Hageja: K. O. (ik XXX) K. O. seaduslik esindaja: K. O. (ik XXX, elukoht: XXX, e-post XXX) K. O. lepinguline esindaja: M. S. (Alimendid.ee OÜ, epost XXX) Kostja: O. O. (ik XXX, elukoht: XXX, e-post XXX)
RESOLUTSIOON
K. O. hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista O. O.lt elatis tütre K. O. kasuks elatis alates 23.05.2025 (alates hagiavalduse esitamisest) igakuise elatusrahana 301 (kolmsada üks) eurot 74 senti (sh baassumma 282,31 eurot, lisandub 59, 43 eurot so 3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast eelneval aastal ja millest on maha arvestatud 40 eurot (50% lapsetoetusest)) kuni K. O. täisealiseks saamiseni, so kuni XXX või kuni lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumiseni. Elatist indekseeritakse iga aasta 01. aprillil vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ja lapsetoetuse (perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisele alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
3.Tagasiulatuva aja so perioodi 1.08.2025-22.05.2025 eest esitatud elatise nõue 2244, 90 eurot jätta rahuldamata.
Elatise maksed tuleb kanda iga kalendrikuu eest ette hilisemalt eelneva kuu viimasel kuupäeval K. O. arvelduskontole nr EEXXX selgitusega „elatisraha“ (nt elatis veebruarikuu eest tuleb tasuda hiljemalt jaanuari viimasel kuupäeval).
Menetluskulud jätta poolte endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. I
HAGI ALUSEKS OLEVAD FAKTILISED ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.K. O. palub 23.05.2025.a. esitatud hagiavalduses välja mõista O. O.lt elatis tagasiulatuvalt perioodi 1.08.2024 kuni 22.05.2025 eest kokku summas 2244 eurot 90 senti; alates 23.05.2025 (hagi esitamisest) kuni K. O. täisealiseks saamiseni (so XXX) igakuiselt muutuva suurusena PKS § 101 alusel; elatise suurus alates 1.04.2025 301,74 senti (282 eurot 31 senti (baassumma) + 59 eurot 43 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Elatis maksta iga kalendrikuu eest ette, s.o iga järgmise kuu elatis tasuda hiljemalt eelneva kuu viimasel kuupäeval K. O. arvelduskontole nr EEXXX, selgitusega "elatisraha" Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt on nõude esitamise ajendiks asjaolu, et kostja rikub ülalpidamiskohustust. Alates 01.08.2025 on kostja tasunud laste ülalpidamiseks (K.-R. O. sai XXX täisealiseks) elatist ebapiisavas ulatuses, ebaregulaarselt ning juhuslikel kuupäevadel, kokku kahele lapsele 300 eurot. Hageja seaduslik esindaja on üritanud korduvalt kostjaga kontakteeruda ning selgitada, et lapsed, vajavad regulaarset ülalpidamist ning et mõlemal vanemal on seadusest tulenev kohustus tagada see lastele. Hoolimata K. O. korduvatest selgitustest ja katsetest olukorda kohtuväliselt lahendada, ei täida kostja hagejate ülalpidamiskohustust seaduses sätestatud korras. Hageja lepinguline esindaja M. S. saatis 17.03.2025 kostjale nõudekirja eesmärgiga üritada lahendada elatisvaidlus kohtuväliselt. Lisaks igakuise elatise maksmise nõudele sisaldas nõudekiri ka tagasiulatuvat elatise nõuet, mis puudutas perioodi 1.08.2024 kuni 31.03.2025 eest maksmata jäänud elatist. Nõudekirja saatmise järel pidasid pooled läbirääkimisi, O. O. saatis oma arvelduskonto väljavõtte ning teatas, et keerulise rahalise seisu tõttu ei ole tal võimalik nõutavas ulatuses hagejatele ülalpidamist anda. Hageja lepinguline esindaja palus 27.03.2025 ja 4.04.2025 saadetud kirjades kostjal teatada, alates millisest kuupäevast ning millises summas on ta võimeline igakuist elatist tasuma. Hagi esitamise seisuga ei ole kostja hageja lepingulise esindaja kirjadele vastanud, elatist ja elatisvõlga tasunud ega teatanud, millises summas on ta valmis ülalpidamist andma. Sellest võib järeldada, et kostja ei soovi vaidlust kohtuväliselt lahendada ega ole valmis täitma ülalpidamiskohustust nõuetekohases ulatuses. Hageja seaduslik
