A nõude osas 2 589,48 eurot B nõude osas 2 589,48 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja I: A (isikukood XXX) Hageja II: B (isikukood XXX) Hagejate seaduslik esindaja: X Hagejate lepinguline esindaja: Alla Žulinskaja (e-post xxx) Kostja: Y (isikukood XXX) Kostja esindaja: Valentin Moto (e-post xxx)
Asja läbivaatamine
kirjalikus menetluses
Resolutsioon
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista Ylt elatis perioodi 08.04.2024 - 31.12.2025 eest 5 991,17 eurot A kasuks.
3.Välja mõista Ylt xx.xx.xxxx sündinud alaealise lapse A kasuks alates 01.01.2026 kuni tema täisealiseks saamiseni, so kuni xx.xx.xxxx, igakuine elatis 301,74 eurot kuus (so indekseeritud baassumma 282,31 + 59,43 (viimane keskmine brutokuupalk 1 981 x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (PHS § 17 lg 3) suuruse muutumisest, alates lapsetoetuse suuruse muutumise kuust.
Välja mõista Ylt elatis perioodi 08.04.2024 - 31.12.2025 eest 6 101,17 eurot B kasuks.
5.Välja mõista Ylt xx.xx.xxxx sündinud alaealise lapse B kasuks alates 01.01.2026 kuni tema täisealiseks saamiseni, so kuni xx.xx.xxxx, igakuine elatis 301,74 eurot kuus (so indekseeritud baassumma 282,31 + 59,43 (viimane keskmine brutokuupalk 1 981 x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt
perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (PHS § 17 lg 3) suuruse muutumisest, alates lapsetoetuse suuruse muutumise kuust.
6.Käesoleva otsuse resolutsiooni p-des 3 ja 5 väljamõistetud igakuised elatisemaksed tuleb tasuda iga kuu eest ette hiljemalt vastava kuu 5. kuupäevaks A kontole nr XXXXXXX.
7.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagejate esitatud väited ja nõue
1.Kostja on hagejate isa. Lapsevanemate kooselu lõppes 2023.a. veebruaris, lapsed jäid elama emaga. Kostja ei anna hagejatele ülalpidamist. Hageja I igakuised vajadused on 627 eurot kuus (kommunaalkulud ja üürikulu 66 eurot, tv, internet ja telefon 16 eurot, riided ja jalatsid 200 eurot, hügieenikulud 30 eurot, toidukulu 200 eurot, majapidamisvahendid 15 eurot, tervishoiukulud 30 eurot, meelelahutus 40 eurot, muud kulud 30 eurot). Hageja II igakuised vajadused on 612 eurot kuus (kommunaalkulud ja üürikulu 66 eurot, tv, internet ja telefon 6 eurot, lasteaia kulud 10 eurot, riided ja jalatsid 200 eurot, hügieenikulud 15 eurot, toidukulu 150 eurot, majapidamisvahendid 15 eurot, tervishoiukulud 100 eurot, meelelahutus 30 eurot, muud kulud 20 eurot). Kostja kohtub lastega umbes korra kuus, kuid mitte iga kuu. Kohtumised ei ole regulaarsed. Kostja töötab mitteametlikult ja varjab oma sissetulekut.
1.1.Hageja I palub kostjalt hageja I kasuks välja mõista igakuise elatise alates 08.04.2024 kuni täisealiseks saamiseni PKS § 101-järgses muutuvas määras, mis hagi esitamise seisuga oli 287,72 eurot kuus.
1.2.Hageja II palub kostjalt hageja II kasuks välja mõista igakuise elatise alates 08.04.2024 kuni täisealiseks saamiseni PKS § 101-järgses muutuvas määras, mis hagi esitamise seisuga oli 287,72 eurot kuus. Kostja seisukohad
2.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja on andnud hagejatele ülalpidamist. Kostja kohtub lastega sagedamini kui kord kuus. Kohtumiste ajal on kostja kandnud vaba aja veetmisega seotud kulusid. Kostja on töötu ja tal on tuvastatud osaline töövõime. Peale selle on kostjal veel kaks last, kellest üks, D, sündinud 28.01.2006, on siiani kostja ülalpidamisel. Kostja ainus sissetulek pärineb töötukassa makstavast toetusest suurusjärgus 240 eurot kuus, mis katab esmavajalikud kulud (ravimid, sidekulud). Kostja elab koos oma emaga. Kohtumised hagejatega toimuvad keskmiselt korra nädalas. Nendel kohtumistel tegeletakse ühiselt laste huvitegevustega (kino, mängutoad, jalutuskäigud). Kulud nendel tegevustel kaetakse valdavalt sularahas ega ole dokumenteeritud. Kostja on tasunud hageja I korvpallitreeningute tasu 55 eurot. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused
3.PKS (perekonnaseadus) § 96 I lause kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohustuslased). PKS § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Kohus tuvastab, et kostja on hagejate isa (sünnitõendid dtl 9-10), mistõttu on hagejatel õigus saada kostjalt ülalpidamist.
