Eesistuja Indrek Parrest, liikmed Ulvi Loonurm ja Imbi Sidok-Toomsalu
Kohtuasi
OÜ Triaad Grupp ja AD hagi Päeva Kodu OÜ ja pankrotihaldur Martin Krupp vastu valduse rikkumise lõpetamiseks ning edasisest rikkumisest hoidumiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 11.08.2015 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse OÜ Triaad Grupp ja AD määruskaebus liik Menetlusosalised ja nende Hageja I: OÜ Triaad Grupp (registrikood 10422877), seadusjärgne esindaja juhatuse liige Ago Kullisaar esindajad Hageja II: AD (isikukood XXXXXXXXXX) Hagejate lepinguline esindaja Indrek Nuut Kostja I: Päeva Kodu OÜ (registrikood 11908041), seadusjärgne esindaja juhatuse liige Sten Tikk, lepinguline esindaja vandeadvokaat Martin Tälli Kostja II: pankrotihaldur Martin Krupp Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Harju Maakohtu 11.08.2015 määrus tühistada osas, millega maakohus keeldus hagiavalduse menetlusse võtmisest ning jättis menetluskulud solidaarselt OÜ Triaad Grupp ning AD kanda (resolutsiooni p-d 2 ja 3) ning saata tsiviilasi tagasi samale maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise uueks otsustamiseks. Muus osas jätta maakohtu määrus muutmata.
1(7)
Tsiviilasi nr: 2-15-11386
2.OÜ Triaad Grupp ja AD määruskaebus rahuldada osaliselt.
3.Käesoleva määruse peale ei saa määruskaebust esitada. Asjaolud ja menetlus jätkub
1.OÜ Triaad Grupp (hageja I) ja AD (hageja II) esitasid 30.07.2015 Harju Maakohtule hagi Päeva Kodu OÜ (kostja I) ja pankrotihaldur Martin Krupp (kostja II) vastu valduse rikkumise lõpetamiseks ja edasisest rikkumisest hoidumiseks.
2.Koos hagiavaldusega esitasid hagejad ka hagi tagamise taotluse, milles palusid hagi tagamise korras reguleerida vaidlusalust õigussuhet ning kohustada kostjat I täitma üürilepingust tulenevaid kohustusi, keelata kostjatel teha hagejatele ja hagejate allüürnikele ja nende esindajatele ja töötajatele mistahes takistusi Tallinnas aadressil XXXXXXXX XX-XX asuva korteriomandi (edaspidi: korteriomand) valdamiseks ja kasutamiseks kuni üürilepingu lõppkuupäevani või kohtulahendi jõustumiseni. Samuti taotlesid hagejad hagi tagamise korras keelata kostjal II toimingud ja omavoli korteriomandis asuva hagejate ja allüürnike vallasvara suhtes.
3.Hagejate väitel on kostja vahetanud korteriomandi lukke. Korteriomandi valduse takistamine tekitab olulist ja otsest varalist kahju, kuna toob kaasa korteriomandi ruumides tegutsevate ettevõtete majandustegevuse sisulise seiskumise. Selline hagejate ja kolmandatest isikutest allüürike õiguste riivamine on ebaproportsionaalne. Uus omanik ei tohi oma õigusi läbi omavoli teostada. Kostja I seisukoht
4.Kostja palus jätta hagi tagamise avalduse rahuldamata. Hagejatel ei saa tekkida alust korteriomandi valdamiseks hagi tagamise avalduses taotletud perioodiks. Hageja I poolt kohtule esitatud üürileping on väidetavalt sõlmitud 15.05.2008 ning selle on Euro-Invest Holding OÜ nimel väidetavalt allkirjastanud juhatuse liige VB. Perioodil 15.06.2007-30.04.2009 võis VB esindada Euro-Invest Holding OÜ-d kõikides õigustoimingutes ainult ühiselt koos OG-iga.
