Tsiviilasi 2-15-119493
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Andrus Miilaste
Otsuse tegemise aeg ja koht
12. september 2016. a, Tartu kohtumaja
Tsiviilasi
Hüpoteeklaen OÜ hagi Ülo Parm vastu võla nõudes.
Tsiviilasja number
2-15-119493
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
3578,76 eurot Hageja Hüpoteeklaen OÜ (registrikood 11663703, asukoht Rävala pst 6, 10143 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja Kadri Uus (isikukood 48004140270, e-post [email protected]) Kostja Ülo Parm (isikukood XXX, XXX)
Kohtuistungi toimumise aeg
1. märts 2016. a
Rahuldada hagi osaliselt.
Välja mõista kostjalt Ülo Parm hageja Hüpoteeklaen OÜ kasuks põhinõue summas 618,47 eurot, intress summas 243,49 eurot ja viivised perioodil 21.09.2012.a kuni 18.12.2015. a summas 410,32 eurot, kokku 1272,28 (üks tuhat kakssada seitsekümmend kaks eurot ja 28 senti).
Jätta hagi põhinõude 875,27 euro ning viivise 1431,21 euro osas rahuldamata.
Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
Toimetada otsus kätte pooltele.
Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse (TsMS § 187 lg 6). Hageja nõue ja põhjendused Hüpoteeklaen OÜ (hageja) on esitanud Tartu Maakohtule hagiavalduse, milles palub Ülo Parm’ilt (kostja) hageja kasuks välja mõista 3578,76 eurot. Hagiavalduse (tl 20-21) ja selle täpsustuste (tl 47-49, 77) kohaselt sõlmisid pooled 9.12.2011. a tarbijakrediidilepingu nr 530.1211.A, mille alusel hageja andis kostjale laenu summas 2500 eurot intressimääraga 28% aastas ning tähtajaga neli aastat. Lepingu täitmise tagamiseks seati hüpoteek kinnistule asukohaga XXX. Lepingust tulenevalt ja selle lisaks olevale maksegraafikutele kohustus kostja tasuma laenu- ja intressimakseid kokkulepitud ulatuses ja kuupäevadel ning nende mittetasumisel alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteekidega tagatud nõuete rahuldamiseks. Kuna kostja ei täitnud laenulepingut korrektselt ning tema makseviivitus oli pikem kui kolm kuud, saatis hageja kostjale teatise võlgnevuse kohta ning andis kostjale võla tasumiseks tähtaja kaks nädalat. Kuna kostja võlgnevust ei tasunud, saatis hageja 6.09.2012. a kostjale lepingu ülesütlemise teatise. Teatisega andis hageja kostjale võla tasumiseks täiendava kahenädalase tähtaja (kuni 20.09.2012. a). Kostja võlgnevust kogu ulatuses ei tasunud ja makseettepanekut hagejale ei teinud. Leping loeti üles öelduks alates 21.09.2012. a. Lepingu ülesütlemise seisuga oli hageja nõue kostja vastu 3587,23 eurot: põhiosa 2283,74 eurot, tasumata intressid 233,49 eurot, võlgnevuse sissenõudmise kulutused 1060 eurot. Pärast lepingu ülesütlemise teate saatmist on kostja tasunud lepingust tulenevate kohustuste katteks kokku 350 eurot, millest 215,27 eurot arvestas hageja võlgnevuse menetlemise kulude, sh 60 eurot kirjade kulu, ning 134,73 eurot viivise katteks. 13.02.2014. a alustas hageja nõude rahuldamiseks sundmüüki täitemenetluse korras kohtutäitur Ivi Kalmet büroos. Kostjale kuuluv kinnisasi asukohaga XXX müüdi 20.10.2014. a toimunud kordusenampakkumisel hinnaga 2025,00 eurot. Müüdud kinnisasja müügist laekus hagejale pärast kohtutäituri tasude maha arvamist 1634,73 eurot. Selle summa arvelt arvestati esimeses osas täidetuks võlgnevuse menetlemise kulud summas 844,73 eurot ning 790 eurot arvestati põhiosa tagasimakseks. Hagiavalduse esitamise päeva (21.12.2015. a) seisuga oli tasumata 3579,76 eurot: põhiosa 1493,74 eurot, tasumata intressid 