S Y (isikukood xxx) E Y (isikukood xxx) T Y (isikukood xxx)
Hagejate seaduslik esindaja:
J Y (isikukood xxx, elukoht: xxx)
Kostja:
A Y (isikukood xxx, elukoht: xxx)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada S Yi, E Yi ja T Yi hagi osaliselt.
2.Välja mõista A Ylt elatis igakuise elatusrahana alates 25.11.2025. a alljärgnevalt:
2.1.S Yi kasuks kuni tema täisealiseks saamiseni, s.o kuni xxx. a. 264,24 eurot (s.h baassumma 282,31 eurot, lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 59,43 eurot, millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot ja osa lasterikka pere toetusest (arvestusega pool lasterikka pere toetust jagades kahega ja seejärel kolme toetust saava lapse vahel).
T Yi kasuks kuni 06.12.2026. a 264,24 eurot (s.h baassumma 282,31 eurot, lisandub 3% keskmisest brutopalgast 59,43 eurot, millest on maha arvestatud pool lapsetoetust 40 eurot ja lasterikka pere toetusest) ning alates 07.12.2026. a 301,74 eurot kuni T Yi täisealiseks saamiseni s.o kuni xxx. a.
2.3.E Yi kasuks kuni 06.12.2025. a 216,10 eurot (s.h baassumma 282,31 eurot, lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 59,43 eurot, millest on maha arvatud pool lapsetoetust 50 eurot pool lasterikka pere toetust jagatuna kahega ja seejärel kolme toetust saava lapse vahel ehk 37 eurot 50 senti ning vähendades summat 15% vastavalt PKS § 101 lg 7) alates 07.12.2025. a kuni 06.12.2026. a 224,60 eurot, ning alates 07.12.2026. a 256,48 eurot, kuni E Yi täisealiseks saamiseni s.o kuni xxx. a. Elatise vähendamine 15% lõpeb kui T Y saab täisealiseks (21.07.2039. a.).
3.Elatist indekseeritakse iga aasta 01. aprillil vastavalt PKS § 101 lg -tele 3 ja 4 ja lapsetoetuse (perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 esimene lause, § 21 lg 2) suuruse muutumisele alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
4.Igakuised elatisemaksed tuleb tasuda J Yi nimetatud pangakontole (otsuse tegemise ajal J Yi pangakonto nr xxx), selgitusega "elatisraha", näidates makse selgituses ära ka kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse.
5.Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada A Yi poolt menetluse ajal tasutud elatise makseid (juhul kui makseid on tehtud).
6.Tagasiulatuva elatise nõue jätta rahuldamata.
7.Menetluskulud jätta poolte endi kanda.
8.Elatise väljamõistmise otsus on viivitamata täidetav.
EDASIKAEBAMISE KROD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
HAGEJATE NÕUE JA MENETLUSE KÄIK
1.Hagejad esitasid seadusliku esindaja kaudu hagi A Yi vastu elatise nõudes. Esitatud hagiavalduse kohaselt on hagejad seadusliku esindaja ülalpidamisel, kostja täidab ülalpidamiskohustust osaliselt. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista elatis alates 28.08.2025. a kuni 06.12.2025. a kolmele lapsele kokku 744,58 eurot ning alates 06.12.2025. a Tle ja Ele kokku summas 480,34 eurot.
2.Kostja ei vaidle vastu asja menetlusse võtmisele ning tunnistab hagi osaliselt. Kostja nõustub elatise maksmisega alates 06.12.2025. a summas kokku 480,34 eurot kuus T ja E ülalpidamiseks, kuid leiab, et hagejate arvutused ei arvesta korrektselt lapsetoetust ja lasterikka pere toetust vastavalt PKS § 101 lg 5. Kostja hinnangul peaks korrektse arvestuse korral elatis olema kokku 353,48 eurot kuus kahe lapse kohta ning kolme lapse puhul 540,22 eurot kuus. Kostja ei tunnista tagasiulatuvat elatisenõuet ajavahemiku 28.08.2025. a – 06.12.2025. a eest, kuna poolte vahel oli kehtiv kohtuväline kokkulepe, mille alusel tasus ta regulaarselt 400 eurot kuus ning mida ta ei rikkunud. Kostja esitas tõendid oma sissetuleku kohta ning selgitas, et ajutiselt kõrgem töötasu ei kajasta tema püsivat sissetulekut. Kokkuvõttes nõustub kostja alates 01.01.2026. a maksma elatist summas 186,74 eurot lapse T ja 166,74 eurot lapse E ülalpidamiseks.