4.PKS § 100 lg 1 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. PKS § 100 lg 2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Pooled ei vaidle, et hagejad elavad oma ema juures.
5.Riigikohus on selgitanud, et elatisehagi rahuldamiseks tuleb tuvastada kohustatud isiku ülalpidamise kohustuse rikkumine, mis võib seisneda esmajoones ülalpidamise ebapiisavas või ebaregulaarses andmises (3-2-1-33-11, p 18).
6.PKS § 101 lg 1 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 3 järgi igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. PKS § 101 lg 4 kohaselt baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Alates 01.04.2024 on indekseeritud baassumma 272,76 eurot ning alates 01.04.2025.a. 282,31 eurot.
7.PKS § 101 lg 5 alusel ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Alates 01.01.2023.a on lapsetoetus 80 eurot kuus (PHS § 17 lg 3).
8.PKS § 101 lg 6 kohaselt kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Pooled ei vaidle, et hagejad ei viibi kostja juures vähemalt seitse ööpäeva kuus.
9.PKS § 101 lg 7 kohaselt kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Hagejate vanusevahe on suurem kui kolm aastat.
10.PKS § 101 lg 1 alusel arvestatud ülalpidamiskohustuse ulatus on seega mõlema lapse puhul: -
alates 23.04.2024 kuni 31.03.2025.a. 287,72 eurot kuus (272,76 + 54,96 (viimane keskmine brutokuupalk 1 832 x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot));
-
alates 01.04.2025.a. 301,74 eurot kuus (282,31 + 59,43 (viimane keskmine brutokuupalk 1 981 x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot)).
11.Tulenevalt PKS § 102 lg 2 II-III lausest võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
12.Kohus leiab, et kostja ülalpidamiskohustus hagejate ees ei saa väheneda seoses kostja teiste lastega, sest need lapsed on täisealised. 28.01.2006 sündinud D sai täisealiseks 28.01.2024, hagejad on esitanud nõuded perioodi eest alates 08.04.2024. PKS § 98 lg 1 järgi kui ülalpidamist saama õigustatud isikuid on mitu ja ülalpidamiskohustuslane ei ole võimeline neile kõigile ülalpidamist
andma, siis eelistatakse alaealist last teistele lastele, lapsi kaugema astme alanejatele sugulastele, alanejat sugulast ülenejale sugulasele ning ülenejate sugulaste puhul lähema astme sugulast kaugema astme sugulasele. Kostjal tuleb esimeses järjekorras anda ülalpidamist oma alaealistele lastele.
13.Kostja leiab, et tema ülalpidamiskohustust tuleks vähendada alla PKS § 101 sätestatud ulatuse ka tulenevalt kostja majanduslikust olukorrast ning asjaoludest, et kostja on töötu ning kostjal on osaline töövõime. Kostja esitatud töövõimekaartide (dtl 42, 68) kohaselt on kostjal perioodiks 14.08.2023-13.08.2029 tuvastatud osaline töövõime.
14.Kohus on seisukohal, et ainuüksi mitte töötamine mõjuvaks põhjuseks PKS § 101 mõttes ei ole. Ei töövõime osaline puudumine ega asjaolu, et kostja on kriminaalkorras karistatud, ei välista igasugust töötamise võimalust. Riigikohus on selgitanud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid; vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike; piisava sissetuleku teenimise kohustuse täitmise hindamisel tuleb arvestada vanema vanust, haridust, kvalifikatsiooni, tervislikku seisundit jm sissetulekut mõjutada võivaid asjaolusid (2-16-100215, p 20).
