Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi andmise selgitus Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused

Hageja palub mõista kostjalt välja igakuise elatise PKS § 101 sätestatud miinimumsumma muutuvas suuruses alates hagiavalduse esitamisest (14.04.2025) kuni lapse täisealiseks saamiseni (25.07.2034) ja tagasiulatuva elatise perioodi 14.04.2024-13.04.2025 eest summas 1729,71 eurot. Kostja vastuväited

08.10.2025 kompromissi sõlmimiseks. Ühtlasi märkis kohus, et juhul kui pooled kompromisskokkuleppele ei jõua, tuleb pooltel esitada kohtule hiljemalt 15.10.2025 ülevaade kompromissi sõlmimise käigust, kokkuleppe sõlmimata jätmise põhjustest ja täiendavad seisukohad ning tõendid, arvestades kohtu eeltoodud selgitusi.



hageja eest tasutakse hageja ema kontole lapsetoetust 80 eurot (dtl 214-215).

24.09.2025 kohtunõudes selgitas kohus, et hageja on igakuiste kogukuludena märkinud 600 eurot, kuid vastav summa ei ole kooskõlas igakuiste kulude nimekirjas märgituga. Kohtule jääb ebaselgeks muuhulgas kulu selgitusega MMA 45 eurot. Kohus selgitas, et lapse kogukulude summa peab olema kulude liitmise tulemusel kontrollitav. Samuti peavad kulud olema korrelatsioonis taotletava elatisega. Hagejal tuli igakuiste kulude nimekirjas märgitud kulusid täpsustada. 14.10.2025 esitas hageja kohtule täiendava seisukoha, kuid jättis eeltoodud kohtunõude täitmata. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 07.02.2018 otsuses tsiviilasjas nr 2-15-15909 punktis 12 asunud seisukohale, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 22.03.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13; vt ka 08.01.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 15). Hageja nõue on antud juhul esitatud PKS § 101 sätestatud miinimummääras. Seega ei ole alaealise lapse kulude suurust vaja tõendada. Kohus märgib, et lapse põhivajaduste hulka kuulub vajadus kasutada eluruumi, kuna lapsel peab olema kodu, kus turvaliselt areneda ja kasvada. Seetõttu tuleb ülalpidamise ulatust määrates arvestada muuhulgas lapse vajadust kasutada eluaset ning seda sõltumata asjaolust, kas laps elab hageja seadusliku esindaja üüritud, liisitud või hageja seaduslikule esindajale omandiõiguse alusel kuuluvas eluruumis, mille omandamiseks võib hageja seaduslik esindaja olla võtnud laenu. Kõigil neil juhtudel rahuldab hageja seaduslik esindaja ka lapse eluasemevajadust, st täidab ülalpidamiskohustust. Eluruumi kasutamisega seonduvad ka kommunaalkulud. Kohus leiab, et üldteada on asjaolu, et söömine on inimesele energia saamiseks ja kasvamiseks hädavajalik. Hageja on kasvueas laps. Kohus leiab, et vajalik on omada minimaalselt ravimeid nii esmaabi tarbeks kui ettenägematute haigestumiste puhuks. Lisaks tarvitab hageja käesoleval juhul XXX ravimeid. Kohus leiab, et põhjendatud on kulutused hageja huvihariduse ja oskuste kujundamisel. Arvestades hageja poolt hagiavalduses ja seisukohtades esile toodud põhistusi, samuti asjaolu, et kasvueas laps vajab elamiseks toitu, riideid, jalanõusid ja hügieenitarbeid, samuti eluaset ning et nende ostmiseks ja võimaldamiseks on vaja rahalisi vahendeid, asub kohus seisukohale, et hageja poolt hagiavalduses märgitud ülalpidamiskulud on põhjendatud osaliselt. Eeltoodud kulude hulka on arvestatud ka kulud koolikohustuse täitmiseks, meelelahutusele ja muud jooksvad kulud. Kuivõrd hageja ei ole esitanud selgitusi MMA 45 eurot osas, siis kohus eeltoodud kulu vajalikuks ega põhjendatuks ei loe. Kohus loeb hageja kasuks tehtavate põhjendatud kulutuste suuruseks 1474,17 eurot kuus (100 + 300 + 70 + 50 + 20 + 100 + 50 + 130 + 600 + 40 + 14,17) (PKS § 99).

