Pärnu Maakohus Pärnu Kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Maili Tartu
Määruse tegemise aeg ja koht
23. september 2016.a., Pärnu
Tsiviilasja number
2-16-10486
Tsiviilasi
Xxxxxxxxxxx xx hagi Xxxxxxx xxxx xx vastu 12 361,87 euro ja viivise nõudes põhivõlalt arvates hagi esitamisest kuni kohase täitmiseni. Xxxxxxxxxxx xx hagi Xxxxxxx xxxx xx vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 176/2016/955 Xxxxxxxxxxx xx suhtes.
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Xxxxxxxxxxx xx (registrikood xxxxxxxx), e-post xxx. Kostja: Xxxxxxx xxxx xx (registrikood xxxxxxxx), e-post xxx.
Keelduda menetlusse võtmast Xxxxxxxxxxx xx hagi Xxxxxxx xxxx xx vastu 12 361,87 euro ja viivise nõudes põhivõlalt arvates hagi esitamisest kuni kohase täitmiseni. Keelduda menetlusse võtmast Xxxxxxxxxxx xx hagi Xxxxxxx xxxx xx vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 176/2016/955 Xxxxxxxxxxx xx suhtes. Hagiavaldus tagastada hagejale. Määrus saata hagejale.
Menetluskulude jaotus
Jätta menetluskulud hageja Xxxxxxxxxxx xx kanda.
Edasikaebamise kord
Määrusele avalduse menetlusse võtmisest keeldumise osas on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel hagimenetluses või hagita menetluses määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Menetluse käik ja kohtu seisukoht.
Kohus 09.09.2016.a. määruses tõi esile järgmised puudused. TsMS § 363 kohaselt (1) Hagiavalduses märgitakse lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele: 1) hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese); 2) hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus); 3) tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. Xxxxxxxxxxx xx hagis Xxxxxxx xxxx xx vastu 12 361,87 euro ja viivise nõudes põhivõlalt arvates hagi esitamisest kuni kohase täitmiseni on järgmised puudused.
sealhulgas hageja 2014 majandusaasta aruande, 2015 I poolaasta kasumiaruande ja bilansi. Kostja juhatuse liige J.S. hoidis hageja raamatupidamisdokumente ja aruandeid kinni, keeldudes nende väljastamisest hagejale. Hagiavalduses on märkimata viidates eelpool märgitud kohustusele sellise sisuga kohustuse õiguslik alus (leping, kinnitus kohustuse täimiseks vm) ning seda ei ole lisatud ka hagiavaldusele. 19.07.2016.a. puuduste kõrvaldamise täiendatud avalduses hageja on tunnistanud, et 2014 majandusaasta aruande on kostja hagejale üle andnud ja pangale esitatud 13.07.2015.a. Asjaolu, et kostjal tuli esitada 2015 I poolaasta kasumiaruanne ja bilanss kas kokkuleppel teenuse osutamise korras, erikokkuleppel või seadusest tulenevalt ning selle nõudmisel keeldumise kohta, andmeid esitatud ei ole. Seega viimati märgitu osas tuleb esitada konkreetsed andmed kostja sellekohase kohustuse kohta viitega õiguslikule alusele. Kohtule on esitatud DNB Panga teatis 07.07.2016 (lisa 3, tl 60), mida ei ole võimalik käsitleda dokumentaalse tõendina, kuna eelduslikult ei ole seda väljastanud allkirjaõiguslik isik. Pealegi on ka see sisult ebakorrektne (samuti üldsõnaline), sest teatise kohaselt 2014 majandusaasta aruanent ei esitatud, kuid hageja ise on esitanud tõendi, millest nähtuvalt on see esitatud (tl 62).
nõudega hageja vastu summas 3063.13 € (Hageja nõue ületab täitmisel olevat nõuet 12 361,87 euro võrra.). TMS § 221 (Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi) kohaselt (1) Võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vastuväited on kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. (3) Hagi võib esitada täitemenetluse lõpuni. Tsiviilasjas nr 2-15-14818 on Pärnu Maakohtu poolt kohtuotsus tehtud 13.04.2016.a. ja see jõustus 14.05.2016.a., kusjuures hagiavaldus oli kohtule esitatud 05.10.2015.a. Tsiviiltoimikust nähtuvalt hageja esitas selles asjas käesolevas hagiavalduses märgitud asjaoludel vastuhagi, kuid kohus 10.02.2016.a. määrusega keeldus seda menetlusse võtmast kuna see ei olnud esitatud hagiavaldusele ettenähtud vormis ja tasumata oli riigilõiv. Käesoleva hagiavalduse kohaselt nõude summas 15 425.- eurot alused langevad perioodi 10.08.2015.a. s.o aeg, mille hageja on märkinud nõude sissenõutavaks muutumise ajaks ning PRIA otsus rahaliste vahendite välja makstmata jätmise kohta on 05.12.2015.a. Eeltoodust nähtuvalt alus tasaarvestamiseks ei ole tekkinud pärast 13.04.2016.a. kohtuotsuse jõustumist. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamine on lubatav aga ainult juhul, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Riigikohus 15.04.2015 nr 3-2-1-11-15 lahendis p 10 on selgitanud, et kui täitedokumendiks on kohtulahend, piirab sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamist oluliselt TMS § 221 lg 2. Viidatud normi kohaselt on TMS § 221 lg-s 1 nimetatud vastuväited kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. TMS § 221 lg 2 eesmärk on takistada olukorda, mil jõustunud kohtulahendiga lahendatud vaidlus avataks uuesti täitemenetluse käigus. Seetõttu on TMS § 221 lg 1 alusel esitatud hagis võimalik arvesse võtta vaid neid faktilisi (elu)sündmusi, mis on tekkinud pärast täitedokumendiks oleva kohtulahendi jõustumist. Tasaarvestuse kui kujundusõigusliku vastuväite korral peab tasaarvestusolukord VÕS § 197 lg 1 mõttes olema seega tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Määrav ei ole seega mitte tasaarvestusavalduse tegemise (kujundusõiguse teostamise) aeg, vaid tasaarvestusolukorra tekkimise aeg (Riigikohtu seisukoha lõpp). Kohus on seisukohal, et hagel tuleb Riigikohtu seisukohta hagiavalduse esitamise võimalikkuse otsustamisel ja alusasjaolude sellekohasel esitamisel arvestada.
hagiavalduses esinevaid puuduseid kõrvaldanud ei ole. Kohus on hoiatanud hagejat, et kohtu nõudmise tähtpäevaks täitmata jätmisel kohus keeldub avaldust menetlusse võtmisest. Eeltoodu alusel kohus keeldub menetlusse võtmisest Xxxxxxxxxxx xx hagi Xxxxxxx xxxx xx vastu 12 361,87 euro ja viivise nõudes põhivõlalt arvates hagi esitamisest kuni kohase täitmiseni ja Xxxxxxxxxxx xx hagi Xxxxxxx xxxx xx vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 176/2016/955 Xxxxxxxxxxx xx suhtes. TsMS § 372 lg 6 kohaselt, kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses.
/allkirjasttaud digitaalselt/ Maili Tartu Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.