Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

1 (3)

Edasikaebamise kord Pooled on loobunud määruskaebuse esitamise õigusest. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Maakohtu menetluses on S. A. hagi E. K. P. vastu väljamõistetud elatise vähendamise nõudes. Kohus arutas tsiviilasja kohtuistungil 16.12.2025. Kohtuistungil sõlmisid pooled kompromissi elatise vähendamise nõudes. Pooled jõudsid kokkuleppele elatise suuruse ja selle tasumise korras. Lepiti kokku Viru Maakohtu 31.10.2024 kohtuotsusega tsiviilasjas XXX välja mõistetud elatise vähendamises alates 01.06.2025 kuni kostja 21.aastaseks saamiseni (XXX). Hageja tasub kostjale iga kuu 10. kuupäevaks 72 eurot alates 01.01.2026, kostja pangakontole. Kui kostja saab 21. aastaseks maksab hageja kostjale elatisvõlgnevust (perioodi juuni 2025 kuni detsember 2025 eest) kokku summas 504.00 eurot kostja pangakontole hiljemalt 31.12.2026, alustades võlgnevuse tasumist 01.08.2026 ning tasudes igakuiselt vähemalt 72 eurot. Pooled leppisid kokku, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Pooled paluvad kompromiss kinnitada ja tsiviilasja menetlus lõpetada. Pooled on menetluse lõpetamise tagajärgedest teadlikud. Kohus, tutvunud kompromissiga, uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et poolte sõlmitud kompromiss on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kuna poolte poolt sõlmitud kompromiss ei ole vastuolus seaduse või heade kommetega, kinnitab kohus poolte vahelise kompromissi nende poolt kokkulepitud tingimustel ja lõpetab tsiviilasjas menetluse. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 432, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 459 lg 1 ja lg 2 kohaselt on pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Otsust võib muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Samuti selgitab kohus pooltele, et juhul, kui võlgnik ei täida kokkuleppega võetud kohustust, siis vastavalt täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1 on võlausaldajal õigus pöörduda kohtutäituri poole kohtumääruse sundtäitmiseks. Vastavalt TsMS § 661 lg 4 poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega 2 (3)

hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled leppisid kokku, et kompromiss jõustub allkirjastamisel. Seega ei või pooled käesolevale määrusele määruskaebust esitada. Menetluskulud TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kokku, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Seega jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Pooltele hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. /digitaalselt allkirjastatud/ Angelina Abol kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.