Kohus selgitab, et PKS § 101 lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Rahvastikuregistri andmetel on hageja seadusliku esindaja ülalpidamisel lisaks hagejale veel 2 alaealist last (xxx, sünd xxx ja xxx, sünd xxx). Seega maksab riik alates 10.07.2025 hageja seaduslikule esindajale lasterikka pere toetust 450 eurot kuus (dtl 215). Nii lasterikka pere toetuse kui ka lapsele makstava lapsetoetusega tuleb elatise kindlaksmääramisel arvestada.

Kohus teeb asja lahendamiseks järgnevalt kindlaks vanemate sissetuleku/varalise seisundi, samuti igakuiste kulude suuruse ning hindab mõlema vanema sissetuleku teenimise võimet. Hagi kohaselt on hageja seadusliku esindaja sissetulek netos orienteeruvalt 1300 eurot ja lastetoetus 2 x 80 eurot. 18.08.2025 kohtunõudega teostas kohus TsMS § 230 lg 5 alusel päringud krediidi- ja ametiasutustele hageja vanemate varalise seisundi hindamiseks. 24.09.2025 kohtunõudega määras kohus pooltele tähtaja eeltoodud päringute vastustele seisukoha esitamiseks. Lisaks tuli pooltel kohtule selgitada kõiki hageja vanemate pangakontodele tehtud sularaha sissemakseid ja laekumisi kolmandatelt isikutelt (milline summa/millal ja millisel eesmärgil kanne sooritati, LHV Pank). Kostjal tuli selgitada muuhulgas raha ülekandeid/laekumisi xxx-lt. Juhul, kui kostja soovib käesoleva tsiviilasja menetluses tugineda teise alaealise lapse ülalpidamiskohustuse täitmisele, tuli kostjal selgelt kohtu ette tuua teise lapse igakuised kulud/ülalpidamise summa suurus ja andmed lapse teise vanema igakuiste sissetulekute ja kulude kohta. Lisaks tuli pooltel esitada kohtule tõendid hageja vanemate hariduse ja töökogemise kohta. Pooled kohtunõuet ei täitnud. Hageja seaduslikule esindajale registrisse kantud vara ei kuulu (dtl 164-167). Eesti Töötukassa andmekogu alusel ei ole hageja seaduslik esindaja olnud viimase kuue kuu jooksul töötuna arvel või pöördunud Töötukassa poole tööturumeetme saamiseks. Isikule ei ole viimase kuue kuu jooksul tehtud Eesti Töötukassa poolt väljamakseid (dtl 196-197). Maksu- ja Tolliameti andmetel on hageja seadusliku esindaja tööandjaks xxx ja tema töötasu suuruseks kuus on keskmiselt 8965,60 eurot/6 kuud 1494,27 eurot (bruto). Lisaks on hageja seaduslikule esindajale tehtud Sotsiaalkindlustusameti poolt juunis 2025 väljamakse 423,60 eurot, millest on tulumaks 93,19 eurot maha arvestatud, ja juulis 2025 136,65 eurot, millest on tulumaks 30,06 eurot maha arvestatud ning Tervisekassa poolt märtsis 2025 väljamakse 141,74 eurot, millest on tulumaks 31,18 eurot maha arvestatud, ja aprillis 2025 118,12 eurot, millest on tulumaks 25,99 eurot maha arvestatud (dtl 161-163; dtl 509-510). Sotsiaalkindlustusameti andmetel on hageja seaduslikule esindajale makstud sotsiaal- ja peretoetusi viimase kuue kuu jooksul alljärgnevalt: peretoetused= 03.