esindaja soovib, et poolte vahel ei oleks vaidlust hagejatele makstava elatise suuruse ja ülalpidamise andmise korra osas, hageja jaoks on oluline, et kohtulahendi tulemusena hakkaks elatise maksmine toimuma regulaarselt ning laekuvaid summasid oleks võimalik igakuiselt prognoosida. K. O. igakuised vältimatud vajadused on kokku ligikaudu 780 eurot. Sellest moodustavad eluasemekulud 200 eurot kuus, elektri kulu 30 eurot, kommunaalkulud 40 eurot, sidekulud 15 eurot ning toidu ja olmevajaduste kulud 220 eurot, sellele lisanduvad kooli-, huvihariduse-, riiete/jalanõude-, juuksuri/hügieenitarvete- ja meelelahutuse kulu. Hageja seadusliku esindaja hinnangul on oluline, et kohtulahend oleks reaalselt täidetav ehk kohtulahendiga kindlaks määratud ülalpidamise andmise kord arvestaks kostja varalist seisu ning tegelikke võimalusi hagejatele ülalpidamist anda. K. O. ülalpidamiseks on O. O.l kohustus maksta elatist alljärgneva arvutuskäigu alusel: - elatise baassummana kuulub tasumisele 282.31 eurot. - baassummale lisandub 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, s.o 1 981 × 0.03 = 59.43 eurot ehk 282.31 + 59.43 = 341.74 eurot. - arvestades, et hageja vajadusi saab osaliselt rahuldada hageja seadusliku esindaja arvelduskontole laekuva igakuise lapsetoetuse arvelt, tuleb elatise summast vähendada 40 eurot ehk pool PHS § 17 lõikes 3 sätestatud lapsetoetuse määra, s.o 341.74 - (80 : 2) = 301.74 eurot. Kuna hageja viibib kalendriaasta jooksul kostja juures ühes kuus keskmiselt alla PKS § 101 lõikes 6 sätestatud ööpäevade arvu, ei tule elatise summat vähendada proportsionaalselt kohustatud vanema koos veedetava ajaga. Tulenevalt asjaolust, et hageja nõuab elatise väljamõistmist üksnes PKS § 101 lõike 1 alusel arvutatud summas, ei tule antud juhul tõendada hageja igakuiste vajaduste suurust. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et eelduslikult ongi lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus PKS § 101 lg 1 alusel arvutatud summa, mille ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada (Riigikohtu 22. märtsi 2018. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1174-16, p 13). Kuna hagejate vanemad ei ole sõlminud kokkulepet elatise tasumiseks alla PKS § 101 lg 1 sätestatud määra, rikub kostja sellega oma kohustust anda hagejatele seadusest tulenevalt ülalpidamist. Tulenevalt asjaolust, et kostja ei ole täitnud alates 01.08.2024 nõuetekohaselt hageja ülalpidamiskohustust, nõuab K. O. tagasiulatuvalt elatise väljamõistmist. PKS § 108 näeb ette, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Olgugi, et hagejate seaduslik esindaja on palunud, et kostja hakkaks hagejatele andma ülalpidamist seaduses sätestatud ulatuses, on kostja alates 1.08.2024 maksnud kahe lapse ülalpidamiseks elatist kokku üksnes 300 eurot (seega K. O. ülalpidamiseks sellest 150 eurot). Tulenevalt asjaolust, et kostja on rikkunud hageja ülalpidamiskohustust, palub hageja mõista kostjalt välja elatise tagasiulatuvalt alates 1.08.2024 kuni 30.04.2025, s.o hagi esitamisele eelnenud päevani. K. O. tagasiulatuva elatise nõue kujuneb järgneva arvutuskäigu alusel: alates 01.08.2024 kuni 31.03.2025 on tagasiulatuvalt nõutava elatise suuruseks 244.56 eurot kuus ehk kokku 8 × 244.56 = 1956.48 eurot. 2025. aasta aprillis on elatise suurus 256.48 eurot. Alates 01.05.2025 kuni 22.05.2025 on tagasiulatuvalt nõutava elatise suurus 256.48 eurot kuus ehk 256.48 : 31 = 8.27 eurot päevas ehk kokku 22 × 8.27 = 181.94 eurot. Alates 1.08.2024 kuni 22.05.2025 on kostja kohustatud maksma K. O. ülalpidamiseks elatist kokku 1956.48 + 256.48 + 181.94 = 2 394.90 eurot.
