23. september 2016.a. Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-15-13734
Tsiviilasi
Osaühing Xxxx (pankrotis) pankrotihaldur Kalev Mägi hagi Xxxx vastu rahalise kohustuse tagasivõtmise korras kehtetuks tunnistamise ja 85 520 euro tagastamise nõudes
Tsiviilasja hind
85 520 eurot Hageja: Osaühing Xxxx (pankrotis, registrikood xxxx) pankrotihaldur Kalev Mägi (OÜ Pankrotihalduribüroo Mägi ja Partnerid, e-post: [email protected]); Kostja: Xxxx(isikukood xxxx, elukoht Xxxx); Kostja lepinguline esindaja: Sergei Postnikov (Advocate Plus Ltd, e-post: [email protected]).
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg Istungil osalenud isikud
24.08.2016 Hageja Osaühing Xxxx (pankrotis) pankrotihaldur Kalev Mägi Kostja Xxxx Kostja lepinguline esindaja Sergei Postnikov
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Tunnistada kehtetuks osaühingu Xxxx (pankrotis, registrikood xxxx) poolt ajavahemikus 04.02.2013-31.12.2013 preemiate väljamaksmine kostjale Xxxx (isikukood xxxx) summas 44 400 eurot ning välja mõista Xxxx osaühingu Xxxx (pankrotis) kasuks pankrotivarasse 44 400 (nelikümmend neli tuhat nelisada) eurot.
3.Tunnistada kehtetuks osaühingu Xxxx (pankrotis, registrikood xxxx) poolt ajavahemikus 06.02.2013-31.12.2013 laenu tagasimaksmise kohustus kostjale Xxxx (isikukood xxxx) summas 36 000 eurot ning välja mõista Xxxx osaühingu Xxxx (pankrotis) kasuks pankrotivarasse 36 000 (kolmkümmend kuus tuhat) eurot. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
4.Jätta menetluskulud kostja Xxxx kanda.
5.Välja mõista kostjalt Xxxx hageja osaühing Xxxx (pankrotis) kasuks menetluskulu summas 825 eurot.
2-15-13734
6.Kohtuotsuse ärakiri saata menetlusosalistele.
Edasikaebamise tähtaeg Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik OÜ Xxxx (pankrotis, edaspidi ka võlgnik) pankrotihaldur Kalev Mägi (edaspidi hageja) esitas 16.09.2015 Harju Maakohtule hagi Xxxx(edaspidi kostja) vastu rahalise kohustuse tagasivõtmise korras kehtetuks tunnistamise ja 85 520 euro tagastamise nõudes. Kohus võttis 08.10.2015 hagi menetlusse. Kostja esitas 05.02.2016 kohtule oma vastuse hagile, milles võtab hagi osaliselt õigeks 5120 euro ulatuses. Kohus tegi 26.04.2016 hagi õigeksvõtul põhineva kohtuotsuse (osaotsuse mõttes), milles mõistis kostjalt võlgniku kasuks välja 5120 eurot. Otsus jõustus 17.06.2016. Ülejäänud haginõude osas jätkas kohus menetlust. Hageja nõue ja põhjendused
1.Hagiavalduse kohaselt kuulutas Harju Maakohus 12.03.2015 välja võlgniku pankroti ning nimetas hageja võlgniku pankrotihalduriks. Kostja oli kostja võlgniku ainuosanik ja juhatuse liige, kelle volitused kehtisid 04.12.1998 - 12.03.2015. Kostja oli alates 01.01.1997 tööle vormistatud võlgniku mänedžeri ametikohale ja alates 01.01.2009 turundusdirektori ametikohale. Töölepingu kohaselt võis tööandja sõltuvalt töötaja töötulemustest maksta töötajale lisatasu. Võlgniku raamatupidamisdokumentide kohaselt maksti ajavahemikus 04.02.2013 – 31.12.2013 kostjale võlgniku arvelduskontolt välja preemiaid kogusummas 44 400 eurot ning kogusummas 36 000 eurot selgitusega „laenu tagastamine“. Hageja leiab, et nimetatud summade väljamaksmisega kostjale kahjustas võlgnik teadlikult teiste võlausaldajate huve ning osaühingu ainuosanikuna ja juhatuse liikmena oli kostja võlausaldajate huvide kahjustamisest teadlik. 31.12.2012. a moodustasid võlgniku varad kokku 464 350 eurot, kohustused 751 451 eurot ning omakapitali suurus oli -287 101 eurot. Seisuga 31.12.2013 olid võlgniku varad kokku 319 802 eurot, kohustused 812 081 eurot ning omakapital suurus -492 279 eurot. Seisuga 31.12.2014 olid võlgniku varad kokku 251 317 eurot, kohustused 792 023 eurot ning omakapitali suuruseks -540 706 eurot. Kostja on kinnitanud nimetatud andmete õigsust oma allkirjaga raamatupidamisaruannetel. Eeltoodud andmetest nähtuvalt oli võlgnik püsivalt maksejõuetu alates 31.12.2012. Hageja palub kohtul tunnistada võlgniku poolt kostjale preemia maksmine summas 44 400 eurot ning laenu tagastamine summas 36 000 eurot tagasivõitmise korras kehtetuks. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista kostja poolt õigusliku aluseta võlgniku arvelduskontolt välja võetud raha summas 5 120 eurot.