-06.2025 igakuine summa 160 eurot; 07.2025 summa 550,32 eurot; 08.2025 summa 710 eurot; lapsepuhkus= 06.2025 summa 330,41 eurot; sünnitoetus= 07.2025 summa 320 eurot ja ema vanemahüvitis= 07.2025 summa 106,59 eurot ja 08.2025 summa 755,22 eurot (dtl 214-215). Kohus ei arvesta peretoetusi hageja seadusliku esindaja sissetuleku hulka (täitemenetluse seadustiku § 131 lg 1 p 1). xxx teatas, et hageja seaduslikul esindajal on xxx ees lepinguline kohustus igakuise maksega summas 214,39 eurot (dtl 530-531). xxx AS-i ja hageja seadusliku esindajal vahel on sõlmitud 04.01.2025 järelmaksu leping xxx. xxx AS-il on hageja seadusliku esindaja suhtes rahaline nõue summas 310,93 eurot (dtl 200201; dtl 202-206). Hageja seaduslik esindaja omab AS-is xxx arvelduskontosid nr XXX, xxx, xxx, xxx ja xxx (dtl 224-225). Perioodil 18.02.2025-18.08.2025 oli arvelduskontol nr xxx (dtl 352) sissetulekute suuruseks 271 eurot (arvelduskontot on kastutatud mai- kuni augustikuuni 2025, mistõttu on hageja seadusliku esindaja keskmiseks sissetulekuks antud arvelduskonto kohaselt 135,50 eurot kuus) ja antud arvelduskonto hageja seadusliku esindaja igapäevases kasutuses ei ole. Perioodil 18.02.2025-18.08.2025 oli arvelduskontol nr xxx (dtl 370-378) sissetulekute suuruseks 3281,03 eurot (arvelduskontot on kastutatud maikuu lõpust kuni augustikuu keskpaigani 2025 s.o kokku 3 kuud ülekannete „Üritused-mikrokogunemine“ tegemiseks), mistõttu on hageja seadusliku esindaja keskmiseks sissetulekuks antud arvelduskonto kohaselt 1096,68 eurot kuus) ja antud arvelduskonto hageja seadusliku esindaja igapäevases kasutuses ei ole. Hageja seaduslik esindaja eeltoodud ülekannete sisu selgitanud ei ole. Arvelduskontol nr xxx (dtl 380) puudusid tehingud perioodil 18.02.2025-18.08.2025 ja lõppsaldo on 0,01 eurot. Perioodil 18.02.2025-18.08.2025 oli arvelduskontol nr xxx (dtl 390-394) sissetulekute suuruseks 3912,69 eurot (arvelduskontot on kastutatud aprilli- kuni augustikuuni 2025 s.o 5 kuud, mistõttu on hageja seadusliku esindaja keskmiseks sissetulekuks antud arvelduskonto kohaselt 782,54 eurot kuus). Eeltoodud arvelduskonto väljavõttelt nähtuvad hageja seaduslikule esindajale tehtud kolmandate isikute (näiteks xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx) ülekanded

vahemikus 1-226 eurot kogusummas 2159,19 eurot (1 + 226 + 60 + 60 + 226 + 10 + 5 + 35 + 70 + 35 + 28 + 8,19 + 42 + 18 + 18 + 18 + 18 + 13 + 30,50 + 12,50 + 30,50 + 12,50 + 12,50 + 13 + 13 + 13 + 13 + 13 + 14,50 + 12 + 110 + 110 + 92 + 22 + 23 + 135 + 21,50 + 3,50 + 10 + 11,50 + 11,5+ 11,5 + 1 + 11,50 + 8 + 10 + 8 + 13). Hageja seaduslik esindaja ei ole selgitanud eeltoodud ülekandeid. Perioodil 18.02.2025-18.08.2025 oli arvelduskontol nr XXX (dtl 469-504) sissetulekute suuruseks 39 860,30 eurot, mille saldo oli 18.08.2025 seisuga 8,20 eurot. Perioodil 18.02.202518.08.2025 oli hageja seadusliku esindaja keskmine sissetulek antud arvelduskonto väljavõtte kohaselt 36 447,76 eurot (välja arvatud laekumised Sotsiaalkindlustusametilt)/6 kuud= 6074,63 eurot. Arvelduskonto on hageja seadusliku esindaja igapäevases kasutuses ja sealt nähtuvad tasumised näiteks apteekides, mitmesugustes toidupoodides ja restoranides/kiirtoidukohtades, erinevates tanklates, xxx-ile, xxx-ile, hambaravile, xxx