4.Jätta menetluskulud OÜ Audes LLC kanda ja välja mõista OÜ-lt Audes LLC M. F.i kasuks 415 (nelisada viisteist) eurot.
5.Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
ASJAOLUD
1.Hagejaga toimus16.12.2015 Audes LLC OÜ territooriumil tema töö ajal õnnetus. Töötaja esitas 04.03.2016 õnnetuse kohta avalduse Tööinspektsiooni (tl 27-28).
2.Tööinspektsiooni 17.03.2016 vastuse kohaselt ei pidanud tööinspektsioon omapoolse uurimise algatamist vajalikuks ja piirdus üksnes tööandja ja töötaja selgituste uurimisega. Tööinspektsioon tegi hagejale ettepaneku pöörduda kohtusse vaidlustamaks tööandja akti ja tuvastamaks, et õnnetuse puhul oli tegemist tööõnnetusega.
3.Hageja esitas 27.04.2016 Viru Maakohtu avalduse, milles palus tühistada Audes LLC otsus töötajaga toimunud õnnetusjuhtumi tunnistamisest olmeõnnetusjuhtumiks ning tunnistada töötajaga 16.12.2015 toimunud õnnetusjuhtum tootmisjuhtumiks. Hagi asjaolude kohaselt 16.12.2015 sai hageja oma töökohal trauma, mille tulemusena ta vigastas oma vasakut jalga ja kaotas ajutiselt töövõime. Hageja on jätkuvalt töövõimetu. Kostja oli hageja tööandjaks ning korraldas sisejuurdluse, mille tulemusena kostja leidis, et õnnetusjuhtumi puhul oli tegemist olmeõnnetusjuhtumiga mis ei ole seotud tööülesannete täitmisega. Kostja tegi sellekohase otsustuse oma 08.jaanuari 2016 vastavas aktis. Hageja ei ole kostja aktis märgitud järeldustega nõus ning leiab, et tegemist oli tootmises juhtunud õnnetusega. Hageja töötas kostja juures elektrikuna, tema tööülesannete hulka kuulus elektriseadmete hooldamine ja majandustööde tegemine. Tööõnnetuse päeval hageja lahkus tööülesannete käigus ühest ruumist, kus asub ladu ja akustikaruum, et täita oma ülesandeid tisleritöökojas ja transformaatoritsehhis ning kontrollida seal tehnoloogilise seadmestiku korrasolekut. Seega leidis töö õnnetus aset töökohustuste täitmise kohas: Pae tn 3a Jõhvis ja töökohustuste täitmisel. Tööülesanded oli hagejale eelnevalt eelmisel päeval andnud tema otsene ülemus
V.U..
4.Kostja OÜ Audes LLC vaidles hagile vastu.
5.Kohtuistungil (22.08.2016) jäi hageja hagis toodud seisukohale. Hageja täpsustas kohtuistungil oma nõuet ja selgitas, et soovib kohtult temaga juhtunud tervisekahjustuse tunnistamist tööõnnetuseks. Hageja seletuste kohaselt olid terviskahjustuse tekkimise päeval teed ettevõtte territooriumil lumest puhtad, kuid libedad. Hageja kasutas teise tsehhi minekuks tavapärast teed, mida ka teised töötajad kasutasid, sest see on lühem kui kostja poolt kohtuistungil näidatud tee. Mingeid keelumärke seal käimiseks ei ole.
6.Kostja leidis kohtuistungil, et tegemist oli juhtumiga, kus kostjaks peaks olema Haigekassa. Hageja kõndis ettevõtte territooriumil ja komistas ning see oli põhjustatud ebaõige tee kasutamisest. Kostja arvates kasutas hageja teise ettevõtte tsehhi minekuks teed, mida keegi teine ei kasuta. Kostja arvates vigastuse tekkimine ei ole seotud otseselt tööülesannete täitmisega.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
7.Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub osaliselt rahuldamisele.