3.Kohus selgitas menetlusosalistele asja lahendamist kompromissiga. Menetlusosalised ei jõudnud kompromissi tingimustes kokkuleppele.
4.Hagejate esindaja selgitas, et lapsed viibivad kostja juures keskmiselt 3–4 päeva kuus, nädalavahetused veedetakse vanematega vaheldumisi vastastikusel kokkuleppel. Ühisvara jagamisel jäi eluasemelaen täielikult hageja kanda ning elamu, kuhu ta koos lastega kolis, ei olnud algselt elamiskõlblik ega möbleeritud. Laste huvidest lähtudes taotleb hageja elatise määramist seaduses sätestatud miinimummääras ning elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt, arvestades juba tasutud summasid.
5.Kostja teatas, et kompromissile ei jõutud ning palub kohtul teha otsus tema esitatud seisukohtade alusel. Kostja rõhutas, et on laste elus aktiivselt osalev isa, kelle juures lapsed viibivad 4–6 päeva kuus ning kelle kanda on sel ajal kõik laste jooksvad kulud. Kostja on valmis maksma elatist laste T ja E ülalpidamiseks seaduses sätestatud miinimummääras, paludes arvestada ka hagejate seadusliku esindaja poolt saadavat lasterikka pere toetust. Kostja vaidles vastu elatise tagasiulatuvale väljamõistmisele, viidates lahutuse ajal sõlmitud pooltevahelisele kokkuleppele, mille kohaselt ta andis suurema osa ühisvarast vastutasuks elatise fikseerimise eest summas 400 eurot kuus, mida ta on järjepidevalt tasunud. Kostja leidis, et tagasiulatuv elatis oleks ebaproportsionaalne ja ebaõiglane ning rikuks pooltevahelise kokkuleppega saavutatud tasakaalu. Kostja palus jätta rahuldamata tagasiulatuva elatise nõude ning määrata elatis mõistlikus suuruses, arvestades tema majanduslikku olukorda ja panust laste ülalpidamisse.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
6.Kohus, olles tuvastanud tsiviilasja lahendamiseks vajalikud asjaolud ning hinnanud poolte esitatud tõendeid tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 kohaselt igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
7.Kohus märgib esmalt, et tsiviilmenetluses on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ning vastaspoole väiteid ümber lükata või neile vastu vaielda. Hageja ja kostja määravad ise asjaolud, millele nad oma nõuded ja vastuväited rajavad, ning esitatud tõendid nende asjaolude kinnitamiseks. Kohus menetleb hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel. Samas ei ole kohus TsMS § 436 lg 6 kohaselt perekonnaasjades seotud poolte esitatud asjaolude ega seisukohtadega ning võib lapse ülalpidamise vaidlustes TsMS § 230 lg 3 kohaselt koguda tõendeid ka omal algatusel.
8.Perekonnaseaduse (PKS) § 116 lg 2 järgi on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest.
S, E ja T Y on A Yi lapsed.
9.PKS § 96 ja § 97 lg 1 tulenevalt on elatis lapsele põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus, mida vanem on kohustatud lapsele andma ja alaealine laps õigustatud saama. Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-07, p 13 ja 3-2-1-33-11). Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal (vt nt Riigikohtu 24.10. 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 13). Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused eeldatavasti vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes (vt Riigikohtu 08.01 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 12). PKS § 100 lg-s 2 on eelkõige silmas peetud olukorda, kus lapse elukorralduse raskuskese on peamiselt seotud ühe vanema elukohaga, kes korraldab suurel määral lapse igapäevaelu praktilisi küsimusi ja annab ühtlasi põhilise panuse lapse eest hoolitsemisse ning tema vajaduste vahetusse katmisesse. Sel juhul on ootuspärane, et lapsest lahus elav ja lapse vajaduste katmisel väiksemal määral osalev vanem panustab lapse ülalpidamisse ja täidab ülalpidamiskohustust lapsele elatise maksmisega (vt Riigikohtu 12.05.2021. a lahend tsiviilasjas nr 2-18-6491/96).