Arvestades, et nimetatud perioodil maksis kostja hagejate ülalpidamiseks elatist kokku 300 eurot ehk kummalegi hagejale 150 eurot, siis on K. O. poolt tagasiulatuvalt nõutava elatise suuruseks 2394.90 - 150 = 2244.90 eurot. Hagejate seaduslik esindaja rahuldab hageja igakuised vajadused vahetult, sh igakuise töötasu ja igakuiselt laekuvate lastetoetuste arvelt. Terve ja töövõimelisena on kostja võimeline hoolitsema selle eest, et tema laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Seejuures lähtub hageja eeldusest, et ülalpidamise andmine tähendab seda, et vajadusel peab kostja tegema muudatusi oma harjumuspärases elukorralduses või tegema pingutusi ja leidma võimalusi, et tagada hageja arenguks vajalik ja regulaarne ülalpidamine vähemalt PKS § 101 sätestatud suuruses.
3.19.11.2025.a. kohtuistungil jäi hageja esindaja nõude juurde ning taotles hagi rahuldamist tagaseljaotsusega (kuna kostja kohtuistungile ei ilmunud). Hageja seaduslik esindaja selgitas, et 2023/2024 õppeaastal elasid lapsed isa juures, 2024/2025 õppeaastal olid juba K. O. juures. K. O. lahkus kostja juurest 2023.a juunis, siis jäid lapsed isa juurde. Üks põhjus, miks lapsed isa juurde jäid, oli see, et kui lapsed oleks emaga ära tulnud, ähvardas kostja ennast ära tappa. Vanemad lahutatud ei ole kuna kostja ei ole nõus abikaasade ühisomandisse kuuluva maja eest poole väärtuse ulatuses hüvitist maksma. Hageja seaduslik esindaja töötab XXX, töötasu on 900 – 1000 eurot, sellele lisandub lastetoetus ning K. O. isa abistab veel 200 euroga kuus. II
KOSTJA VASTUVÄITED
4.Kostja O. O. märkis kohtule 17.11.2025 saadetud e-kirjas (dtl 41), et konto väljavõttest nähtuvalt on ta sisuliselt pankrotis. Kinnitab, et on teadlik oma kohustustest K. O. ees. Suhtleb lapsega igapäevaselt ning võimaluse korral on kandnud lapse arvele ka raha. Enda sõnul on teadlik ja saab aru, et see ei ole piisav. Alates 3. novembrist vahetas töökohta, mõnevõrra on töötasu suurem ning usub, et on võimalik last rohkem toetada. Palub K. O.lt pikendust kuni uuest töökohast esimese palga saamiseni, vastasel korral ei jää muud üle kui müüa ühisvarasse kuuluv kinnistu kuigi see oli mõeldud jätta lastele.
Kohtuistungile 19.11.2025 kostja ei ilmunud, ega osalenud ka video vahendusel.
III
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
6.Kohus, kuulanud ära hageja seisukohad, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et K. O. hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
7.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lõike 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Vastavalt TsMS § 230 lg 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega lähtub kohus hagimenetluses poolte esitatust (vt TsMS § 5 lg-d 1 ja 2, § 230 lg 1). TsMS § 436 lõike 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lõikele 6 ja 7 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas, sh poolte esitatud õiguslike väidetega.