8.Tuvastatud asjaolud: 16.05.2015 sai hageja oma töökohas tööülesannete täitmisel tervisekahjustuse, mille tulemusena ta kaotas ajutiselt töövõime. Tööandja viis läbi õnnetuse uurimise, kuid leidis, et õnnetus ei ole seotud tööülesannete täitmisega. Tööandja koostas uurimise tulemuste kohta akti (see on allkirjastatud üksnes tööandja poolt ja sellel ei ole töökeskkonnavoliniku või töötajate usaldusisiku allkirja) ning saatis akti tööinspektsiooni
(registreeritud tööinspektsioonis 13.01.2016). Tööinspektsioon tööõnnetuse uurimist läbi ei viinud. Eesti Haigekassa 04.02.2016 korraldusega hüvitati hagejale töövõimetuslehed osaliselt kui olmevigastusest tulenenud õnnetusest tekkinud töövõimetuse. Hageja pöördus peale seda 04.03.2016 avaldusega tööinspektsiooni (tl 27). Vastuseks hageja avaldusele, teatas tööinspektsioon oma 17.03.2016 kirjalikus vastuses, et tööinspektsioon ei pidanud omapoolse uurimise algatamist vajalikuks ning soovitas hagejal pöörduda kohtusse, et kohus tühistaks tööandja koostatud uurimisakti ning tuvastaks, et tegemist oli tööõnnetusega. 27.04.2016 pöördus hageja nimetatud nõuetega Viru Maakohtusse. Maakohus leiab, et tegemist on tuvastushagiga, kus pooled vaidlevad selle üle kas töötaja tervisekahjustuse puhul on tegemist TTOS § 22 lg.1 mõttes tööõnnetusega või õnnetusjuhtumiga, mis ei ole põhjuslikus seoses töötaja töö või töökeskkonnaga. Maakohus leiab, et antud juhul kuuluvad kohaldamisele töölepingu seaduse (TLS) §-d 28 lg.2 p.6-7 ja 114, individuaalse töövaidluse lahendamise seadus (ITLS) ning töötervishoiu ja tööohutuse seadus (TTOS). Hagi asjaoludest tulenevalt on käeoleva tuvastushagi eesmärk järgmine: kui maakohus tuvastab, et hageja tervisekahjustuse puhul oli tegemist tööõnnetusega, siis hagejal on selle otsuse alusel soov taotleda haigekassalt ajutist töövõimetushüvitist tööõnnetuse eest.
9.Hagi ese: Tuvastada, et 16.12.2015 toimunud õnnetusjuhtumi puhul on tegemist tööõnnetusega TTOS § 22 lg.1 mõttes. Hageja nõue, et kohus tühistaks tööandja 08.01.2016 akti õnnetusjuhtumi kohta ei ole täidetav ja selles osas jätab kohus selle nõude rahuldamata. Puudub mehhanism sundimaks tööandjat sellist siseakti tühistama. Samas, kui kohus tuvastab, et tegemist oli tööõnnetusega, ei oma nimetatud akt ka hageja jaoks enam vajalikku tähtsust.
10.Kohtu pädevus. ITLS § 2 kohaselt individuaalne töövaidlus on töölepingu alusel tekkinud tööandja ja töötaja vaheline eraõiguslik vaidlus. TLS §-st 114 ja ITLS § 4 lg.1 p.2 tulenevalt on sellise vaidluse lahendamine maakohtu pädevuses.
11.TTOS § 1 lg.1 kohaselt TTOS sätestab töötajate ja ametnike (edaspidi töötaja) tööle esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, tööandja ja töötaja õigused ja kohustused tervisele ohutu töökeskkonna loomisel ja tagamisel, töötervishoiu ja tööohutuse korralduse ettevõtte ja riigi tasandil, vaidemenetluse korra ning vastutuse töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest. TTOS § 2 lg.1 ja 2 järgi mõistetakse töötervishoiuna töötaja tervisekahjustuse vältimiseks töökorraldus- ja meditsiiniabinõude rakendamist, töö kohandamist töötaja võimetele ning töötaja füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamist ning tööohutusena töökorraldusabinõude ja tehnikavahendite süsteemi sellise töökeskkonna seisundi saavutamiseks, mis võimaldab töötajal teha tööd oma tervist ohtu seadmata.