2-15-13734
2.Vastuseks kostja vastuväidetele leiab hageja täiendavalt, et kostja väited võlgnikule laenu andmise kohta, sh 150000 eurot ja 36000 eurot, on tõendamata. Võlgniku pangakonto väljavõtetest sellist laenu andmist ei nähtu. Samuti ei vasta tõele kostja väide, et kõik võlgniku dokumendid on tema poolt üle antuid hagejale, sest võlgniku dokumentidest on kostja poolt esitatud üksnes vastus hageja teabenõudele, millele on lisatud erinevad maksudeklaratsioonid.
Kostja vastuväited
3.Kostja tunnistas hagi 5 120 euro ulatuses (mille osas tegi kohus õigeksvõtul põhineva osaotsuse). Ülejäänud osas kostja hagi ei tunnista. Kostja on seisukohal, et tema arvele võlgniku poolt tehtud rahaülekanded summas 36 000 eurot selgitusega “laenu tagastamine” olid seaduslikud ning alus nende maksete kehtetuks tunnistamiseks puudub. Kostja väidete kohaselt andis ta võlgnikule selles summas laenu ning on oma isiklikest rahalistest vahenditest andnud võlgnikule erinevatel perioodidel kokku laenu summas 150 000 eurot. Nimetatud laenust sai kostja raha tagasi ainult osaliselt, s.o. 36 000 eurot ulatuses, mis on 20 % kogu laenusummast ning seega ei ole võlgnik kostjat teistele võlausaldajatele eelistanud. Võlgnik tagastas teistele võlausaldajatele laenusid ning tasus jooksvaid arved proportsionaalselt. Võlgnik sõlmis võlausaldajatega maksegraafikuid ning tegi kõik endast sõltuva selleks, et vältida pankrotti. Kostja leiab, et ka temale tehtud rahaülekannete osas summas 44 400 eurot selgitusega “preemiad” kehtetuks tunnistamise alused puuduvad. Kostja märgib, et ta ei saanud nimetatud preemiate saamise perioodil võlgnikult palka. Kostja väitel olid preemiatena makstud summad makstud välja palga asemel, mis oluliselt vähendas võlgniku tööjõukulusid ning kostja palk väljamaksete teostamise perioodil oli märkimisväärselt suurem kui makstud preemiad. Samas kostja ei tea, miks tegi võlgniku raamatupidaja ülekanded just selgitusega „preemiad“.
4.24.08.2016 toimunud kohtuistungil seletas kostja täiendavalt, et preemiate näol ei olnud tegemist talle isiklikult makstud rahaga, vaid nimetatud summade arvel tasus kostja väiksematele vedajatele võlgnikule osutatud teenuste eest sularahas. Sularahas tasumise vajadust põhjendasid vedajad sellega, et oli vaja raha kütuse ostmiseks ning autode remontimiseks. Selliseid vedusid oli ca 160200 kuus. Võlgniku kassast kostja neid summasid välja võtta ei saanud ning seetõttu vormistati need summad näiliselt preemiana. Kuigi võlgniku omakapital oli selliste maksete tegemise ajal negatiivne, tegutses võlgnik tegutses faktiliselt siiski edasi ja talle lubati vedude osakaalu suurenemist ning kostja tahtis säilitada firmat ja oma tööd. Kostja leiab, et ta ei muutnud oma tegevusega firmat maksejõuetuks, vaid võlgniku negatiivne bilanss ja eelarve defitsiit olid tekkinud juba 2012. aasta lõpus.