AS-ile, riidepoodides, kinos. Samuti nähtub sealt töötasu laekumine xxx. Lisaks on hageja seaduslik teinud broneeringu OÜ xxx kaudu summas 2966,06 eurot ja 5000 eurot ning käinud spaas (xxx xxx). Samuti on erinevad 3. isikud (näiteks xxx, xxx, xxx, xxx, AS xxx, TF xxx, xxx, xxx, xxx) teinud hageja seaduslikule esindajale ülekandeid vahemikus 3-8000 eurot (27 eurot, 12 eurot, 800 eurot, 285 eurot, 200 eurot, 20 eurot, 100 eurot, 190 eurot, 40 eurot, 50 eurot, 10 eurot, 100 eurot, 80 eurot, 300 eurot, 110 eurot, 7840 eurot, 8000 eurot, 55 eurot, 800 eurot, 120 eurot, 33 eurot, 60 eurot, 12 eurot, 250 eurot, 20 eurot, 30 eurot, 33 eurot, 250 eurot, 100 eurot, 100 eurot, 100 eurot, 35 eurot, 50 eurot, 50 eurot, 35 eurot, 33 eurot, 150 eurot, 700 eurot, 1000 eurot, 20 eurot, 300 eurot, 100 eurot, 74 eurot, 33 eurot, 40 eurot, 3 eurot, 5 eurot, 5 eurot). Hageja seaduslik esindaja ei ole selgitanud 3. isikutelt laekunud ülekandeid, mistõttu arvestab kohus eeltoodud summad samuti hageja seadusliku sissetuleku hulka. Kohtule nähtuvalt on hageja seadusliku esindaja igakuisteks sissetulekuallikateks töötasu ja 3. isikute poolt tehtud ülekanded. Kostja on seaduslik esindaja, osanik ja tegelik kasusaaja xxx OÜ-s (dtl 170). Kostjale kuulub sõiduk xxx (registreerimismärk xxx) ja haagis xxx (registreerimismärk xxx) (dtl 171-172). Kinnisvara kostjale ei kuulu (dtl 169). Eesti Töötukassa andmekogu alusel ei ole kostja viimase kuue kuu jooksul töötuna arvel või pöördunud Töötukassa poole tööturumeetme saamiseks. Isikule ei ole viimase kuue kuu jooksul tehtud Eesti Töötukassa poolt väljamakseid (dtl 196-197). Maksu- ja Tolliameti andmetel on kostja tööandjaks xxx ja kostja töötasu suuruseks on 0,01 eurot (bruto) (dtl 168; dtl 511-512). Lisaks on kostjale tehtud väljamakse Sotsiaalkindlustusameti poolt mais 2025 708,72 eurot, millest on maha arvestatud tulumaks 155,92 eurot ja juunis 2025 177,18 eurot, millest on maha arvestatud tulumaks 38,98 eurot. Sotsiaalkindlustusameti vastusest nähtub, et kostjale on makstud sotsiaal- ja peretoetusi järgmiselt: isa vanemahüvitis- 05.2025 summa 552,80 eurot ja 06.2025 summa 138,20 eurot (dtl 214-215). Kohus ei arvesta peretoetusi kostja sissetuleku hulka (täitemenetluse seadustiku § 131 lg 1 p 1). Kostja omab AS-is SEB Pank arvelduskontot number xxx (dtl 517-528), mille saldo oli 18.08.2025 seisuga 0,22 eurot. Perioodil 18.02.2025-18.08.2025 oli kostja keskmine sissetulek antud arvelduskonto väljavõtte kohaselt 1302,30 eurot/6 kuud= 217 eurot. Eeltoodud arvelduskontolt nähtuvalt peamiselt kostjale laekunud elukindlustusmaksed kokku 168,80 eurot (samas on arvelduskontolt läinud maha elukindlustusmaksed kokku 127,50 eurot). Kostja on teinud ülekandeid summas 513 eurot xxx AB-le. Lisaks on kostja xxx-lt saanud laenu kokku 270 eurot, millest tagastatud on 50 eurot. Samuti on kostjale laekunud laenu katteks kokku 69 eurot ja xxx (xxx) raha 14 eurot. Kostja kontole on laekunud makseid summas 140 eurot selgitusega „laen“, summas 100 eurot (selgitusega „jalgpall“), summas 