TTOS § 22 lg.1 kohaselt on tööõnnetus töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal. Tööõnnetusena ei käsitata tervisekahjustust või surma, mis toimus loetletud juhtudel, kuid mis ei ole põhjuslikus seoses töötaja töö või töökeskkonnaga. Tööõnnetuse korral on tööandja kohustatud läbi viima uurimise hiljemalt 10 tööpäeva jooksul õnnetuse toimumise päevast ning esitama raporti Tööinspektsioonile allkirjastatult. Kui uurimise käigus selgub, et tegemist ei olnud tööõnnetusega, koostab tööandja akti, milles kirjeldab vabas vormis õnnetusjuhtumi asjaolusid ja esitab uurimise lõpetamise põhjuse. Akti allkirjastavad tööandja esindaja ja töökeskkonnavolinik, tema puudumisel töötajate usaldusisik (VV 03.04.3008 määrusega nr 75 kinnitatud Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja uurimise kord).
12.Vaidlust ei ole selle üle, et: 1) hageja on saanud tervisekahjustuse; 2) tervisekahjustuse sai hageja ettevõtte territooriumil ja oma töö ajal; 3) hageja pidi oma tööülesannete täitmiseks liikuma ettevõtte territooriumil ühest tsehhist teise tsehhi selleks siseruumidest väljudes; 4) õnnetuskoht asub vahetult hoone kõrval, kus asuvad hageja tööruumid (ladu ja akustikatsehh) (tl 44 ja 61).
13.Kostja vastuväited hagile on: 1) tervisekahjustus ei ole põhjuslikus seoses töötaja tööga (tööülesannete täitmisega); 2) hageja kasutas ühest tsehhist teise tsehhi minemiseks ebaõiget teed; 3) kostjaks peaks olema Eesti Haigekassa.
14.Kohtu põhistus: 14.1 TTOS § 4 lg.1 ja 2 kohaselt on töökohaks füüsilisest isikust ettevõtja või äriühingu ettevõtte, riigi või kohaliku omavalitsuse asutuse, mittetulundusühingu või sihtasutuse (edaspidi ettevõte) territooriumil või tööruumis paiknev töötamiskoht ja selle ümbrus või muud töötamiskohad, kuhu töötajal on töötamise ajal juurdepääs või kus ta töötab tööandja loal või korraldusel. Tööandja kujundab ja sisustab töökoha nii, et on võimalik vältida tööõnnetusi ja tervisekahjustusi ning säilitada töötaja töövõime ja heaolu. Antud juhul hõlmasid hageja tööülesanded töötamist erinevates ettevõtte territooriumil asuvaid hoonetes (tsehhid, laod, tootmisruumid). 14.2 Maakohus leiab, et tulenevalt hageja tööülesannetest, kus ta pidi tööülesannete täitmiseks liikuma mööda ettevõtte territooriumi ühest tsehhist teise tsehhi, kuulub kohaldamisele ka TTOS § 44, mille kohaselt tööandjal tuleb välitöö korraldada nii, et seal paiknevad töökohad, liikumisteed ja muud tööga seotud piirkonnad ning töövahendid, mida töötajad töö käigus kasutavad, ei ohustaks inimesi ... . Maakohus ei tuvastanud, et töötaja oleks tervisekahjustuse tekkimise päeval rikkunud TTOS § 14 sätestatud töötaja kohustusi.