15.Kostja väitel on tema ainsaks sissetulekuks töötukassa makstav toetus suurusjärgus 240 eurot kuus, millest kostja katab esmavajalikud kulud ravimitele ja sidele, kostja elab oma ema juures. Kohus kogus ise andmeid kostja kontode kohta Eesti krediidiasutustes. Kohus selgitas kostjale 07.10.2025 määruses, et kostjal tuleb tõendada tõendada oma majanduslik seisund tervikuna. Kui kostja väitel sissetulek puudub, tuleb välja tuua ja tõendada asjaolud, millest nähtuksid objektiivsed takistused, mis välistavad mistahes ulatuses sissetuleku teenimise. Kohus märkis, et nähtuvalt äriregistrist on kostjal kehtivad seosed kuue ühinguga, kostja on neist viie juhatuse liige, mis ei ole kooskõlas väitega, et mistahes sissetuleku teenimise võimekus puudub. Kohus palus kostjal seda selgitada ning esitada andmed ja tõendid tasu saamise kohta seoses juhatuse liikme kohustuste täitmisega. Kohus tegi kostjale ka ettepaneku selgitada, et kui kogu kostja sissetulek on 240 eurot kuus, millistest vahenditest siis kostja peab üleval oma täisealist last, nagu kostja on väitnud vastuses hagile, ja kust pärineb sularaha, millega kostja väidetavalt tasub kohtumistel hagejatega meelelahutuste eest. Kohus märkis veel, et kostja SEB panga kontolt nähtuvad kulutused ei ole kooskõlas väitega, et kostja vahenditest jätkub vaevu tema esmavajaduste tarbeks, samuti nähtub konto väljavõttelt, et kostjal on kontosid välisriikides (XXXXXX, XXXXXX, XXXXXX), tõendamaks oma majanduslikku seisundit tuleb esitada kohtule ka kõikide oma kontode tervikväljavõtted alates 08.04.2024, mis kostjal on välisriigi krediidiasutustes või makseteenuse vahendajate juures. Kohus selgitas, et kui kostja ei esita andmeid ja tõendeid, mis võimaldaksid hinnata tema majanduslikku seisundit tervikuna, asub kohus seisukohale, et kostja ei ole tõendanud oma objektiivsetest põhjustest tulenevat suutmatust ülalpidamise andmiseks vähemalt PKS § 101järgses ulatuses. Kostja kohtule ei vastanud, ühtegi selgitust ega täiendavat tõendit ei esitanud.
16.Kohus leiab, et kostja SEB panga väljavõttelt (dtl 105-134) nähtuv ei ole kooskõlas kostja selgitustega oma majandusliku seisundi kohta. Konto väljavõttelt ei nähtu kulutuste tegemine üksnes esmavajalikule, suur osa kannetest seondub hasartmängudega. Kontolt nähtub mh maksete tegemine kostja välisriikides asuvatele kontodele, mille väljavõtteid kohtule esitatud ei ole. Kohus tuvastab äriregistrist, et kostja on käesoleval ajal B OÜ, E OÜ, EB OÜ, P OÜ ja V MTÜ juhatuse liige, mis ei ole kooskõlas väitega, et mistahes sissetuleku teenimise võime kostjal puudub. Kostja väited tema majandusliku seisundi kohta on kohtu hinnangul vastuolulised, kostja ei ole neid vastuolusid selgitanud, kuigi kohus selleks 07.10.2025 võimaluse andis. Kohtu kogutud tõendid kostja kõigi sissetulekute ja vältimatute püsikulutuste tuvastamiseks piisavad ei ole, täiendavaid tõendeid kostja ise vaatamata kohtu nõudele ei esitanud. Kohus asub seisukohale, et kostja ei ole tõendanud, et tema majanduslik seisund ei võimalda anda hagejatele ülalpidamist vähemalt PKS § 101-järgses määras.
17.Kostja väitel on ta hagejatele ülalpidamist andnud, kuid ka need väited on jäänud paljasõnalisteks, kuigi kohus 07.10.2025 kostjale ettepaneku tõendite esitamiseks tegi. Kostja ei täpsustanud mh, millal ta väidetud makseid hageja I korvpallitrenni eest tegi. Viidatud SEB panga kontolt nähtuvad 07.11.2024 ja 06.12.2024 maksed TTÜ Korvpallikool MTÜ-le, mõlemad summas 55 eurot, so kokku 110 eurot. Kohus loeb, et vastavaga on ülalpidamist antud osaliselt vahetult.
18.Kohus rahuldab hageja I nõude osaliselt ja hageja II nõude täies ulatuses. Kohus arvutab välja elatisevõlgnevuse kohtuotsuse tegemise seisuga. PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette.
19.Perioodi 08.04.2024-31.12.2025 eest pidi kostja andma ülalpidamist kummalegi hagejale 6 101,17 eurot ((287,72:30x23p=220,59) + (287,72x11k) + (301,74x9)). Kohus mõistab kostjalt hageja I kasuks välja elatise 08.04.2024-31.12.2025 eest 5 991,17 eurot (6 101,17-110) ning hageja II kasuks 6 101,17 eurot.
20.Alates 01.01.2026 mõistab kohus kostjalt kummagi hageja kasuks välja igakuise elatise PKS § 101-järgses muutuvas määras, mis kohtuotsuse tegemise seisuga on 301,74 eurot kuus.
21.Kohus määrab TsMS § 445 lg 1 alusel vastavalt hagejate taotlusele, et igakuine elatis tuleb tasuda hageja I kontole hiljemalt vastava kuu 5. kuupäevaks.
22.Kohus jätab menetluskulud TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.