Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

Menetlusabi taotlemise kord Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse ja selle täienduse kohaselt on hageja kostja ja hageja seadusliku esindaja laps, kes elab koos hageja seadusliku esindajaga. Kostja ei ole hagejale elatist tasunud alates 01.05.2025. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja elatise alates 01.05.2025, kuni hageja täisealiseks saamiseni igakuiselt 301.74 eurot (baassumma 282.31 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 59.43 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40.00 eurot), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 01.04.2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Hageja palub määrata otsuse täitmise kord nii, et kostja tasub elatist hageja seadusliku esindaja kontole nr XXXXXXX. Kostja vastuväited Kostja tunnistab nõuet osaliselt. Kostja on pankrotis, osaliselt töövõimetu ning tema ülalpidamisel on täiendavalt kaks alaealist last, kellele ta tasub kokku 120.00 eurot elatist. Kohtuotsuse põhjendused I PKS § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui sama paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 2 alusel võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 101 lg 3 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 01.04 Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. PKS § 101 lg 4 järgi lisandub baassummale kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 01.04. PKS § 101 lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. PKS § 101 lg 6 kohaselt juhul, kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kohus märgib, et alates 01.04.2025 on baassummaks 282.31 eurot. PKS § 99 lg 1 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. II Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millel tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kuna hageja on esitanud edasiulatuva elatise nõude PKS §-s 101 sätestatud määras, siis hagejal ei ole

vaja tõendada vajaduste olemasolu miinimumnõude korral (vt Riigikohtu 26.06.2013 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13, p 15). Vaidlust ei ole selles, et hageja seaduslikul esindajal ja kostjal on ühine 5-aastane tütar (dtl 4). Pooled ei ole esile toonud, et hageja ja kostja suhtleksid määras, mis mõjutaks elatise suurust. Kostja on esile toonud, et ta on osaliselt töövõimetu. Selle tõendamiseks on kostja esitanud töövõimekaardi, mille kohaselt oli kostjal osaline töövõime kuni 24.11.2024 (dtl 39). Kostja ei ole tõendanud enda osalise töövõimetuse jätkuvust alates 01.05.2025. Kostja on pankrotis (dtl 26). Kostja on tõendanud, et tema ülalpidamisel täiendavalt kaks alaealist last ja kummalegi on tal kohustus tasuda igakuiselt elatist 292.00 eurot vastavalt Pärnu Maakohtu 25.02.2020 otsusele nr xxx (dtl 28-34). Kostjal on kohustus lapsi üleval pidada ühetaoliselt. Esitatud asjaoludest ei nähtu, et kostja oleks kohtu poole pöördunud Pärnu Maakohtu 25.02.2020 otsusega nr xxx väljamõistetud elatise suuruse vähendamiseks, siis tuleb eeldada, et ta on võimeline samas mahus ka hagejat üleval pidama. Ainuüksi asjaolul, et kostja on veetnud hagejaga aega ja ostnud hagejale esemeid (dtl 57, dtl 58, dtl 76) ei ole aluseks PKS § 101 lg-tes 5-7 asuvate erandite kohaldamiseks. Seega ei ole kõike eelnevat arvesse võttes kohtu hinnangul põhjendatud väljamõistetava elatise vähendamine alla miinimummäära ning põhjendatud on mõista kostjalt hageja kasuks välja miinimumelatis hagi esitamise aja seisuga kuni hageja täisealiseks saamiseni igakuiselt 301.74 eurot (baassumma 282.31 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 59.43 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40.00 eurot). Kuna kostja on tõendanud elatise tasumist 23.06.2025, 26.06.2025, 18.09.2025, 19.09.2025, 24.09.2025, 30.09.2025, 10.10.2025 ja 15.10.2025 464.30 eurot (dtl 76 ja dtl 71), siis nimetatuga tuleb arvestada elatise väljamõistmisel. III Järgnevalt hindab kohus, kas on põhjendatud mõista elatis kostjalt välja tagasiulatuvalt, s.o ajavahemiku 01.05.2025 kuni 16.06.2026 eest. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Selle, nn elatiskahju ulatuse tuvastamisel, tuleb lähtuda kohtu poolt kindlaksmääratud elatise suurusest ja selle järgi hinnata, kas ja kui suures ulatuses on kostja jätnud elatiskohustuse täitmata elatise tagasiulatuvalt nõutava perioodi eest. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista ajavahemiku 01.05.2025-16.06.2026 eest miinimummääras. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid ega tõendeid selle osas, et tal puuduks elatise võlgnevus viidatud 1,5 kuu osas. Seega on põhjendatud kostjalt tasumata elatise väljamõistmine ka ajavahemiku 01.05.2025-16.06.2026 eest miinimummääras. IV Tuginedes kõigele eelnenule kohus leiab, et B.T hagi U.Ti on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele. Riigikohtu 22.06.2022 otsuse tsiviilasjas nr 2-19-19160 p-dest 17 ja 18 tulenevalt ei pea kohus alates 01.01.2022 kuni lahendi tegemise ajani vastavas kohtuastmes kindla summana välja arvutama, kui kohus mõistab välja elatise muutuva suurusena PKS § 101 lg 2 mõttes. Tulenevalt eelnenust mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks välja igakuise miinimumelatise alates 01.05.2025 kuni hageja täisealiseks saamiseni igakuiselt 301.74 eurot (baassumma 282.31 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 59.43 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40.00 eurot), millest on maha arvestatud 23.06.2025, 26.06.2025, 18.09.2025, 19.09.2025, 24.09.2025, 30.09.2025, 10.10.2025 ja 15.10.2025 tasutud elatis 464.30 eurot.

Elatise summat indekseeritakse iga aasta 1. aprillil (esimest korda 01.04.2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause ja § 21 lg 2) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Hageja taotluse alusel ning juhindudes TsMS § 445 lg-st 1 määrab kohus elatusraha maksmise viisiks selle kandmise hageja seadusliku esindaja kontole nr XXXXXXX. Menetluskulude jaotus Juhindudes riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p-st 2 riigilõivu käesolevas kohtuvaidluses pooltel elatise nõudelt tasuda ei tule, kuid muud poolte menetluskulud tuleb jätta TsMS § 164 lg 1 alusel kummagi poole enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Mõistlik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.