14.3 Vastavalt VV määrusega nr 176 vastu võetud töökohale esitatavatele töötervishoiu ja tööohutuse nõuete § 6 lg1 ja lg.3-4 peavad ettevõtte territooriumil paiknevad liikumisteed olema sellise suurusega ning paiknema nii, et oleks tagatud jalakäijate ohutu liiklemine ning nende läheduses töötavate inimeste ohutus. Jalakäijate liiklemiseks ettenähtud teede mõõtmed peavad vastama eeldatavale kasutajate arvule ja kasutuslaadile. Liikumisteed peavad olema selgesti märgistatud, kui see on vajalik töötajate ohutuse tagamiseks. Seega, kui kostja tööandjana leiab, et territooriumil asus piirkondi, kus töötajatel on/oli ohtlik liikuda, pidi ta selle piirkonna ka TTOS §-st 44 tulenevalt märgistama, so kas seal liikumise keelama või korraldama liikumise nii, et oleks tagatud inimeste ohutus. Antud juhul ei ole kohtule esitatud tõendeid selle kohta, et kostja oleks määranud ettevõtte territooriumil liikumistee kust kaudu hageja ja/või teised töötajad pidid oma tööülesannete täitmiseks liikuma või kus nad ei oleks tohtinud liikuda. Maakohus on seisukohal, et kuna vaidlust ei ole selle üle, et hageja pidi oma tööülesannete täitmiseks tervisevigastuse saamise päeval liikuma ettevõtte territooriumil ühest hoonest teise ja ta sai tervisekahjustuse ajal, mil ta suundus järgmisele tööobjektile, on tõendamist leidnud tervisekahjustuse tekkimise põhjuslik seos hageja tööga TTOS § 22 lg.1 mõttes, so hageja tervisekahjustus toimus tööandja antud tööülesannet täites ja ka tööandja huvides tegutsemise ajal.
15.TTOS § 12 lg.1 kohaselt peab tööandja tagama töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise igas tööga seotud olukorras. Selliste ettevõtte territooriumil toimunud tervisekahjustuste vältimiseks saanuks tööandja kooskõlas TTOS §-s 13 sätestatud kohustustega korraldada vastava liikumistee, varustada töötajad vastavate jalanõudega, mis vähendaksid talvisel ajal õues käies libastumise võimalust aga ka läbi viima regulaarset töötajate tervisekontrolli, so kui töötaja tervislik seisund ei võimalda ta selliseid tööülesandeid täita (liikuda ühest hoonest teise), siis tulnuks tööandjal töötaja töö ümber korraldada, pakkuda talle teist tööd või tööleping sobimatuse tõttu lõpetada.
16.Ekslik on kostja seisukoht, et kostjaks peaks olema Eesti Haigekassa. Eesti Haigekassa korralduste puhul on tegemist haldusaktidega ning haldusmenetluse seaduse §-de 71 ja 75 alusel ja halduskohtumenetluse seadustiku § 1 lg.1, 4 lg.1, 5 ja 6 alusel saab nimetatud haldusaktidele vaide esitada halduskohtule. Selline võimalus jääb hagejale kui Eesti Haigekassa ei rahulda hageja taotlust hagis esitatud korralduse (tl 9-10) muutmiseks. Menetluskulud
17.Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi sisuliselt rahuldatakse täies ulatuses, siis jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Kohus on seisukohal, et hageja esitas ekslikult tööandja siseakti tühistamise nõude, sest sellise suunise andis talle tööinspektsioon oma 17.03.2016 kirjalikus vastuses (tl 28). TsMS § 174 lg 1 kohaselt, menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
Hageja esitas hagiavalduses taotluse menetluskulude, so riigilõivu 2x50=100 eurot ja õigusabikulude 315 eurot väljamõistmiseks. Kohus leiab, et hageja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks kostjalt on põhjendatud täies ulatuses (tl 67-68). Ülaltoodust lähtuvalt rahuldab kohus menetluskulude nõude kogusummas 415 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.