5.Üüripinna kohta oli perioodil 11.02.2009-17.06.2014 kantud kinnistusraamatusse keelumärge kinnistu käsutamise keelamiseks. Ka üürilepingute kehtivuse korral oleks kostjal I õigus viidatud lepingud üles öelda.
6.Arvestades hagejate senist käitumist (kus üürisuhet on varjatud pankrotivõlgnikust kinnistu omaniku pankrotihalduri eest; kinnistut on kasutatud ilma üüri ning kommunaalteenuste eest tasumata) on selge, et ka olukorras, kus kohus otsustab hagi tagada, jätkavad hagejad oma senist käitumist ega kavatse oma valduse eest omanikule mingiski ulatuses tasuda, jättes kinnistu omaniku ilma pinna valdamise eest potentsiaalselt saadavast tulust ning jättes kinnistu valdamisega seotud kõrvalkulud kinnistu omaniku kanda.
2(7)
Tsiviilasi nr: 2-15-11386 Kostja II seisukoht
7.Kostja II palus jätta hagi tagamise avalduse rahuldamata.
8.Hagejad taotlevad hagi tagamise korras sellise abinõu rakendamist, mis ühtib hagi enda taotlusega. Taotletav abinõu ületab hagi tagamise eesmärke ning kahjustab kostjate huve. Hagejad ei ole põhjendanud, millisel viisil võib hagi tagamata jätmine raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha.
9.Hagi on kostja II hinnangul perspektiivitu. Hagejad on oma valduse juba taastanud ja kahjustavad hoopis kostjate õigustatud ootusi ja huve. Maakohtu määrus
10.Maakohus jättis 11.08.2015 määrusega hagi tagamise taotluse rahuldamata ning keeldus hagiavalduse menetlusse võtmisest tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 1 alusel.
11.Maakohtu hinnangul on ebaselge, kas hagi on esitatud Euro-Invest Holding OÜ (pankrotis) pankrotihalduri vastu või Martin Kruppi vastu. Kui nõue esitada EuroInvest Holding OÜ (panktotis) pankrotihalduri vastu, kes saab maakohtu hinnangul olla kohaseks kostjaks, siis esitaks hagejad sisuliselt nõude üürileandja vastu. Hagejad pole aga hagiavalduses teinud etteheiteid üürileandjale, vaid kinnistu uuele omanikule ja pankrotihalduri tegevusele.
12.Üürniku õigused pärast üürileandja pankroti välja kuulutamist tulenevad pankrotiseadusest (PankrS). Hagiavaldusest ei nähtu, et väidetavad üürnikud oleksid esitanud haldurile vara välistamise taotlusi või nõudeid pankrotimenetluses. Maakohtu hinnangul ei saa pankrotimenetluse väliselt esitada pankrotivaraga seotud nõudeid kolmandate isikute vastu. Seetõttu tuleks hagi jätta menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel.
13.Hagejad saavad esitada oma nõudeid Euro-Invest Holding OÜ pankrotimenetluses PankrS sätteid järgides. Nõude esemeks on valduse kaitse, kuid hagejate valdust ei ole nende endi sõnul rikutud. Pankrotimenetluse läbiviimine ei ole käsitletav valduse rikkumisega ähvardamisena.
14.Ei pankrotivõlgnik ega ka üürnikud pole pankrotimenetluse jooksul väitnud, et pankrotivõlgniku vara on kolmandate isikute valduses. Hagejad ei ole teinud maakohtule usutavaks, et üürilepingud eksisteerisid Euro-Invest Holding OÜ pankroti väljakuulutamise hetkel. Ükski üürnik ega väidetav allüürnik pole esitanud ühtegi taotlust ega tõendit selle kohta, milline vara neile kuulub ja et see on pankrotihalduri valduses.