243,49 eurot, viivised alates lepingu ülesütlemisest kuni täitemenetluse algatamiseni perioodil 21.09.2012. a kuni 13.02.2014. a 909,58 eurot (arvestatud põhiosalt 2283,74 eurot määraga 28% aastas), viivised alates täitemenetluse algatamisest kuni vara müügini perioodil 14.02.2014. a kuni 20.10.2014. a 440,51 eurot (arvestatud põhiosalt 2283,74 eurot), viivised 491,44 eurot alates vara müügist kuni hagi esitamiseni 18.12.2015. a 491,44 eurot (arvestatuna põhiosa jäägilt 1493,74 eurot määraga 28% aastas), kokku 1841,53 eurot. Kostja seisukohad
Kostja esitas 4.02.2016. a vastuse hagile (tl 59), milles ei tunnista tema vastu esitatud nõudeid. Kostja sõnul pani kohtutäitur Ivi Kalmet laenu tagatiseks olnud kinnisasja (elamumaa) müüki koos ehitusmaterjalidega (killustik ja vundamendi plokid) 60 m2 suuruse hoone ehitamiseks alla omahinna. Laenu tagatiseks oli üksnes elamumaa. Kostja oli teadmises, et tema vastu esitatud võlanõue on tagatiseks olnud kinnistu müügiga lõpetatud. Oma teises vastuses (15.7.2016. a, tl 97) jääb kostja esitatud väidete juurde ning hagi ei tunnista. Kostja esitab taotluse viivise vähendamiseks juhul, kui kohus rahuldab hagi. Kostja märgib, et tervislikel põhjustel ta ei tööta ning tema ainsaks sissetulekuks on invaliidsuspension 191 eurot kuus.
Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Hageja on esitanud kohtule poolte vahel 9.12.2011. a sõlmitud tarbijakrediidilepingu 530.1211.A (tl 22-29) rikkumisest tulenevad nõuded. Hageja palub kostjalt välja mõista 3578,76 eurot, mis koosneb põhinõudest summas 1493,74 eurot, intressist summas 243,49 eurot ning viivisest kokku summas 1841,53 eurot. Kohustuse rikkumine on võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 100 määratletud kui võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-d 1 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Sama paragrahvi lõike 2 järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 401 lg 1 järgi on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Põhinõudena palub hageja kostjalt välja mõista tagastamata krediidisumma 1493,74 eurot. Asja materjalidest nähtuvalt oli lepingu ülesütlemise seisuga tagastamata krediidisumma 2883,74 eurot. Kostja ei ole selles osas vastuväiteid esitanud. Pärast lepingu ülesütlemise teate saatmist on kostja tasunud lepingust tulenevate kohustuste katteks kokku 350 eurot (28.11.2013. a summas 150 eurot ja 30.12.2013. a summas 200 eurot), millest 215,27 eurot arvestas hageja võlgnevuse menetlemise kulude, sh 60 eurot kirjade kulu, ning 134,73 eurot viivise katteks (tl 77). Laenu tagatiseks olnud kinnisasja müügist laekus hagejale 1634,73 eurot, mille arvelt hageja arvestas esmalt täidetuks võlgnevuse menetlemise kulud summas 844,73 eurot ning 790 eurot põhiosa tagasimakseks. 844,73 euro osas on hageja selgitanud (tl 77), et sellest 300 eurot maksis vara hindamine, 200 eurot finantskonsultatsioonid perioodil 20.01.2012. a – 11.05.2012. a ning 350 eurot võlgnevuse menetlemine, võlgnikuga suhtlemine ja meeldetuletuste saatmine. VÕS § 415 lg 2 kohaselt, kui tarbija on teinud tarbijakrediidilepingu alusel makse, millest ei piisa kõigi sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmiseks, arvestatakse makse: 1) esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks; 2) teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks; kolmandas järjekorras intressi katteks; 4) neljandas järjekorras muude kohustuste katteks.