8.23.05.2025 esitasid K.-R.O. ja K. O. Viru Maakohtule seadusliku esindaja K. O. ja lepingulise esindaja M.S. kaudu hagi O. O. vastu elatise nõudes. 12.06.2025. a määrusega võttis maakohus hagiavalduse K. O. osas menetlusse, K.-R. O. nõude osas keeldus menetlusse võtmisest (dtl 32-34). Kohus selgitas määruses, et täisealiseks saamisega omandab laps ka täieliku teovõime (TsÜS § 8 lg 2). K.-R. O. on sündinud XXX, sai XXX.a. täisealiseks ning alates XXX saab hagi elatise nõudes (juhul kui teine vanem rikub ülalpidamiskohustust) esitada ise – enda nimel (PKS § 97 p 2). K. O. ei ole alates XXX.a enam täisealiseks saanud teovõimelise lapse seaduslik esindaja. Täisealist teovõimelist last saab lapse soovi korral vanem esindada ja hagi esitada üksnes volikirja alusel (lepingulise esindajana). Samuti ei saa K. O. anda täisealiseks saanud lapse nimel volitust lapse esindamiseks lepingulisele esindajale, vaid volituse saab anda täisealine laps ise. Elatise nõudmiseks O. O.lt tuleb K.-R. O.l endal esitada haginõue kostja vastu või anda volitus enda esindamiseks lepingulisele esindajale. K.-R. O. nõuet ei esitanud ega andnud ka volitust lepingulisele esindajale enda esindamiseks. Seega lahendab kohus tsiviilasjas nr 2-25-8001 üksnes K. O. elatise nõuet O. O. vastu.
9.Kohtuistungile 19.11.2025.a. O. O. ei ilmunud ning mõjuvast põhjusest istungile ilmumata jätmiseks kohut ei informeerinud. Hageja taotles hagi rahuldamist tagaseljaotsusega. TsMS § 410 sätestab, et kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kuivõrd kohtu hinnangul on hagi põhjendatud osaliselt, lahendab kohus asja sisulise otsusega. Tulenevalt TsMS § 413 lg 1 kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
10.Hagiavalduses palub hageja kostjalt välja mõista elatise alates hagiavalduse esitamisest ehk alates 23.05.2025 perekonnaseaduse (PKS) § 101 järgi arvestatud miinimummääras (alates 1.04.2025 301,74 eurot) tagasiulatuvalt ajavahemiku 01.08.2024 kuni 22.05.2025 eest 2 244.90 eurot (arvestus dtl 7-8)
11.PKS § 116 lg 2 järgi on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest. PKS § 96 ja § 97 lg 1 tulenevalt on elatis lapsele põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus, mida vanem on kohustatud lapsele andma ja alaealine laps õigustatud saama. Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-07, p 13 ja 3-2-1-33-11). Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal (vt nt Riigikohtu 24.10. 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 13). Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused eeldatavasti vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes (vt Riigikohtu 08.01 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-16513 p 12). K. O. elab koos emaga. Isa tema ülalpidamises ei osale.
Tulenevalt PKS § 99 lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Riigikohus on leidnud, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt Riigikohtu 07.02.2018 lahend tsiviilasjas nr 2-15-15909/124 p 12, 22.03.2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13; 08.01.2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1165-13, p 15). Kuivõrd hageja nõuab elatist miinimummääras (PKS § 101 järgselt arvestatud määras), ei ole nende vajaduste tõendamine kohtumenetluses vajalik.
12.PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama paragrahvi 2. lõige sätestab, et vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral PKS §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Käesoleval juhul ei ole kostja menetluses PKS § 102 lg 2 asjaoludele tuginenud ega selle kohta tõendeid esitanud. Kostja viide e-kirjas, et on sisuliselt pankrotiolukorras (dtl 41), ei vasta tegelikkusele. Ajavahemikul 1.11.2024.25.11.2025 on ta saanud tulu 11 130,85 eurot, mis teeb keskmiselt 927 eurot kuus (dtl 106). Lisaks sellele on kostja kasutuses abikaasade ühisomandisse kuuluv kinnistu (dtl 58-59). Asjaolu, et kostjal on kohustusi erinevate võlausaldajate ees, ei õigusta ülalpidamiskohustuse täitmata jätmist alaealise lapse ees ja ülalpidamiskohustusest ei vabane isik ka siis kui on välja kuulutatud tema pankrot ja algatatud kohustustest vabastamise menetlus. Kostja töövõime piiratud ei ole, ülalpidamisel ei ole ka teisi alaealisi lapsi ning sellest tulenevalt on kohustus hankida enda ja lapse ülalpidamiseks piisavad vahendid. Üldjuhul on lapse elukorralduse raskuskese peamiselt seotud ühe vanema elukohaga, kes korraldab suurel määral lapse igapäevaelu praktilisi küsimusi ja annab ühtlasi põhilise panuse lapse eest hoolitsemisse ning tema vajaduste vahetusse katmisesse. Ootuspärane, et lapsest lahus elav ja lapse vajaduste katmisel väiksemal määral osalev vanem panustab lapse ülalpidamisse ja täidab ülalpidamiskohustust lapsele elatise maksmisega. Lapse ülalpidamiskohustus ei ole ainult lapsega koos elava vanema kohustus. Kohus nõustub, et vajadusel tuleb lahuselaval vanemal teha muudatusi oma harjumuspärases elukorralduses ja teha pingutusi leidmaks võimalus tagada lapse arenguks vajalik ja regulaarne ülalpidamine. Asjaolu, et vanem suhtleb lapsega ei vabasta teda lapse materiaalsest toetamisest ega õigusta vanema kohustuste täitmata jätmist.
