Muud › CMR

Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue Hageja esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostja vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Kohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse, kuna võlgnik esitas makseettepanekule vastuväite ja andis 06.04.2016 määrusega asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 09.05.2016 esitas hageja hagi, mida ta 09.06.2016 täpsustas, paludes kostjalt välja mõista põhivõla 2800 euro, viivise 4,86 euro ja alates 09.06.2016 edasise viivise seadusjärgses määras. Hagi kohaselt osutas hageja kostjale poolte vahel 31.08.2015 sõlmitud autoveolepingu alusel vedu Leedust Norrasse. Lepingu kohaselt on veotasu suuruseks 2800 eurot. Hageja teostas veo ja esitas veo kohta CMR-i ja 31.08.2015 arve summas 2900 eurot, millest 100 eurot on seisakutasu. 15.06.2016 teatas hageja, et ei nõua kostjalt seisakutasu. Kostja kinnitas dokumentide kättesaamist ning lubas tasuda esitatud arve 16.10.2015. Veotasu muutus sissenõutavaks 17.10.2015. Kostja ei ole arvet tasunud. Hagejal on õigus nõuda kostjalt viivist. Hageja on arvestanud viivist vastavalt seadusjärgsele määrale summas 4,86 eurot. Lisaks nõuab hageja kostjalt edasiulatuvat viivist. Kostja vastuväited Kostja teatas, et tal ei olnud võimalik majandusraskuste tõttu võlgnevust hageja ees likvideerida. Kostja on nõus võla tasuma, kuid ositi, so 200 euro suuruste maksetena. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastusega ning poolte poolt menetluse käigus esitatud tõenditega ja kuulanud pooled ära, rahuldab hagi. Hageja esitas nõude teostatud veo eest tasumata arve ja sellelt arvestatud viivise kostjalt väljamõistmiseks. Maakohus tuvastas järgmised asja lahendamiseks olulised asjaolud: • Pooled sõlmisid 31.08.2015 veolepingu nr WL31082015-B2 (t.lk 24); • Hageja osutas lepingu alusel veoteenust marsruudil Leedu-Norra. Veo kohta on CMR (t.lk 26, 44). Hageja esitas kostjale veo eest 31.08.2015 arve summas 2900 eurot (t.lk 25, tõlge 45), millest 100 eurot moodustab seisakutasu, kuid mida hageja kostjalt ei nõua (t.lk 48). Veotasu muutus sissenõutavaks 17.10.2015. • Kostja ei vaidlusta, et arve on tasumata. CMR art 1 lg 1 järgi kohaldatakse selle konventsiooni sätteid, kui on täidetud kolm tingimust: lepingus näidatud kaupade vastuvõtmise koht ja üleandmiseks ettenähtud koht asuvad eri riikides, vähemalt üks neist riikidest, kus toimub kaupade vastuvõtmine või üleandmine, on ühinenud CMR-iga ja kaupade transpordi eest makstakse tasu. Maakohus tuvastas, et hageja osutas kostjale rahvusvahelist veoteenust. Vedaja tasunõuet saatja (veose tellija) vastu CMR otseselt ei reguleeri, kuid see tuleneb CMR-i üldisest mõttest. CMR art 13 lg 2 alusel saab vedaja nõuda saajalt kaupade üleandmisel veokirjas (saatedokumendis) märgitud maksete tasumist. Riigikohus on 25.02.2009 lahendi nr 3-2-1-3-09 punktis 12 leidnud, et CMR ei reguleeri kõiki veolepingut puudutavaid küsimusi ja osas, mida CMR ei reguleeri, tuleb veolepingule kohaldada siseriiklikku õigust. Võlaõigusseaduse järgi on saatjal kohustus maksta vedajale veotasu VÕS § 774 lg 1 teise lause ja § 787 lg 1 esimese lause järgi.

Kostjal on tasumata hagejale veo eest Leedust Norrasse esitatud arve summas 2800 eurot. Kostja ei vaidlusta, et arve on tasumata. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostjal on veotasu maksmise kohustus, mida kostja on rikkunud, jättes veotasu summas 2800 eurot tasumata. Rikkumise vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse rikkumisel. Kuna vedu on toimunud, tuleb kostjal tasuda arve summas 2800 eurot. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-165-12 kohaselt ei näe CMR vedajale ette viivisenõuet veotasu maksmisega viivitamise korral. Samas CMR selliseid nõudeid ka ei välista, mistõttu saab neile kohaldada veolepingule kohalduvat siseriiklikku õigust. Veotasu maksmisega viivitamisel on hageja õigus nõuda kostjalt viivist võlaõigusseaduse § 113 kohaselt. hageja tasunõue muutus sissenõutavaks 17.10.2015. Hageja arvestusel on kostja viivitanud arve tasumisega 243 päeva ja viivis moodustab 4,86 eurot. Kostja hageja viivisenõudele ja arvestusele vastuväiteid ei esitanud. Seega tuleb kostjalt hagejale välja mõista viivis 4,86 eurot. Lisaks nõuab hageja kostjalt viivist TsMS § 367 alusel. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Üldise kohtupraktika, Riigikohtu seisukohtade ja hea usu põhimõtte kohaselt ei mõisteta võlaõiguslike lepingute alusel viiviseid välja suuremas ulatuses kui põhinõue. Toodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hagejale välja alates 09.06.2016 viivise põhinõudelt (2800 eurolt) VÕS § 113 lõike 1 lauses 2 sätestatud määras kuni põhinõude tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 2795,14 eurot (2800 eurot põhinõude summa – 4,86 väljamõistetud viivis). Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 jäävad menetluskulud kostja kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi. Hageja on menetluses tasunud riigilõivu 300 eurot, kuid taotleb, et kostja hüvitaks sellest 275 eurot. Kohus rahuldab taotluse. Hageja esindaja on osutanud hagejale õigusabi kokku 3,6 tundi, hinnaga 75 eurot tund. Sellest konsultatsioonile ja hagi koostamisele on kulunud 3 tundi, kostja vastusega tutvumisele 0,1 tundi ja lõplike seisukohtade koostamisele 0,5 tundi. Hageja taotleb, et kostja hüvitaks talle õigusabikulud summas 265 eurot. Kohus leiab, et hageja õigusabikulud, arvestades tsiviilasja mahukust ja keerukust, on vajalikud ja põhjendatud. Kostjal tuleb hageja menetluskuluna hüvitada 540 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.