285,50 eurot (selgitusega „raha“), summas 101 eurot (selgitusega „vaja“). Kostja on teinud xxx ülekandeid kokku 289 eurot. Kostja ülekannetega seonduvat selgitanud ei ole, mistõttu loeb kohus eeltoodud laekumised kostjale tema sissetulekuks. Lisaks omab kostja arvelduskontot nr xxx AS-is LHV Pank (dtl 224-225; dtl 309-350), mille jääk oli 18.08.2025 seisuga 38,43 eurot. Perioodil 18.02.2025-18.08.2025 laekus arvelduskontole kokku 26 558,35 eurot. Seega kostja keskmine sissetulek oli antud arvelduskonto väljavõtte kohaselt 25 867,35 eurot (välja arvatud laekumised Sotsiaalkindlustusametilt)/6 kuud= 4311,23 eurot. Arvelduskonto on kostja igapäevases kasutuses ja sealt nähtuvad tasumised näiteks erinevates tanklates, xxx-ile, mitmesugustes toidupoodides ja restoranides/kiirtoidukohtades, xxx-ile, xxx-ile, xxx-le, xxx, xxx AS-ile, xxx-le. Lisaks on kostja teinud arvelduskontole sularaha sissemakseid kokku 8460 eurot (50 eurot, 900 eurot, 200 eurot, 750 eurot, 400 eurot, 150 eurot, 180 eurot, 100

eurot, 1100 eurot, 350 eurot, 200 eurot, 250 eurot, 200 eurot, 380 eurot, 500 eurot, 400 eurot, 200 eurot, 300 eurot, 100 eurot, 170 eurot, 250 eurot, 130 eurot ja 1200 eurot). Samuti on kostjale laekunud maksed Xxx OÜ-lt, kes on kostja tööandjaks ja kellega kostja seotud on, kokku summas 3141 eurot (80 eurot, 40 eurot, 20 eurot, 100 eurot, 125 eurot, 100 eurot, 120 eurot, 100 eurot, 150 eurot, 70 eurot, 4 eurot, 164 eurot, 30 eurot, 50 eurot, 20 eurot, 22 eurot, 10 eurot, 100 eurot, 100 eurot, 50 eurot, 40 eurot, 200 eurot, 50 eurot, 70 eurot, 7 eurot, 350 eurot, 50 eurot, 100 eurot, 400 eurot, 100 eurot, 100 eurot, 170 eurot, 49 eurot). Kohus loeb eeltoodud summad kostja töötasuks. Samuti on erinevad 3. isikud (näiteks xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx AS, xxx, xxx) teinud kostjale ülekandeid vahemikus 1-500 eurot (20 eurot, 20 eurot, 100 eurot, 50 eurot, 10 eurot, 100 eurot, 5 eurot, 120 eurot, 300 eurot, 45 eurot, 15 eurot, 100 eurot, 50 eurot, 50 eurot, 20 eurot, 100 eurot, 20 eurot, 100 eurot, 5 eurot, 50 eurot, 400 eurot, 100 eurot, 20 eurot, 20 eurot, 100 eurot, 200 eurot, 175 eurot, 50 eurot, 50 eurot, 20 eurot, 10 eurot, 150 eurot, 20 eurot, 11 eurot, 10 eurot, 50 eurot, 31 eurot, 112 eurot, 25 eurot, 15 eurot, 25 eurot, 25 eurot, 200 eurot, 405 eurot, 20 eurot, 163 eurot, 5 eurot, 50 eurot, 50 eurot, 200 eurot, 266 eurot, 30 eurot, 150 eurot, 40 eurot, 445 eurot, 15 eurot, 100 eurot, 500 eurot, 20 eurot, 50 eurot, 1140 eurot, 55 eurot, 250 eurot, 100 eurot, 500 eurot, 5 eurot, 70 eurot, 1 eurot, 50 eurot, 20 eurot, 10 eurot, 100 eurot, 50 eurot, 20 eurot, 10 eurot, 50 eurot, 100 eurot, 100 eurot, 100 eurot, 100 eurot, 100 eurot, 20 eurot, 50 eurot, 263,80 eurot, 45 eurot, 100 eurot, 200 eurot, 20 eurot, 400 eurot, 50 eurot, 1100 eurot, 490 eurot, 70 eurot, 60 eurot, 100 eurot, 50 eurot, 500 eurot, 60 eurot). Kostja ei ole selgitanud 3. isikutelt laekunud ülekandeid, mistõttu arvestab kohus eeltoodud summad samuti kostja sissetuleku hulka. Kohtule nähtuvalt on kostja arvestatavateks igakuisteks sissetulekuallikateks laekumised Xxx OÜ-lt (töötasu), kostja poolt tehtud sularaha sissemaksed ja 3. isikute poolt tehtud ülekanded. 