Osaühingu Xxxx(pankrotis) hagi XxxxOÜ vastu valduse rikkumise lõpetamiseks ja edasisest rikkumisest hoidumiseks hagi läbivaatamata jätmine
Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: osaühing Xxxx(pankrotis, registrikood xxxx, asukoht xxxx); Hageja lepinguline esindaja: Indrek Nuut (isikukood 37507070213, Malsco Law Office, aadress Tartu mnt 7, 10145 Tallinn, e-post: [email protected]); Hageja seadusjärgne esindaja: pankrotihaldur Indrek Lepsoo (asukoht Roseni 7, 10111 Tallinn, telefon 50 97167, e-post [email protected]); Kostja: XxxxOÜ (registrikood xxxx, asukoht xxxx); Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Martin Tälli (Aavik & Partnerid Advokaadibüroo, aadress Liivalaia 45, 10145 Tallinn, e-post: [email protected]). Kirjalik menetlus
Asja läbivaatamise viis
RESOLUTSIOON
1.Jätta osaühingu Xxxx(pankrotis) hagi XxxxOÜ vastu valduse rikkumise lõpetamiseks ja edasisest rikkumisest hoidumiseks läbi vaatamata.
2.Menetluskulude jaotus 2.1.Jätta menetluskulud hageja kanda. 2.2.Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks pärast käesoleva määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
Määrus saata pooltele ja teadmiseks osaühing Xxxx(pankrotis) pankrotihaldur Indrek Lepsoole. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Asjaolud
1.Osaühing Xxxx(hageja I) ja Xxxx(hageja II) esitasid 30.07.2015 Harju Maakohtule hagiavalduse XxxxOÜ (kostja I) ja pankrotihaldur Martin Krupi (kostja II) vastu, paludes kohustada kostjat I hoiduma üürilepingute omavolilisest rikkumisest ning kohustada mõlemat kostjat hoiduma üüripinnal asuva vallasvara valduse rikkumisest. Samuti esitasid hagejad esialgse õiguskaitse avalduse.
2.Harju Maakohus võttis 20.11.2015 määrusega hagi XxxxOÜ vastu menetlusse.
3.Kinnistusraamatu päringu kohaselt oli XxxxOÜ Tallinnas Xxxxkorteriomandi (reg osa nr xxxx) omanik 15.07.2015 kuni 08.09.2015, alates 09.09.2015 on korteriomandi omanik OÜ Xxxx(registrikood xxxx).
4.Kostja XxxxOÜ taotles 22.12.2015 vastuses hagiavaldusele hagi läbi vaatamata jätmist. Kostja ei ole enam kinnistu omanikuks, ega ka mitte kinnistu otseseks ega kaudseks valdajaks. Kostjale teadaolevalt on hagejad vaidlusaluste pindade valduse ka vabastanud ning asunud käituma viisil, millest saab teha järelduse, et hagejatel puudub edaspidiselt huvi ja soov vaidlusaluse kinnistu valdamiseks. Hagejate esindajale Indrek Nuudile on kostja 22.12.2015 vastus kohtute infosüsteemis nähtavaks tehtud 18.01.2016, kuid hagejad sellele vastanud ei ole.
5.Harju Maakohus võttis 26.02.2016 määrusega hagi XxxxOsaühingu (pankrotis) pankrotihalduri Martin Kruppi suhtes menetlusse.
6.Hagejate esindaja esitas 15.03.2016 taotluse, milles märkis, et hagejad on kaotanud huvi menetleda valduse kaitse nõuet ja üldse asja kohtus ajada (II kd , t lk 5). Hagejad taotlesid asjaolude arutamiseks ja seisukoha kujundamiseks ning kohtule taotluste esitamiseks tähtaega 10 päeva. 08.04.2016 andis kohus hagejale 10 päeva (II kd, t lk 32). Hageja I ei ole kohtule hagi muutmise ja asjaolude selgitamisega seotud taotlusi ega täiendusi esitanud.
7.Hagejad esitasid 29.03.2016 kohtule taotluse, milles hageja II loobus hagist menetlushuvi puudumise tõttu. Hageja I märgib, et tal on nõue ruumidest äraviidud asjade ja eelkõige dokumentatsiooni tagastamiseks. Valduse taastamise menetlushuvi hagejal I puudub. Hageja palus nõuete täpsustamiseks aega kuni 15.04.2016. (II kd, t lk 10). Hagi täiendust
2-15-11386 dokumentide tagastamise nõudega ei ole hageja I aga tänaseni esitanud. Sellist nõuet kohtu menetluses ei ole. Sellekohase sedastuse on kohus menetlusosalistele saatnud 18.04.2016 (II kd, t lk 48), kuid ka selle järgselt pole hageja kohtule täiendusi esitanud.
8.XxxxOÜ ei olnud 30.03.2016 menetlusdokumendis vastu hageja II hagist loobumisele, samas kordas XxxxOÜ oma taotlust hageja II hagi läbi vaatamata jätmiseks.