15.Hagejad on tulenevalt PankrS § 50 lg-st 3 võlgu üüri eest ligi 1 aasta ning KÜ Tööstuse 83 andmetel ka kasutatud kõrvalteenuste eest ca 50 000 eurot. Alusetult 3(7)
Tsiviilasi nr: 2-15-11386 saadu tagastamise nõuet ega tasaarvestuse nõuet pankrotimenetluses esitatud ei ole. Kostja Päeva Kodu OÜ on oma 06.08.2015 vastuses hagi tagamise taotlusele üürilepingud (juhul, kui need eksisteerivad) üles öelnud.
16.TsMS § 377 lg 2 alusel saab tagada vaid menetlusse võtmisele kuuluvat (menetlusse võetud) hagi. Seetõttu jättis maakohus hagi tagamise taotluse rahuldamata. Määruskaebus
17.24.08.2015 esitasid hagejad maakohtu määrusele määruskaebuse, milles palusid maakohtu määrus tühistada ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks ning hagi tagamise avalduse lahendamiseks.
18.VÕS § 291 lg 1 kohaselt läheb ka pankrotimenetluses võõrandamise korral üürileping üle kinnisasja omandajale. Vaidlusalune kinnisasi võõrandati pankrotimenetluse käigus kostjale, kes seejärel üürnike valdust ründama asus ning kelle vastu hagiavaldus on esitatud. Kuna üürileandja õigused ja kohustused on üle läinud kinnisasja omandajale, siis on kohtumääruses toodud arutelu seoses pankrotivõlgniku kui üürileandja ja pankrotimenetluse ning pankrotihalduri, kui võlgniku esindajaga, asjakohatu, sest pole puutumuses üürnike ning uue omaniku vahelise vaidlusega ning ei saa olla aluseks hagi tagamata jätmisel ega hagi menetlusse võtmata jätmisel.
19.Pankrotivõlgniku esindaja AZ ei ole pankrotihaldurit eksitanud. Hageja I valdab kinnistut aastast 2009, samamoodi valdas ta ise kinnistu eluruumina kasutatavat osa aastast 2007 ning hageja II valdab seda aastast 2013. Nimetatud fakt peab olema pankrotihaldurile teada ning teda on suuliselt sellest korduvalt informeeritud. Muuhulgas on üürilepingute kohta avaldanud informatsiooni Ametlikes Teadaannetes kohtutäiturid Veiko Kaasik ja Mati Roodes.
20.Üürniku käsitlemine osalisena pankrotimenetluses on väär. Üürnik pole pankrotivõlgnikust üürileandja võlausaldaja ega saa selleks muutuda, kuna tal pole üldjuhul varalist nõuet pankrotivõlgniku vastu (PankrS § 8 lg 3). Üürnikul puudub võimalus teostada oma üürniku õigusi pankrotimenetluses, pankrotivara koormav üürileping ja sellest tulenevad õigussuhted on pankrotimenetluseväline asi.
21.Hagiavalduse menetlusse võtmata jätmise aluseks ei saa olla asjaolu, et hetkel on üürnikud pinna valduse säilitanud. Hageja I valdus on endiselt takistatud, kuna enamus sissekäike on lukkude vahetuse tagajärjel blokeeritud. Seadus sätestab hagi esitamise võimaluse ka valduse rikkumise ohu korral, mis hagiavalduses toodud põhjendustel on olemas.
22.Martin Krupp on kostjaks niivõrd, kui tema ähvardas kirjalikult siseneda üüripindadele ja hõivata hagejate vallasvara. Kuna Martin Krupp on üürnike jaoks kolmas isik, siis on tegu deliktilise vastutusega, mida Martin Krupp kannab isiklikult tulenevalt oma tegevusest pankrotihaldurina. 4(7)
Tsiviilasi nr: 2-15-11386
23.Vaidlustatud määrus ei sisalda maakohtu seisukohta hagi tagamise taotluse osas. Menetluse edasine käik
24.Kostjad vaidlesid määruskaebusele vastu ja palusid jätta see rahuldamata.