13.Alates 01.01.2022.a kehtiva PKS § 101 lg 1 redaktsiooni kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui §
alusel arvutatud summa. Sama paragrahvi 2. lõike järgi võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.
PKS § 101 lg-te 1–7 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Viidatud sätete järgi arvutatakse elatist järgmiselt: - Igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on alates 01.04.2025. a 282,31 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
01.aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. - Baassummale lisandub 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (§ 101 g 4). Baassummale lisatav summa arvutatakse ümber iga aasta 01. aprillil. PKS § 101 lg 3 ja 4 arvestatuna kujuneb elatise miinimumsuurus alates 1.04.2025 1981 x 0,03 = 59,43 eurot ehk 282,31+59,43 = 341,74 eurot. - PKS § 101 lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 kohaselt on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta 80 eurot. Seega tuleb arvestatud elatisest maha arvata pool lapsetoetust ehk 40 eurot. 341,74 – 40 = 301,74 eurot. PKS § 101 järgi arvestatav elatise miinimummäär on seega alates 1.04.2025 igakuiselt 301,74 eurot. Vastavalt PKS § 101 lg 6, kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Riigikohus on seisukohal, et PKS § 101 lg-t 6 on põhjendatud tõlgendada selliselt, et kohus vähendab proportsionaalselt PKS § 101 alusel arvutatud elatise suurust sõltumata poolte väidetest eeldusel, et asjaolu, et lahuselava vanema juures viibimise aeg jääb vahemikku keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, nähtub suhtluskorda reguleerivast kohtulahendist või kui vanemad selle asjaolu üle ei vaidle. Muudel juhtudel saab kohustatud vanema juures viibimise aeg kõne alla tulla mõjuva põhjusena elatise vähendamiseks alla miinimummäära PKS § 102 lg 2 mõttes (vt Riigikohtu 22.06.2022.a. otsus tsiviilasjas 2-19-19160 p 14.7). Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et laps ei viibi isa juures vähemalt seitset ööpäeva kuus (vähemalt selliseid asjaolusid ei ole kohtu ette toodud ega tõendatu). Seega PKS § 101 lg -s 6 järgi elatise makse vähendamist antud juhul rakendada ei saa. Kuivõrd K.-R. O. sai XXX.a täisealiseks ja kohus lahendab selles tsiviilasjas ainult alaealise K. O. elatise nõuet, ei ole rakendatav ka PKS § 101 lg-s 7 laste vanusest tulenev elatise vähendamine.
14.Elatise väljamõistmise eeldused sätestab PKS § 100 lg 2. Viidatud sätte kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Kostja selgitus, et mõistab kohustust, kuid ei ole võimalik seda täita, ei ole tõsiseltvõetav. Ükski tõend ei viita sellele, et kostjal puudub võimalus regulaarselt lapsele ülalpidamist anda, üksikuid taskuraha ülekandeid ei saa lugeda ülalpidamiskohustuse täitmiseks. 24.03.2025.a e-kirjas (dtl 20) annab O. O. mõista, et ei saa elatist maksta üle 200 euro, siinkohal jääb kohtule arusaamatuks mis takistas kostjal regulaarset ülalpidamist anda 200 eurot (või muus väiksemas summas), millest nähtuks vanema selge tahe lapse ülalpidamisel osaleda.
