kostja on kohtule teatanud, et ta on võimeline maksma hageja ülalpidamiseks 172,90 eurot (dtl 207), mis on suurem kui hetkel kehtiv elatise miinimumsumma. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi rahuldada osaliselt. Kohus mõistab kostjalt välja hageja kasuks elatise 172,90 eurot kuus muutuvas suuruses, lähtudes käesoleva kohtuotsuse resolutsioonis toodud sõnastusest, alates 27.06.2025 kuni hageja täisealiseks saamiseni.
19.Mis puudutab hageja ema väiteid, et kostja kui hageja vanema panus on olematu (s.o kostja ei osale ühelgi kooliga seonduval üritusel, arenguvestlusel, vanemate koosolekul ega panusta hageja õppimisse jne), siis käesolevas asjas lahendatakse elatise nõuet. Hooldusõigust puudutavad vanematevahelised vaidlused tuleb lahendada eraldi menetluses.
20.TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Kohus määrab kindlaks kohtuotsuse täitmise korra vastavalt hageja taotlusele.
21.Kohus selgitab hageja emale, et olukorras, kus käesolev kohtuotsus pööratakse sundtäitmisele, tuleb sundtäidetava nõude suuruse puhul arvesse võtta kostja poolt juba tasutud ülalpidamismaksetega, arvestades sealjuures käesolevast otsusest tulenevat elatise suurust ning tasumise kohustuse alguskuupäeva. Vastasel juhul võib kostjal tekkida alus esitada hageja vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
22.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind.
TsMS § 129 lg 2 kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse ning surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tulenevate perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Hageja on esitanud hagi kostjalt igakuise elatise PKS § 101 sätestatud miinimumsumma muutuvas suuruses välja mõistmiseks alates hagiavalduse esitamisest (27.06.2025) kuni hageja täisealiseks saamiseni. Eeltoodust tulenevalt on tsiviilasja hinnaks 2715,66 eurot (9 kuud x 301,74 eurot). Menetluskulude jaotus
23.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
24.TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab poolte menetluskulud nende endi kanda. Kuna kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda, ei määra kohus poolte menetluskulusid rahaliselt kindlaks. /allkirjastatud digitaalselt/
Anu Saaliste Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.