25.Maakohus keeldus 08.09.2015 kohtumäärusega määruskaebuse menetlusse võtmisest osas, mis on esitatud Harju Maakohtu 11.08.2015 määruse resolutsiooni punkt 1 osas (s.o osas, milles maakohus jättis hagejate hagi tagamise avalduse rahuldamata). Muus osas võttis maakohus määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
26.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb menetlusõigusnormi väära kohaldamise tõttu tühistada osas, millega maakohus keeldus hagiavalduse menetlusse võtmisest ning jättis menetluskulud solidaarselt hagejate kanda (resolutsiooni p-d 2 ja 3) ning saata tsiviilasi tagasi samale maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise uueks otsustamiseks (TsMS § 667 lg 2). Muus osas tuleb jätta maakohtu määrus muutmata. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
27.TsMS § 371 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine pole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. TsMS § 371 lg 2 p 1 kohaldamine tähendab hagi tagasi lükkamist üksnes kohtu antava materiaalõigusliku hinnangu alusel. Kohus lähtub sellisel juhul eeldusest, et hagis esitatud faktilised asjaolud vastavad tõele (vt nt Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-56-07, p 10; Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-07, p 13). TsMS § 371 lg 2 sätete peamiseks eesmärgiks on vältida pooltele kulutuste tekitamist sellise hagi menetlemisega, mille rahuldamiseks puudub õiguslik alus. Hagi menetlemisest keeldumine on viidatud sätte kohaselt kohtu õigus, mitte kohustus. Seejuures lasub kohtul keeldumisel kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus. Hagis märgitud faktiliste asjaolude õigsust eeldades, tuleb kohtul analüüsida, kas on olemas faktikogumile vastavat õigusnormi, mis võiks anda aluse nõude rahuldamiseks. Seejuures ei hinda kohus asjas esitatud nõude põhjendatust ega tõendatust asjas esitatud põhistuste ja tõendite alusel, vaid lähtub hagi õiguslikust perspektiivikusest. Vaidlustatud kohtumääruses pole maakohus eelmärgitut TsMS § 371 lg 2 p 1 kohaldamisel piisavas ulatuses arvestanud.
28.Kolleegium ei nõustu maakohtu seisukohaga, et hagiavalduses märgitud nõuete esitamiseks tuleb hagejatel pöörduda pankrotihalduri ja mitte kohtu poole. Valduse rikkumise korral on valdajal õigus nõuda rikkumise kõrvaldamist ja edasise rikkumise ärahoidmist (asjaõigusseaduse (AÕS) § 44 lg 1). Valduse rikkumise mõiste on avatud AÕS § 40 lg-s 3 ning selle kohaselt on valduse rikkumine valdaja takistamine asja üle tegeliku võimu teostamisel, samuti asja äravõtmise katse või ähvardus, kui on alust karta selle täideviimist. Kuivõrd hagi on suunatud valduse rikkumise kõrvaldamisele 5(7)
Tsiviilasi nr: 2-15-11386 ja edasisele ärahoidmisele AÕS § 44 lg 1 mõttes, ei saa hagi pidada hagis märgitud faktiliste asjaolude õigsust eeldades õiguslikult perspektiivituks TsMS § 371 lg 2 p 1 tähenduses. AÕS § 44 lg 1 alusel nõude esitamist ei välista ka pankrotimenetluse läbiviimine võlgniku vara suhtes. Hageja on nii hagis kui ka määruskaebuses märkinud, et kuigi hagejad on kinnisasjade valduse taastanud, on kinnisasja ruumide paljud sissepääsud endiselt tõkestatud võõraste lukkudega (tl 2 ja tl 89). Seetõttu pole ka korrektne maakohtu sedastus, et hagejate sõnul pole nende valdust rikutud.