Mõlemal vanemal lasub lapse ülalpidamiskohustus ja kumbki vanem on kohustatud tegema kõik endast oleneva, et tagada lapse heaolu ja eakohane areng ning piisav sissetulek iseenda ja lapsele ülalpidamise tagamiseks. Lapse elatise vaidlustes tuleb analüüsida mõlema vanema sissetulekut, varalist seisundit ja võimet teenida sissetulekut (vt Riigikohtu 27.10.2021.a. lahend tsiviilasjas nr 2-19-18082/74 p 11) Vanema võime sissetulekut teenida piiratud ei ole (sellekohaseid väiteid ja tõendeid esitatud ei ole) K. O. töötab XXX, töötasu on 900 – 1000 eurot, sellele lisandub lastetoetus. Transpordiameti liiklusregistris sõiduki omanikuna registreeritud ei ole (dtl 151). Kinnistusraamatu andmetel kuulub K. O. ja O. O. ühisomandisse kinnistu XXX(registriosa nr XXX; dtl 58-59) K. O. ülalpidamisel on alaealine K. O. ja 8.04.2025 täisealiseks saanud K.-R. O.. O. O. töötab alates 3.11.2025 X OÜ-s (TÖR väljavõte dtl 62-63). Kostja SEB Pank (dtl 97-100) ja Swedbank kontoväljevõtetelt (dtl 113-137) ei nähtu veel töötasu laekumisi X OÜ-st, küll aga varasemast töökohast X OÜ-st vahemikus 600-1200 eurot. Maksu-ja Tolliameti teatise kohaselt on O. O.le perioodil 1.11.2024-25.11.2025 tehtud väljamakseid kokku 11 130,85 eurot (sellest palgatulu 10 609,62 eurot; haigushüvitis 214,91 eurot; Tervisekassast ajutise töövõimetuse hüvitis 396,32 eurot; dtl 106), mis jagatuna 12 kuule, teeb sissetuleku suuruseks keskmiseks 927 eurot. Lisaks on 14.03.2025 laekunud tulumaksu tagasimakse 1151,75 eurot (dtl 125). Transpordiameti liiklusregistris on O. O. kantud mopeedi Quingqi reg.märk XXX ja Respo haagise reg. märk XXX omanikuna (dtl 60-61); varale on seatud keelumärge kohtutäitur Rocki Alberti poolt. Täitmisregistri väljavõtte kohaselt (dtl 64-66) on O. O. suhtes algatatud täitemenetlus täiteasjas nr 176/2025/1152, milles on täitmisel Bigbank AS nõue (kohtulahend tsiviilasjas nr 2-XX-XXX) 3955,04 eurot. Kontoväljavõttelt nähtub (osa)makseid BB Finance OÜ-le, IPF Digital OÜ-le, Julianuse Inkasso OÜ-le, B2 Impact OÜ-le, Bigbank AS-le. Asjaolu, et kostjal on laenukohustusi erinevate laenukontorite ees, ei vabasta teda lapse ülalpidamiskohustuse täitmiseks ega ole prioriteetsed elatise maksmise ees. Kohus arvestab ka seda, et abikaasade ühisomandisse kuuluv kinnistu on kostja ainukasutuses. Kostja on märkinud, et asudes novembrist uuele tööle, suurenes mõnevõrra ka ta sissetulek, seega majanduslik seisund paranes. Kõike ülaltoodut arvesse võttes on kohus seisukohal, et kostja on suuteline tasuma lapse ülalpidamiseks elatist PKS § 101 lg 1 järgi arvestatud määras. Selles osas kohus hageja nõude rahuldab ja mõistab alates hagi esitamisest so 23.05.2025 välja elatise PKS § 101 järgi arvestatud määras, mis käesoleval ajal on 301,74 eurot kuus.
15.Hagiavaldus on kohtule esitatud 23.05.2025.a. Hagiavalduses soovib hageja kostjalt elatise väljamõistmist ka tagasiulatuvalt ajavahemiku eest 1.08.2024-22.05.2025. Vastavalt PKS § 108 võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. PKS § 108 sätte mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärgi esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda.