9.Kostja II andis 12.04.2016 menetlusdokumendis teada, et hageja I osas on Harju Maakohtu 06.04.2016 määrusega tsiviilasjas nr 2-15-17398 välja kuulutatud pankrot.
10.Harju Maakohtu 06.04.2016 määrusega tsiviilasjas nr 2-15-17398 on välja kuulutatud osaühingu Xxxx pankrot, määrus on jõustunud 22.04.2016. Hageja pankrotihalduriks on sama määrusega nimetatud (ja võlausaldajate esimese 02.05.2016 üldkoosolekuga kinnitatud) Indrek Lepsoo. Viimane on kooskõlas pankrotiseaduse § 43 lg 1 kohtule 03.05.2016 teada andnud, et ei soovi astuda käesolevas tsiviilasjas hageja I asemele ning menetlusosalisena jätkab võlgnik ise (II kd, t lk 56).
11.Harju Maakohtu 10.05.2016 määrusega võttis kohus Xxxx hagist loobumise vastu ja lõpetas menetluse Xxxx hagis kostjate vastu.
12.Harju Maakohtu 11.07.2016 määrusega jäeti hageja I hagi Xxxx Osaühingu (pankrotis) pankrotihalduri Martin Kruppi vastu valduse rikkumise ja edasisest rikkumisest hoidumiseks läbivaatamata, kuna hageja I Harju Maakohtu 10.05.2016 määrusega kostja II eeldatavate menetluskulude katteks tagatist 864 eurot ei tasunud. Menetlus jätkus kostja XxxxOÜ suhtes.
13.12.06.2016 andis kohus hagejale I tähtaja kuni 20.07.2016 anda oma seisukoht kostja 22.12.2015 ja 30.03.2016 esitatud korduvatele taotlustele hagi läbivaatamata jätmiseks (II kd, t lk 76). Hageja ei ole oma seisukohta esitanud. Kohtumääruse põhjendused
14.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagi läbivaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
15.Hagejad on 15.03.2016 märkinud, et nad on kaotanud huvi menetleda valduse kaitse nõuet ja üldse asja kohtus ajada. Samuti on hageja I märkinud 29.03.2016 menetlusdokumendis, et valduse taastamise menetlushuvi tal puudub. Hagejad on oma 15.03.2016 ja 29.03.2016 avalduses märkinud, et soovivad 10-päevast tähtaega, et arutada hagi muutmise või täiendamise vajadust, kuna hagejal võib olla huvi dokumentide väljanõudmiseks. Kohus on andnud hagejale tähtaja kuni 18.04.2016 ja hiljem teistkordselt kuni 20.07.2016, kuid hageja ei ole kohtule avaldusi, taotlusi ega selgitusi esitanud.
16.XxxxOÜ ei ole vaidlusaluse korteriomandi omanik ega valdaja. Kinnistusraamatu päringu kohaselt on korteriomandi aadressil Tööstuse 83-37, Tallinn (registriosa nr xxxx) omanik alates 09.09.2015 OÜ Xxxx.
2-15-11386
17.XxxxOÜ on 06.08.2015 menetlusdokumendis üles öelnud nii hagejaga I kui hagejaga II sõlmitud üürilepingu.
18.Hageja valib kostja, kelle vastu oma nõuded esitada. Kuivõrd hageja on ise öelnud, et valduse taastamise menetlushuvi tal puudub ja arvestades ka asjaolu, et XxxxOÜ ei ole vaidlusaluse korteriomandi omanik ega valdaja, asub kohus seisukohale et hagiavaldusega ei ole enam võimalik kostja XxxxOÜ suhtes saavutada taotletavat eesmärki. Valduse taastamise nõude rahuldamise eelduseks on see, et kostja valdab hageja asja. Kostja on kinnitanud, et pole asja omanik ega valdaja ning hageja ei ole sellele vastu vaielnud. Hageja menetlushuvi puudumist kinnitab asjaolu, et alates märtsikuust 2016 on hageja asunud kohtule avaldama, et tal puudub asja vastu huvi, kuid soovib aega hagi täiendamiseks või muutmiseks. Kohus on hagejale korduvalt tähtaja andnud ja võimaldanud esitada avaldusi ja taotlusi, kuid hageja ei ole enam mitme (5) kuu jooksul kohtule täiendavalt midagi esitanud. Üürilepinguga seotud nõuete osas on hageja nõue samuti perspektiivitu, kuna VÕS § 291 tulenevalt ei ole kostja eelduslikult üürileandja õiguste ja kohustute kandja (kas siis, kui teoreetiliselt poleks üürilepingu ülesütlemine kehtiv).
19.Kohus jätab eeltoodud põhjendustel TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel hageja hagiavalduse XxxxOÜ suhtes läbi vaatamata.
20.Kohus selgitab, et TsMS § 426 lg 1 kohaselt hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Menetluskulud
21.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagi jäetakse läbi vaatamata. Menetluskulud jäävad hageja kanda TsMS § 168 lg 2 alusel, kuivõrd kõnealuse paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti.
22.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kuivõrd antud juhul takistaks menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramine menetlust lõpetava määruse tegemist, määrab kohus TsMS § 174 lg 4 alusel menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.