24.09.2025 kohtunõudes selgitas kohus muuhulgas, et elatise väljamõistmine alla PKS § 101 sätestatud määra on võimalik juhul, kui elatise vähendamiseks on PKS § 102 lg-s 2 sätestatud mõjuv põhjus. Kohus märgib, et mõjuvaks põhjuseks võib olla muuhulgas vanema töövõimetus või ka olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Vaatamata kohtu selgitustele ei ole kostja esile toonud ega tõendanud mõjuva põhjuse olemasolu elatise väljamõistmiseks alla PKS §-is 101 sätestatud määra. Kostja on tööealine ja -võimeline. Lisaks ei ole kostja töötuna arvel. Kohus on tuvastanud, et kostja majanduslik seisund on piisavalt hea, et tasuda edasiulatuvat elatist. Kohtu üldiste veendumuste kohaselt üksnes ebapiisav töötasu või selle puudumine ei vabasta iseenesest töövõimelist vanemat elatise maksmisest. Perekonnaseaduses ülalpidamist reguleerivate sätete mõtte ja eesmärgi kohaselt on vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajaduste rahuldamisele tagaks ka laste ülalpidamise. Vanemad peavad laste ülalpidamiseks pingutusi tegema. Käesoleval ajal on hageja elukoht ema (s.o hageja seaduslik esindaja) juures. Seega annab vahetut ülalpidamist hagejale antud juhul hageja seaduslik esindaja ja kostja, kes ei ela hagejaga koos, peab andma hagejale ülalpidamist raha perioodilise tasumisega. Kostja ei ole viidanud, et tal puuduks majanduslik võimekus hageja ülalpidamiskohustust täita. Seega järeldab kohus, et kostja on võimeline hagejale seadusjärgset elatist tasuma. Kokkuvõttes leiab kohus, et kostja ei ole esile toonud asjaolusid, millest lähtuvalt saaks ja tuleks alaealisele hagejale väljamõistetavat elatist vähendada alla miinimummäära või jätta elatis üldse välja mõistmata. Seetõttu eeldab kohus, et mõlemad vanemad suudavad hagejale anda ülalpidamist vähemalt seaduses sätestatud miinimumsuuruses.

Tagasiulatuva elatisenõude arvestuskäik on järgmine: 14.04.2024 kuni 30.04.2024 17 päeva eest 287,72 eurot/30 x 25 päeva= 163,04 eurot + 01.05.2024 kuni 31.03.2025 11 kuud x 287,72 eurot= 3164,92 eurot + aprill 2025 13 päeva eest 301,74 eurot/30 päeva x 13 päeva= 130,75 eurot, kokku 3458,71 eurot (163,04 + 3164,92 + 130,75) – 1729= 1729,71 eurot. Hageja nõuab kostjalt tagasiulatuvalt elatist arvestusega, et kostja kohustus on seadusjärgne miinimummäär. Seetõttu ei saaks nõue olla üllatav- kostja pidi vastavas suuruses kohustuse olemasolu eeldama. Kohus on ülal märkinud, et kostja majanduslik seisund on piisavalt hea, et tasuda edasiulatuvat elatist seadusjärgses miinimummääras. Kostja ei ole menetluses esile toonud ega esitanud tõendeid selle kohta, et tagasiulatuva elatise väljamõistmine seaks ta äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda, kuigi kohus seda kostjale 24.09.2025 kohtunõudes selgitas. Seega on perioodi 14.04.2024-13.04.2025 eest elatisevõlgnevus 1729,71 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.