10.Tulenevalt PKS § 99 lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.
11.Lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt Riigikohtu 07.02.2018. a lahend tsiviilasjas nr 2-15-15909/124, p 12; 22.03.2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13; 08.01.2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 15).
12.Eeltoodud õigusnormidest ja kohtupraktikast tuleneb, et alaealise lapse ülalpidamine on mõlema vanema seadusest tulenev kohustus, mille eesmärk on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ning tema eakohane areng. Olukorras, kus lapse elukorralduse raskuskese on ühe vanema juures ning teine vanem lapsega koos ei ela või osaleb lapse kasvatamises väiksemas ulatuses, tuleb viimasel täita oma ülalpidamiskohustust üldjuhul perioodilise rahalise elatise maksmisega. Kuna hagejad nõuavad elatist seaduses sätestatud miinimummääras, eeldatakse lapse vajaduste katmist selles ulatuses ning nende eraldi tõendamine ei ole vajalik.
13.Kehtiva PKS § 101 lg 1 redaktsiooni kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui §
alusel arvutatud summa. Sama paragrahvi 2. lõike järgi võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Hagejad soovivad määrata elatis Eesti Vabariigi seaduses sätestatud miinimummääras, arvestades ka seadusest tulenevaid võimalikke tulevasi muudatusi.
14.PKS § 101 lg 1–7 kohaselt arvutatakse (miinimum) elatist järgmiselt:
- Igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 282,31 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 01. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. - Baassummale lisandub 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (§ 101 g 4). Baassummale lisatav summa arvutatakse ümber iga aasta 01. aprillil. Keskmine brutopalk 1 981 eurot ja 3% sellest on 59,43 eurot. PKS § 101 lg 3 ja 4 arvestatuna kujuneb elatise miinimumsuurus järgmiselt: - PKS § 101 lg 3 järgne baassumma 282,31 eurot, millele lisandub PKS § 101 lg 4 järgi 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast 282,31 + 59,43 = 341,74 eurot. - PKS § 101 lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 kohaselt on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta on 80 eurot. Kolmanda ja iga järgmise lapse kohta on lapsetoetuse suurus 100 eurot. PHS § 21 lg 2 kohaselt on lasterikka pere toetuse suurus kolme kuni kuut last kasvatavale perele 450 eurot. Eelneva tõttu saab hageja I ja hageja II puhul ühe lapse kohta maha arvata 80 eurot (80:2 + 450 : 2 = 225:2:3) ning hageja III puhul 100 eurot (100:2 + 450:2:2:3). PKS § 101 lg 7 arvestades vähendatakse käesolevas asjas teise ja kolmanda lapse elatist 15% võrra.
15.Perehüvitiste seaduse § 17 lg 1 kohaselt on lapsel õigus lapsetoetusele alates sünnist kuni 19-aastaseks saamiseni. Sama paragrahvi lg 3 järgi on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse puhul 80 eurot kuus ning pere kolmanda ja iga järgneva lapse puhul 100 eurot kuus. PHS § 21 lg 1 kohaselt lasterikka pere toetuse saamise õigus on ühel vanemal, hoolduspere vanemal või eestkostjal või käesoleva seaduse § 25 lõike 1 punktis 2 või 3 nimetatud isikul, kes kasvatab peres kolme või enamat last, kes vastavad käesoleva seaduse § 17 lõikes 1 või 2 sätestatud tingimustele. Lasterikka pere toetuse saamise õigus on ühel vanemal, kes kasvatab peres vähemalt kolme last, kellel on õigus lapsetoetusele. Lapsetoetust makstakse igale lapsele alates sünnist kuni 19aastaseks saamiseni ning toetuse suurus sõltub sellest, kas laps on pere esimene, teine, kolmas või järgnev laps – pere esimese ja teise lapse puhul 80 eurot ning kolmanda ja iga järgneva lapse puhul 100 eurot kuus. Nimetatud toetused on ette nähtud laste ülalpidamiskulude katmiseks ning kohus arvestab neid elatise suuruse kindlaksmääramisel vastavalt seadusele.