Hageja ei ole käesoleval juhul millegagi tõendanud, et hagi esitamisele eelnenud ajal augustist 2024 oleks nõudnud elatise tasumist miinimummääras. Ei ole ka millegagi tõendatud seda, et lapse vajadused olid katmata või kaetud ebapiisavalt ja kahjustatud sellega tema huve. Tagantjärgi esitatud elatise nõue paneb aga kohtu hinnangul kostja ebamõistlikult raskesse olukorda, mis võib võimatuks teha jooksva elatise maksmise. Hageja seadusliku esindaja väitel elab tütar alates 2024/2025 õppeaastast tema juures. Samas rahvastikuregistri on elukoha muudatus kantud 7.12.2024 (dtl 25). Kirjavahetus kostjaga elatise nõudes algas 17.03.2025 (dtl 12 jj). Kohus möönab, et O. O. on küll andnud mõista, et on teatud ulatuses võimeline elatist tasuma, samas pole regulaarset laekumist toimunud ning kokkulepet sõlmitud. Üheselt selge ja tõendatud pole ka vanemate ülalpidamiskohustuse jagamine perioodil, mil lapsed elasid isaga, samuti mis ajast konkreetselt elavad koos emaga. O. O. kontoväljavõttelt nähtub teatud regulaarsusega makseid vahemikus 30-50 eurot kuus nii K.ile kui K.-R., samuti bussi raha mõlemale lapsele 40 eurot. Ilmselgelt ei ole see piisav ja ei saa lugeda ülalpidamiskohustuse täitmiseks, kuid samal ajal on ka tõendamata see kas ja milline oli vanemate vaheline kokkulepe laste ülalpidamise osas, paljasõnalised on väited et hageja seaduslik esindaja on korduvalt pöördunud kostja poole elatise nõudega ning viimane pole sellele reageerinud. Kohus lisab, et vanemate lahendamata varasuhted mõjutavad (kahjustavad) ka laste huve. Kohus jätab tagasiulatuva aja eest esitatud elatise nõude rahuldamata.
16.Vastavalt PKS § 100 lg 4 tasutakse iga kalendrikuu eest ette. Kostjal tuleb elatisemaksed tasuda iga kalendrikuu eest ette, s.o iga järgmise kuu elatis tasuda hiljemalt eelneva kuu viimasel kuupäeval (näiteks elatis veebruarikuu eest tuleb tasuda hiljemalt jaanuarikuu viimasel kuupäeval) K. O. arvelduskontole nr EEXXX, selgitusega "elatisraha".
17.Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 459 lg 1 p 1 ja 2 on poolel pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed, õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel nõue rahuldati ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist. Seega lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumisel on võimalik taotleda hagis kohtult väljamõistetud elatise suuruse muutmist, näiteks kui lapse vajadused on oluliselt suurenenud ning välja mõistetud miinimumelatis ei kata enam lapse vajadusi (sel juhul tuleb lapse vajadusi tõendada) või on oluliselt muutunud kohustatud isiku varaline seisund (näiteks kaotab töö/töövõime jms). Menetluskulude jaotus
18.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 (alates 01.01.2022.a. kehtiv redaktsioon) kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus ei pea põhjendatuks kohaldada menetluskulude jaotamisel TsMS § 164 lg 3, millele viitab hageja lepinguline esindaja kulunimekirjas (dtl 52-55).
Kostja ei ole varjanud oma varalist seisundit, on kontoväljavõtte esitanud ka hageja lepingulisele esindajale. Kohtu hinnangul võimaldab kostja varaline seisund ka olemasolevate andmete põhjal tasuda elatist miinimummääras. Lisaks eeltoodule märgib kohus, et lepingulise esindaja võtmine elatise asjas on hageja (seadusliku esindaja) vaba valik. Elatise asjas saab hageja seaduslik esindaja taotleda hageja nimel ka riigi õigusabi hagejale kui seaduslik esindaja leiab, et ei ole suuteline lapse huve ja õigusi kohtumenetluses piisavalt hästi esindama ja majanduslik seisund ei võimalda tasuda asjatundliku õigusabi eest. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda vastavalt TsMS § 164 lg 1. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.