Lepingu ülesütlemisega oli sissenõutavaks muutunud kogu võlgnetav põhisumma, samuti oli hageja esitanud kostjale võlgnevuse menetlemise kulude nõude suuremas summas kui olid kostja poolt tasutud summad (lepingu ülesütlemise teade sisaldas endas võlgnevuse sissenõudmise kulutuste nõuet summas 1060 eurot). VÕS § 415 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel tuli kostja tasutud 350 eurot arvestada esimeses järjekorras võla sissenõudmisega seotud kulude ning seejärel võlgnetava põhisumma katteks. Kohus arvestab viivise katteks arvestatud 215,27 eurot ümber võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulude katteks. Sama summa ulatuses tuleb vara müügist laekunud summa arvestada võlgnevuse menetlemise kulude asemel täiendavalt põhiosa katteks. Hageja on võlgnevuse menetlemise kulude katteks arvestanud kokku 1060 eurot (215,27 eurot + 844,73 eurot), mis on kohtu hinnangul ebamõistlikult suur. Kuni 30.09.2015. a kehtinud VÕS-i redaktsiooni § 113 g 5 teise lause sätestas, et sõltumata viivise maksmisest võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusest põhjustatud mõistlike võla sissenõudmiskulude hüvitamist. Kohus peab põhjendatuks vähendada võlgnevuse menetlemise kulusid 400 euroni (kohtu hinnangul on vara hindamise kulu 300 eurot põhjendatud, kuid ülejäänud võlgnevuse menetlemise kulude osas peab kohus arvestades põhinõude summat proportsionaalseks kokku 100 eurot) ja arvestab ülejäänud 660 eurot maha põhinõudest. Eeltoodut arvestades kuulub hageja põhinõue rahuldamisele 618,47 euro ulatuses (1493,74 eurot – 215,27 eurot – 660 eurot). Tulenevalt VÕS § 401 lg-st 2 on krediidileping tasuline leping. VÕS § 401 lg 3 kohaselt kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Vaidlust ei ole selles, et Hüpoteeklaen OÜ on andnud laenu oma majandustegevuse raames. Laenulepingu nr 530.1211.A põhitingimustes oli kokku lepitud intressimäär 28% krediidisummast aastas. Hageja on esitanud intressinõude summas 243,49 eurot. Tegemist on kuni lepingu ülesütlemiseni sissenõutavaks muutunud tasumata intressiga. Kohus leiab, et intressi osas on hageja nõue põhjendatud. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandus kuni 15.04.2013. a seitse protsenti aastas ja alates 15.04.2013. a kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja nõuab kostjalt viivist tagastamata krediidisummalt alates lepingu ülesütlemisest kuni 18.12.2015. a määraga 28% aastas. Hageja on 12.01.2016. a hagiavalduse täienduses märkinud, et igapäevaselt lisandub võlgnevusele 1,16 eurot kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni. Hagiavalduse resolutsioonis ei ole hageja jooksva viivise nõuet vastavalt TsMS §le 367 esitanud. Seega kohus jooksvat viivist kostjalt välja ei mõista.