16.PKS § 101 lg 6 kohaselt vähendatakse elatise summat juhul, kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, proportsionaalselt lapse kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Käesolevas asjas ei ole poolte vahel vaidlust, et laps elab hagejaga ning elab kostjast lahus. Samuti ei ole vaidlust selle üle, et laps ei viibinud kostja juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus. Järelikult puuduvad käesoleval juhul seaduses sätestatud eeldused elatise vähendamiseks PKS § 101 lg 6 alusel ning elatise suurust ei ole alust sel põhjusel vähendada.
17.Kostja tunnistab hagi osaliselt ning kohustub alates 01.01.2026. a tasuma elatist lapse T ülalpidamiseks 186,74 eurot ja lapse E ülalpidamiseks 166,84 eurot kuus.
18.Kohus märgib, et kostja on esitatud vastuses toetused vähenud tegelikust väiksemaks, mistõttu on ka elatise suurus arvutatud ekslikult. Kohus tutvudes kostja poolt esitatud vastusega, leiab, et kostja poolt esitatud elatise arvutused ei ole kooskõlas PKS § 101 lg 5 sätetega, kuna lasterikka pere toetust ja lapsetoetusi on arvestatud ebaõigetes summades. Kohus märgib, et S sai 06.12.2025. a täisealiseks ning on seetõttu alates nimetatud kuupäevast tsiviilkohtumenetlusõigusvõimeline, s.t omab võimet omada tsiviilmenetlusõigusi ja kanda menetluskohustusi. Samas oli kostjal kuni S täisealiseks saamiseni kohustus täita S ees ülalpidamiskohustust seaduses sätestatud ulatuses.
19.Mõlemal vanemal lasub lapse ülalpidamiskohustus ja kumbki vanem on kohustatud tegema kõik endast oleneva, et tagada lapse heaolu ja eakohane areng ning piisav sissetulek iseenda ja lapsele ülalpidamise tagamiseks. Teisest küljest tuleb arvestada ka seda, et lapsega koos elava vanema vahetu panus on oluliselt suurem kui lapsest lahus elava vanema panus. Riigikohus on seisukohal, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st tuleb arvestada ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust. Eelduslikult peavad vanemad pidama last ülal võrdsetes osades, kuid erineva varalise seisundi korral võib vanemate ülalpidamiskohustuse ulatus olla erinev (vt Riigikohtu 08.01.2014. a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13).
20.Elatise väljamõistmisel tuleb arvestada aga ka vanema varalise seisundiga ja jätta vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda (PKS § 102 lg 1). PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama paragrahvi 2. lõige sätestab, et vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral PKS §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Eeltoodust tuleneb, et kuigi lapse ülalpidamise kohustus lasub mõlemal vanemal ning eelduslikult tuleb last ülal pidada võrdsetes osades, tuleb elatise suuruse määramisel arvestada nii lapsega koos elava vanema suuremat vahetut panust lapse igapäevasesse hooldamisse kui ka mõlema vanema varalist seisundit. Elatis tuleb mõista välja sellises ulatuses, mis vastab elatist maksma kohustatud vanema tegelikele majanduslikele võimalustele, kahjustamata tema enda tavapärast ülalpidamist. Samas on elatise vähendamine alla PKS § 101 alusel arvutatud miinimummäära lubatav üksnes mõjuva põhjuse olemasolul, mille esinemist peab tõendama kostja. Käesoleval juhul kostja selliseid asjaolusid kohtu ette toonud ei ole.