Kohtuotsuse põhjendused
5.Kohus, vaadanud läbi hagiavalduse ja kostja vastuse koos poolte täiendavate seisukohtadega, kuulanud kohtuistungil ära pooled ning uurinud asjas esitatud kirjalikke tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
6.Hageja on esitanud kostja vastu nõude võlgniku rahalise kohustuse (soorituse) kehtetuks tunnistamiseks ja tagasivõitmiseks võlgniku pankrotivarasse. PankrS § 108 lg 1 kohaselt pankrotimääruse alusel muutub võlgniku vara pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. PankrS § 109 lg 1 järgi tunnistab kohus tagasivõitmisel PankrS §-des 110-114 sätestatud alustel kehtetuks võlgniku tehingu või muu toimingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve. PankrS
2-15-13734 § 113 lg 1 p 1 kohaselt tunnistab kohus kehtetuks rahalise kohustuse täitmise võlausaldajale, kui kohustus täideti ajutise halduri nimetamisest kuni pankroti väljakuulutamiseni; p 2 kohaselt kolme kuu jooksul enne ajutise halduri nimetamist, kui täitmine toimus ebatavalise maksevahendiga või enne täitmise tähtpäeva või üht võlausaldajat teisele eelistades, samuti kui võlgnik oli täitmise ajal maksejõuetu ja võlausaldaja teadis või pidi võlgniku maksejõuetusest teadma; p 3 kohaselt kui kohustus täideti kahe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist võlgniku lähikondsele, kui lähikondne ega võlgnik ei tõenda, et võlgnik oli sel ajal maksejõuline ega muutunud maksejõuetuks kohustuse täitmise tõttu.
7.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Asjas vaidlustamata asjaolude ja esitatud tõendite alusel loeb kohus tuvastatuks, et 04.02.2015 kohtumäärusega nimetati hageja võlgniku ajutiseks pankrotihalduriks (tl 8-10). 12.03.2015 kohtumäärusega kuulutati välja võlgniku pankrot ning hageja nimetati võlgniku pankrotihalduriks (tl 11-17). Kostja oli perioodil 04.12.1998-12.03.2015 võlgniku ainus juhatuse liige ja osanik (tl 23-26). 01.01.1997 oli kostja tööle vormistatud võlgniku mänedžerina (tl 18-22), 01.01.2009 turundusdirektorina (tl 28). Ajavahemikul 04.02.2013 - 31.12.2013 on võlgniku arvelduskontolt kantud kostja arvelduskontole kokku summas 44 400 eurot selgitustega „preemia“ (tl 35-37). Ajavahemikul 06.02.2013 - 31.12.2013 on võlgniku arvelduskontolt kantud kostja arvelduskontole raha kokku summas 36 000 eurot selgitustega „laenu tagastamine“ (tl 38). 31.12.2012. a moodustasid võlgniku varad kokku 464 350 eurot, kohustused 751 451 eurot ning omakapitali suurus oli -287 101 eurot. Seisuga 31.12.2013 olid võlgniku varad kokku 319 802 eurot, kohustused 812 081 eurot ning omakapital suurus -492 279 eurot. Seisuga 31.12.2014 olid võlgniku varad kokku 251 317 eurot, kohustused 792 023 eurot ning omakapitali suuruseks -540 706 eurot (tl 34).
8.Tagasivõitmise hagi rahuldamise eelduseks PankrS § 113 p 3 alusel on PankrS § 109 lg-s 1 sätestatud võlausaldajate huvide kahjustamise tuvastamine (RKTKo 3-2-1-115-07, p 15). Täiendavaks eelduseks PankrS § 113 lg 1 p 3 tulenevalt on rahalise kohustuse täitmine võlgniku poolt võlausaldajale kahe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist võlgniku lähikondsele, kui lähikondne ega võlgnik ei tõenda, et võlgnik oli sel ajal maksejõuline ega muutunud maksejõuetuks kohustuse täitmise tõttu. Toimiku materjalidest nähtuvalt nimetati võlgnikule ajutine haldur 04.02.2015 kohtumäärusega (tl 8-10). Seega on täidetud eeldus, et kohustus täideti kahe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist, kuivõrd vaidlusalused tehingud leidsid aset ajavahemikus 04.02.2013-31.12.2013. Kohus asub seisukohale, et olukorras, mil võlgniku omakapital oli juba enne vaidlustatud rahaliste kohustuste täitmise algust, st 2012.a. lõpu seisuga sügavalt negatiivne (-287 101 eurot), tuleb kostja kui võlgniku juhatuse ainuliikme ja ainuosaniku poolt enesele võlgniku arvelt laenu tagastamisena ja preemiatena summade väljamaksmist perioodil 04.02.2013-31.12.2013 käsitleda võlausaldajate huvide kahjustamisena, kuna võlgniku majandustegevuse jätkamise seisukohalt ei saanud need ilmselt olla olulised.