29.Vaidlustatud kohtumääruses on maakohus asunud sisuliselt hindama menetlusosaliste poolt esitatud põhistusi ja tõendeid. Muuhulgas on maakohus märkinud, et hageja pole maakohtule usutavaks teinud üürilepingute kehtivust Euro-Invest Holding OÜ pankroti väljakuulutamise hetkel ning et juhul, kui sellised üürilepingud eksisteerisid, on kostja need 06.08.2015 vastuses hagi tagamise taotlusele üles öelnud. Selliste asjaolude hindamine pole TsMS § 371 lg 2 p 1 kohaldamisel õiguspärane. Valduse rikkumine ning selle väidetav õigusvastasus (hagi põhjendatus) tuleb selgitada välja tsiviilasja sisulises menetluses. Maakohtu määrus tuleb TsMS § 371 lg 2 p 1 väära kohaldamise tõttu tühistada.
30.Kolleegium iseenesest nõustub vaidlustatud määruses maakohtu poolt märgituga, et kui hagejad leiavad, et üüritud kinnisasjadel asub hagejate vallasvara, mis pankrotivara hulka ei kuulu, tuleb hagejatel PankrS § 123 lg 1 ja 3 kohaselt esitada pankrotihaldurile taotlus hagejatele kuuluva vara välistamiseks pankrotivarast. Vara välistamise või hüvitise nõude aegumistähtaeg on üks aasta pankrotiteate ilmumisest arvates, kui aga nõudeõigus tekkis hiljem, siis üks aasta selle tekkimisest arvates (PankrS § 123 lg 6). Nimetatu pole siiski aluseks käesolevas tsiviilasjas esitatud hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumiseks TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel.
31.Ringkonnakohus jätab tähelepanuta määruskaebuses sisalduvad väited, mis puudutavad hagi tagamise taotluse rahuldamata jätmist ning menetlusosaliste ringi määramist, ega analüüsi neid. Maakohus on hagi tagamise taotluse jätnud 11.08.2015 kohtumäärusega rahuldamata ning vastavas osas ei ole maakohtu määrus tulenevalt TsMS § 390 lg-s 1 sätestatust edasikaevatav. Maakohus on määruskaebuse menetlemisest selles osas 08.09.2015 määrusega õiguspäraselt keeldunud. Viimatinimetatud määrus on käesolevaks hetkeks ka jõustunud.
32.Menetlusosaliste ringi määramine on maakohtu ülesanne eelmenetluses (TsMS 392 lg 1 p 6). Kuivõrd maakohus pole tuginenud hagi menetlusse võtmisest keeldumisel asjaolule, et hagi on esitatud vale kostja vastu, puudub vajadus seda küsimust määruskaebuse lahendamisel käsitleda. Maakohus pole vaidlustatud määruses kostjate ringi õigsuse küsimuses ka lõplikku seisukohta võtnud, vaid on märkinud, et hagiavalduses märgitud kostjate ring on maakohtu hinnangul ebaselge. Vastavalt TsMS § 11 lg-le 1 vaatavad kõiki tsiviilasju esimese astme kohtuna läbi maakohtud. TsMS § 9 lg 3 kohaselt ei vaata kõrgema astme kohus tsiviilasja läbi enne, kui selle on läbi vaadanud temast vahetult madalama astme kohus, kui seaduses ei ole sätestatud
6(7)
Tsiviilasi nr: 2-15-11386 teisiti. Kolleegium selgitab, et kui hagiavalduse uuel menetlusse võtmise otsustamisel leiab maakohus, et hagejad on kostjate ringi määratlenud ebaselgelt, tuleb maakohtul juhtida hagejate tähelepanu hagiavalduse puudusele ning anda TsMS § 3401 lg 1 alusel tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks.
33.Määruskaebuse muid väited ringkonnakohus ei analüüsi, kuivõrd need ei ole määruskaebuse lahendamise aspektist õiguslikult relevantsed.
34.Menetluskulude jaotuse üle otsustab vastavalt TsMS § 173 lg 3 teisele lausele alama astme kohus sõltuvalt asja uue läbivaatamise tulemustest.
35.Seoses kohtuniku Ülle Jänes haiguslehel viibimisega, asendas teda määruskaebuse lahendamisel vastavalt ringkonnakohtu tööjaotusplaanile kohtunik Ulvi Loonurm.
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
/allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.