21.Kostja nõustub elatise maksmisega alates 06.12.2025. a summas kokku 480,34 eurot kuus T ja E ülalpidamiseks, kuid leiab, et hagejate arvutused ei arvesta korrektselt lapsetoetust ja lasterikka pere toetust vastavalt PKS § 101 lg 5-le. Kostja hinnangul peaks korrektse arvestuse korral elatis olema kokku 353,48 eurot kuus kahe lapse kohta ning kolme lapse puhul 540,22 eurot kuus.
22.Kohus kohustas kostjat esitama kohtule enda andmed oma varalise seisundi ja sissetulekute kohta. Kostja esitas xxx palgatõendi, pangakonto väljavõtte, ühisvara jagamise lepingu. Vanemate varalise seisundi kohta tuvastas kohus järgmist: - kinnistusraamatu andmetel J Yile kuulub kinnisvara elamumaa xxx ja 1⁄2 kaasomandist xxx sihtotstarbeta maa; A Yile kuulub korteriomand xxx; - Transpordiameti liiklusregistris A Y on sõiduki xxx ja mootorratta xxx omanikuna registreeritud; J Y on registreeritud sõiduki xxx omanikuna; - J Y töötab töölepingu alusel xxx-s; A Yi pangakonto väljavõttelt nähtub tasu xxx, vahemikus 1 089,88 -1 706,92 eurot, elatisemaksed lastele 400 eurot, millest võib järeldada, et teatud kokkulepped vanemate vahel ülalpidamise andmiseks olid varasemalt sõlmitud. J Yi ja A Yi varalist seisundit iseloomustavatele andmetele tuginedes ei ole kohtu hinnangul kostja PKS § 102 lg 2 kirjeldatud olukorras, mis õigustaks elatise kohustuse täitmist alla PKS § 101 järgi arvestatud miinimummäära. Võttes arvesse menetluses kogutud tõendeid, vanemate varalist seisundit, peab kohus põhjendatuks mõista A Yilt välja elatise PKS § 101 järgi arvestatud miinimummääras alates 25.11.2025. a.
23.Hagejad nõudsid hagiavalduses elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt. Kohus on seisukohal, et elatise tagasiulatuv nõue tuleb jätta rahuldamata.
24.PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. PKS § 108 mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärgi esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Hagejad ei ole millegagi tõendanud, et hagi esitamisele eelnenud ajal oleks nõudnud elatise tasumist miinimummääras. Kostja on tasunud enne hagi esitamist hagejatele elatist 400 eurot kuus vastavalt lapsevanemate kokkuleppele. Hagejad ei ole millegagi tõendatud seda, et laste vajadused olid katmata või kaetud ebapiisavalt ja kahjustatud sellega laste huve. Tagantjärgi esitatud elatise nõue paneb aga kohtu hinnangul käesoleval juhul kostja ebamõistlikult raskesse olukorda, mis teeb võimatuks ka jooksva elatise maksmise. Lahendit tehes arvestab kohus sellega, et otsus oleks reaalselt täidetav (s.t et vanem oleks suuteline seda täitma).
25.Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 459 lg 1 p 1 ja 2 on poolel pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed, õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel nõue rahuldati ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist. Seega lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumisel on võimalik taotleda hagis kohtult väljamõistetud elatise suuruse muutmist, st kui vanem on sattunud olukorda, kus ei suuda enam tasuda elatist välja mõistetud miinimummääras, või lapse vajadused on oluliselt suurenenud ning välja mõistetud miinimumelatis ei kata enam lapse vajadusi (sel juhul tuleb lapse vajadusi tõendada).
26.Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Kostjalt tuleb välja mõista elatis alaealiste laste ülalpidamiseks PKS § 101 alusel arvutatud miinimummääras alates 25.11.2025. a. Elatise tagasiulatuv väljamõistmine tuleb jätta rahuldamata. Kohus lähtub otsust tehes lapse parimatest huvidest, vanemate võrdsest ülalpidamiskohustusest ning sellest, et kohtulahend peab olema reaalselt täidetav.
27.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulude jaotus
28.TsMS § 173 lg 1 ja 4 järgi märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
29.TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.
30.Menetluskulud jäävad seega poolte endi kanda.
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.