9.Juriidilise isiku lähikondseks on PankrS § 117 lg 2 p 1 alusel juriidilise isiku juhtorgani liige, likvideerija, prokurist ja raamatupidamise eest vastutav isik; p 2 alusel juriidilise isiku aktsionär või osanik, kellele kuulub rohkem kui 1/10 aktsiate või osadega määratud häältest. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et kostja oli alates 04.12.1998 võlgniku juhatuse liige ning tema volitused kehtisid kuni võlgniku pankroti väljakuulutamiseni 12.03.2015. Samuti oli kostja alates 31.03.2003 võlgniku osanik ning sealjuures alates 07.05.2009 ainuosanik (tl 23-27). Seega on tuvastatud PankrS § 113 lg 1 p-s 3 sätestatud eeldus, et rahaline kohustus on täidetud võlgniku lähikondsele. PankrS § 113 lg 1
2-15-13734 p 3 kohaselt on võlgniku või tema lähikondlase kohustuseks tõendada, et võlgnik oli kohustuse täitmise ajal maksejõuline ega muutunud maksejõuetuks kohustuse täitmise tõttu. Kohus selgitas oma 31.03.2016 kirjas/määruses (tl 125) selgituskohustuse täitmise raames, et kostja tõendamiskoormiseks on tõendada, et OÜ Xxxx (pankrotis) oli kostjale väljamaksete tegemise ajal maksejõuline ning ei muutunud maksejõuetuks kohustuste täitmise tõttu. Kostja ei ole kohtule mingeid tõendeid esitanud. Seega ei ole kostja tõendanud, et võlgnik oli vaidlustatud rahaliste kohustuste täitmise ajal maksejõuline ja kohus järeldab vastupidist, st et võlgnik oli tegelikult juba siis maksejõuetu. Kohus võtab arvesse, et vaidlustatud maksete tegemise ajal oli võlgniku omakapital sügavalt negatiivne ja muutus 2013.a. jooksul 205178 euro võrra veelgi negatiivsemaks (-492 279 eurot), kuna võlgniku varad vähenesid ja kohustused suurenesid. Kostja vastuväited selle kohta, et talle preemiatena makstud summad olid tegelikult kostja saamata jäänud töötasuks või kuulusid väljamaksmisele võlgniku lepingupartneritele osutatud teenuste eest, on kohtu hinnangul paljasõnalised ja tõendamata.
10.Eeltoodust lähtuvalt loeb kohus tuvastatuks, et on täidetud PankrS § 113 lg 1 p-s 3 nimetatud rahalise kohustuse tagasivõitmise eeldused ning seega tunnistab kohus kehtetuks preemiate väljamaksmise ajavahemikus 04.02.2013-31.12.2013 kostjale summas 44 400 eurot ning laenu tagasimaksmise kohustuse ajavahemikus 04.02.2013-31.12.2013 summas 36 000 eurot. PankrS § 119 lg 1 kohaselt, kui kohus tunnistab tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks, on teine pool kohustatud tagastama pankrotivarasse tehingu alusel saadu koos viljade ja muu kasuga. Kohus mõistab kostjalt välja OÜ Xxxx (pankrotis) pankrotivarasse tühiseks tunnistatud tehingute alusel saadud summad, kokku summas 80 400 eurot.
Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
11.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
12.TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hagi, jäävad menetluskulud kostja kanda.
13.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
14.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 143 p 1 kohaselt on asja läbivaatamise kulud tunnistaja-, eksperdi- ja tõlgikulud ning kohtuekspertiisiseaduse alusel hüvitatavad menetlusvälisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui teine menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
2-15-13734
15.Hageja esitas 16.05.2016 kohtule oma menetluskulude nimekirja (tl 139-145), milles palub menetluskuludena kindlaks määrata ning kostjalt välja mõista riigilõiv summas 1250 eurot ning õigusabikulud summas 300 eurot. Kokku on hageja menetluskulud 1550 eurot. 24.08.2016 toimunud kohtuistungil teatas hageja, et ei soovi lisaks 16.05.2016 menetluskulude nimekirjas välja toodule täiendavat nimekirja esitada (tl 160).
16.Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud 06.10.2015 riigilõivu summas 1200 eurot (tl 75) ning 24.09.2015 hagi tagamise taotluse esitamise eest riigilõivu summas 50 eurot (tl 51).
17.Kohus leiab, et hageja menetluskulude taotlus on põhjendatud osaliselt ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskuluna riigilõiv summas 825 eurot. Kuivõrd kohus rahuldas 26.04.2016 osaotsusega hagi 5120 euro nõudes ning mõistis kostjalt menetluskuluna hageja kasuks välja riigilõivu summas 425 eurot (tl 135), siis leiab kohus, et hageja taotlus riigilõivu väljamõistmiseks on põhjendatud 825 euro ulatuses. Kohus leiab, et hageja taotlus kostjalt õigusabi kulude väljamõistmiseks summas 300 eurot ei ole põhjendatud, kuivõrd toimiku materjalidest ei nähtu, et hagejat oleks käesolevas tsiviilasjas esindanud lepinguline esindaja.
18.TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.