Viivisemäär on poolte vahel kokku lepitud üldtingimustes, p-s 9.1, mille kohaselt viivise määr on EKP + 7% aastas. Üldtingimuste p-i 9.1 kohaselt Juhul kui Tarbija ei ole Varaliste kohustuste täitmise tähtpäevaks tasumisele kuuluvat summat kandnud Pangas asuvale Krediidiandja arvelduskontole, on Tarbija kohustatud tasuma viivist Graafikust tulenevast Tarbija poolt tähtajaks tasumata summalt, mille määraks on poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub 7% aastas. Viivise arvestamist alustatakse eelnimetatud tähtpäevale järgnevast päevast ja lõpetatakse tasumisele kuuluvate maksete täieliku tasumise päeval. Seega sisaldus üldtingimustes viivisemäära osas erikokkulepe ning viivisemääraks ei saa lugeda lepingujärgset intressimäära. Hagejal on õigus nõuda viivist määraga EKP + 7% aastas. Alates 21.09.2012. a kuni 31.12.2012. a oli viivisemäär 8% aastas, alates 1.01.2013. a kuni 30.06.2013. a 7,75% aastas, alates 1.07.2013. a kuni 31.12.2013. a 7,5% aastas, alates 1.01.2014. a kuni 30.06.2016. a 7,25% aastas, alates 1.07.2014. a kuni 31.12.2014. a 7,15% aastas, alates 1.01.2015. a kuni hagi esitamiseni 18.12.2015. a 7,05% aastas. Arvestades kostja tasutud ning kinnistu müügist saadud summade osalist ümber arvestamist ning põhinõude osalist rahuldamist, on hagejal alates lepingu ülesütlemisest kuni täitemenetluse algatamiseni perioodil 21.09.2012. a kuni 13.02.2014. a õigus arvestada viivist põhiosalt 2283,74 eurot; alates täitemenetluse algatamisest kuni vara müügini perioodil 14.02.2014. a kuni 20.10.2014. a samuti põhiosalt 2283,74 eurot; alates vara müügist kuni hagi esitamiseni 18.12.2015. a aga põhiosa jäägilt 618,47 eurot. Kostjalt tuleb välja mõista viivis perioodi eest 21.09.2012. a kuni 31.12.2012. a summas 51,06 eurot (2283,74 eurot × 8% × 102 päeva / 365 päeva); perioodi eest 01.01.2013. a kuni 30.06.2013. a summas 87,77 eurot (2283,74 eurot × 7,75% × 181 päeva / 365 päeva); perioodi eest 1.07.2013. a kuni 31.12.2013. a summas 86,34 eurot (2283,74 eurot × 7,5% × 184 päeva / 365 päeva); perioodi eest 1.01.2014. a kuni 30.06.2014. a summas 82,11 eurot (2283,74 eurot × 7,25% × 181 päeva / 365 päeva); perioodi eest 1.07.2014. a kuni 20.10.2014. a summas 50,10 eurot (2283,74 eurot × 7,15% × 112 päeva / 365 päeva); perioodi eest 21.10.2014. a kuni 31.12.2014. a summas 8,72 eurot (618,47 eurot × 7,15% × 72 päeva / 365 päeva); perioodi eest 1.01.2015. a kuni 18.12.2015. a summas 44,22 eurot (618,47 eurot × 7,15%), kokku 410,32 eurot. Kostja on oma kirjas (15.07.2016. a) soovinud kohtult viivise vähendamist. VÕS § 113 lg 8 sätestab, et viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 kohaselt, kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Arvestades viivisenõude osalist rahuldamist ning viivise välja mõistmist määraga EKP + 7% aastas, mis on väiksem kui kehtiv seadusjärgse viivise määr (EKP + 8% aastas), ei pea kohus viivise täiendavat vähendamist põhjendatuks. Kostja muude vastuväidete osas märgib kohus, et kui tagatise müügist laekunud summa ei ole võlgnevuse katteks piisav, on laenuandjal õigus pöörduda ülejäänud summa sissenõudmiseks kohtusse. Kui kostja leiab, et kinnistu müügiga (koos ehitusmaterjalidega, alla turuhinna) on hageja või kohtutäitur talle kahju tekitanud, on tal võimalik esitada kahju tekitaja vastu kahju hüvitamise nõue. Eelnevast tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhinõude summas 618,47 eurot, intressi summas 243,49 eurot ja viivised perioodil 21.09.2012.a kuni 18.12.2015. a summas 410,32 eurot, kokku 1272,28 eurot. Põhinõude
875,27 euro (1493,74 eurot – 618,47 eurot) ning viivise 1431,21 euro (1841,53 eurot – 410,32 eurot) osas jätab kohus hagi rahuldamata. Arvestades hagi rahuldamise ulatust jätab kohus TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud poolte endi kanda ning menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.