lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-25-1309/54

Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval · 26.11.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
Kohtuasja number
2-25-1309/54
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Elatise nõudmine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
26.11.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1046
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Anu Talu

Määruse tegemise aeg ja koht

26. november 2025, Pärnu

Tsiviilasja number

2-25-1309

Tsiviilasi

E. M.-i hagi A. M.-i vastu elatise väljamõistmiseks A. M.-i avaldus H. T. vastu alaealise E. M.-iga suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks.

Tsiviilasja hind

2342,97 eurot

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine kompromissi kinnitamisega

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja/puudutatud isik I: E. M. (alaealine laps; ik: XXX; elukoht: XXX-i), seaduslik esindaja H. T. Kostja/avaldaja: A. M. (alaealise lapse isa, ik XXX; elukoht: XXX-i ), lepinguline esindaja advokaat Liina Hansen Puudutatud isik II: H. T. (alaealise lapse ema; ik: XXX ; elukoht: XXX-i ), lepinguline esindaja jurist Irina Metsler-Verner Avalikku huvi kaitsma õigustatud isik: XXX (linnavalitsuse kaudu) (eestkosteasutus, rg-kood: 75000064; asukoht: XXX-i ), lepinguline esindaja lastekaitse peaspetsialist Galina Rannama

Kohtuistungi toimumise aeg

XXX

RESOLUTSIOON

1.Kinnitada E. M.-i seadusliku esindaja H. T. ja A. M.-i poolt kohtuistungil sõlmitud alljärgnev kompromiss: 1.1 E. M. viibib isaga • 7.12.2025 alates 19.00 kuni 14.12.2025 kella 19.00ni. • Jõulud jagatakse igal aastal selliselt, et laps viibib ühe vanemaga 23.12. kuni 25.12 ja teise vanemaga 25.12 kuni 27.12. 2025 aastal on esimene pool emaga, lapse liikumine ühe vanema juurest teise vanema juurde vahetuse päevadel (23.12, 25.12 ja 27.12) toimub vahemikus 14.00 kuni 16.00.

Tsiviilasi nr 2-25-1309 • Aastavahetusel viibib üle aasta kord ühe ja siis teise vanemaga. Laps liigub teise vanema juurde vahemikus 14.00 kuni 16.00. 2025 aastal viibib laps emaga. • Alates 4.1.2026 algab graafik, kus laps viibib isaga ühe nädala ja emaga järjestikku kaks nädalat, siis üks nädal isaga ja kaks nädalat emaga. Laps liigub ühe vanema juurest teise vanema juurde pühapäeval 19.00. 1.2 Alates detsember 2025 maksab A. M. E. M.-ile kuni tema täisealiseks saamiseni (XXX) igakuist elatist 200 eurot kuus. 1.3 A. M. tasub elatise kuu viimasel kuupäeval järgmise kuu eest hageja seadusliku esindaja H. T. pangakontole nr XXX (Swedbank AS).

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 05.08.20262-26-13173/4Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 05.08.20262-26-9113/13Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 04.08.20262-26-10025/8Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 22.07.20262-26-7331/8Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 21.07.20262-26-7537/7Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 21.07.20262-26-9035/12Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
2.Lõpetada menetlus tsiviilasjas 2-25-1309.
3.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Hüvitatavate menetluskulude puudumise tõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra ja menetluskulusid välja ei mõista. Edasikaebamise kord Poolte kokkuleppel saab menetluse lõpetamise määruse peale edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 3 tööpäeva jooksul kohtumääruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates (TsMS § 661 lg 1 ja 4). Kohus selgitab, et kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ja kompromissist saab taganeda või seda üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi saab üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses (TsMS § 430 lg 8). Pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras saab kompromissi kehtetuks tunnistada (TsMS § 430 lg 9). Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Pärnu Maakohtu menetluses on E. M.-i (hageja/alaealine laps) hagi A. M.-i (kostja, isa) vastu elatiste väljamõistmiseks ja A. M. avaldus H. T. (puudutatud isik II, ema) vastu alaealise lapse E. M.-iga suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks.
1.1.Hagis esitatud asjaoludel hageja elab emaga. Hageja igakuine ülalpidamisvajadus on keskmiselt 785 eurot järgmiselt: eluasemekulu 175 eurot, toit 180 eurot, transpordi kulu 50 eurot, sidekulud 50 eurot, tervishoid 30 eurot, hügieenitarvetele 100 eurot, koolikohustusele 50 eurot, riided ja jalanõud 100 eurot, taskuraha 50 eurot.
1.2.Kostja hagi õigeks ei võtnud. Kostja hinnangul ei ole tõendatud ega eluliselt usutav, et hageja ema kulutab hagejale igakuiselt 785 eurot tulenevalt hageja ema sissetulekust. 12.1.2024 esitatud hagis olid hageja igakuised kulud 491 eurot. Kostja vaidleb vastu hageja eluaseme-, hügieenitarvete-, riiete- ja jalanõude kulude suurusele.
2.Kohus 5.2.2025 määrusega tagas hagi ja kohustas A. M.-i tasuma E. M.-i ülalpidamiseks igakuist elatist summas 200 eurot kuus alates 3.2.2025 kuni tsiviilasjas nr 2-25-1309 tehtava kohtulahendi jõustumiseni.
3.Kohus 27.3.2025 suunas vanemad osalema riikliku perelepitusteenuse seaduses sätestatud perelepitusse ja peatas selleks ajaks menetluse. Kuna Sotsiaalkindlustusamet edastas

2(3)

Tsiviilasi nr 2-25-1309 31.07.2025 kohtule riikliku perelepitusteenuse edutuse tõendi, kohus uuendas 31.7.2025 määrusega menetluse.

4.Asjas on toimunud kolm kohtuistungit – 3.10.2025, 3.11.2025 ja 24.11.2025, millest viimasel sõlmisid vanemad kokkuleppe nii lapsega suhtlemise kui ka elatise osas.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

5.Tsiviilkohtumenetluse (TsMS) § 4 lg 3 ja § 206 lg 2 kohaselt pooled võivad lõpetada hagimenetluse kohtuliku kompromissi sõlmimisega. Kohus leiab, et kohtuistungil sõlmitud kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav ning kuulub seetõttu rahuldamisele. Kompromiss tuleb kinnitada ja asja menetlus lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt.
6.Kohus selgitas kohtuistungil pooltele menetluse lõpetamise tagajärgi, millised on sätestatud TsMS §-s 432 ning mille kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled avaldasid, et menetluse lõpetamise tagajärjed on neile arusaadavad.
7.TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled ei ole teisiti kokku leppinud ning kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kuna kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, puudub asjas vajadus menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks.
8.TsMS § 661 lg 4 lubab poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada või välistada. Pooled lühendasid määruskaebuse esitamise tähtaja kolmele tööpäevale.
9.TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 4 sätestab, et riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud juhul arvatakse tagastatavast summast maha asja läbivaatamise kulud. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Kostja on avalduse esitamise eest tasunud 25.2.2025 riigilõivu 10 eurot. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist (TsMS § 150 lg 6). Seega on kostjal õigus esitada kohtule kuni 31.12.2027 taotlus riigilõivu pooles ulatuses, s.o 5 eurot, tagastamiseks. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu Kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 20.07.20262-26-9748/30Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 20.07.20262-26-12860/10Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja