Elama Kindlustus AS (endise nimega Aktsiaselts INGES KINDLUSTUS) hagi P.U vastu kahjuhüvitise ja viivise väljamõistmiseks 1487,52 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Elama Kindlustus AS (end Aktsiaselts INGES KINDLUSTUS) (registrikood 10089395), volitatud esindaja Elar Tamme (e-post: XXX ) Kostja: P.U (isikukood: XXX, e-post: XXX) lepinguline esindaja vandeadvokaat Hannes Toodu (e-post: XXX)
Menetlusviis/ Kohtuistung
29. veebruar 2024, osalesid Elar Tamme ja adv Toodu, menetlus jätkus kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Elama Kindlustus AS-i hagi P.U vastu rahuldada.
2.Mõista P.U-lt Elama Kindlustus AS-i kasuks välja 1592,67 eurot (sh põhinõue 1288,11 eurot ja kohtuotsuse 13. märtsil 2025 (kaasa arvatud) tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 304,56 eurot).
3.Mõista P.U-lt Elama Kindlustus AS-i kasuks välja viivis protsendina põhinõude tasumata osalt (otsuse tegemise seisuga 1288,11 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (s.o poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub 8% aastas) alates 14. märtsist 2025 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
5.Määrata Elama Kindlustus AS-i põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 333,40 eurot.
6.Mõista P.U-lt Elama Kindlustus AS-i kasuks menetluskulude katteks välja 333,40 eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsuses edasikaebamise korra selgitamine ei ole edasikaebamiseks loa andmine TsMS § 637 lg 21 tähenduses. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil.
2-23-119413 Menetlusosalisel on õigus seaduses ettenähtud tingimustel ja korras taotleda apellatsioonkaebuse esitamisel nõutava riigilõivu tasumiseks menetlusabi. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
MENETLUSE KÄIK, HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Aktsiaselts Inges Kindlustus (alates 1. novembrist 2024 ärinimega Elama Kindlustus AS) esitas 09. mail 2023 Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse P.U-lt tekitatud varalise kahju hüvitamiseks. Kohus tegi 15. mail 2023 võlgnikule makseettepaneku, millele võlgnik esitas vastuväite. Eeltoodu alusel 08. juunil 2023 maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ja nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Kohus luges hagimenetlusse üleantud maksekäsu kiirmenetluse avalduse puudustega hagiavalduseks, määras hagejale tähtaja põhjendatud nõude esitamiseks hagiavalduse vormis ning täiendava riigilõivu tasumiseks.
2.Hageja esitas 14. juulil 2023 P.U vastu hagiavalduse, milles palub: 1) mõista kostjalt hageja AS-i Inges Kindlustus kasuks põhinõue 1288,11 eurot LKindlS § 53 lg 1 p 2 alusel; 2) mõista kostjalt välja VÕS § 113 lg 1 kohane viivis nõude sissenõutavaks muutumisest (VÕS § 82 lg 1 või lg 2 alusel) alates 18. märtsist 2023 kuni hagi esitamiseni 14. juulil 2023 summas 44,84 EUR 3) TsMS § 367 alusel mõista kostjalt välja edasiulatuv viivis alates 15. juulist 2023 VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras põhinõudest; 4) mõista kostjalt välja hageja tasutud riigilõiv summas 280 eurot; 5) jätta kõik menetluskulud kostja kanda.
3.Hagiavalduse põhjenduste kohaselt 07. oktoobril 2022 põhjustati Pärnu maakonnas Jänesselja-Urge mnt 9 km-l liiklusõnnetus sõidukiga Škoda Superb registreerimisnumbriga XXX. Liiklusõnnetusega kahjustati elektriliini masti ja tekitati varaline kahju Elektrilevi OÜ-le.
4.Liiklusõnnetuse hetkel oli sõiduk XXX kindlustatud AS-is Inges Kindlustus ning hagejal tekkis kohustus tekkinud kahju hüvitada.
14.oktoobril 2022 esitas Elektrilevi OÜ hagejale kahjunõude, mis koosneb kahjustada saanud masti avariieelsesse seisundisse taastamise töödest ning materjalidest. Hageja tasus Elektrilevi OÜ nõude summas 1288,11 eurot.
5.06. jaanuari 2023 väärteootsusega nr XXX karistati kostjat liiklusõnnetuse põhjustamise ning sündmuskohalt lahkumise ja politseile sellest teatamata jätmise eest. Kostja ei ole otsust vaidlustanud, väärteo otsus jõustus 24. jaanuaril 2023.
6.Hageja saatis 12. oktoobril 2022 kostja e-postile XXX teatise liiklusõnnetusest ning palus kostjalt muu hulgas selgitusi juhtumi kohta. Väljavõte kostja vastusest: „Juht pole teada, politsei tegeleb uurimisega.“ Väärteo otsusega on tõendatud, et liiklusõnnetuse põhjustas kostja. Seega üritab kostja kergemeelselt vastutusest vabaneda. 2
2-23-119413
7.Kuivõrd kostja põhjustas liiklusõnnetuse ning lahkus sündmuskohalt LS § 169 lg 5 tingimusi täitmata, s.o politseile liiklusõnnetusest teatamata, kui varalise kahju saaja ei olnud teada, siis nõuab hageja kostjalt tekitatud kahju hüvitamist LKindlS § 53 lg 1 p 2 alusel summas 1288,11 eurot, millele lisanduvad viivised. Hageja kahjunõue põhineb kannatanule nõudekirja alusel tasutud summal liiklusõnnetuses kahjustada saanud vara taastamise eest.
8.Hageja saatis 3. märtsil 2023 kostja e-postile XXX kirja tagasinõudega 1288,11 euro tasumiseks, andes kostjale täiendava tähtaja nõude tasumiseks kuni 17. märtsini 2023. Kostja kahju hüvitanud ei ole. Hageja arvestab viiviseid põhinõudelt alates 18. märtsist 2023.
KOSTJA VASTUS
9.Kostja 04. jaanuaril 2024 esitatud kirjalikus vastuses vaidleb hagile vastu ja palub jätta selle rahuldamata.
10.Hageja nõude aluseks on toodud 07. oktoobril 2022 kell 17:26 toimunud liiklusõnnetus, mille tagajärjel tekkis kahju Elektrilevi OÜ-le. Kostja ei ole lahkunud süüliselt sündmuskohalt ning samuti ei ole tegemist olukorraga, kus kahju kannatanu ei oleks olnud teada. LKindlS § 53 lg 1 p 2 sätestatud alused kindlustusandja tagasinõude esitamiseks kahju tekitanud sõidukijuhi vastu ei ole täidetud. LKindlS § 53 lg 1 p 2 järgi regressinõude tekkimiseks peab olema tuvastatud mõlemad nimetatud sättes märgitud eeldused, st nii sõidukijuhi poolt kindlustusjuhtumi toimumise kohalt õigusvastane lahkumine kui sellise tegevuse süülisus (vt Riigikohtu 25.04.2022 otsus tsiviilasjas nr 2-19-108066, p 13). Üksnes juhul, kui sõidukijuht lahkub liiklusõnnetuse sündmuskohalt temal lasuvaid liiklusõnnetuse järgseid kohustusi rikkudes, saab teda üldjuhul pidada kindlustusjuhtumi toimumise kohalt LKindlS § 53 lg 1 p 2 mõttes õigusvastaselt lahkunuks.
11.Hinnangu aluseks, kas isik on lahkunud kindlustusjuhtumi toimumise kohalt õigusvastaselt, tuleb võtta sõidukijuhi liiklusõnnetuse järgsed kohustused. Liiklusõnnetuse toimumise korral sätestab sõidukijuhi käitumisjuhised ja kohustused LS § 169 ning seda sõltumata liiklusõnnetuse tagajärgedest. LS § 169 lg-d 4 ja 5 käsitlevad politsei teavitamise kohustust, kuid mitte sündmuskohalt lahkumist. LS § 169 lg-st 4 ei tulene kohustusi liiklusõnnetuses osalenud sõidukijuhtidele, säte üksnes määrab kindlaks tingimused, mille täidetuse korral on lubatud politsei teavitamata jätta. LS § 169 lg-st 5 on küll kaudselt tuletatav kohustus teavitada liiklusõnnetusest politseid, kui liiklusõnnetuses osalenud juhtidel on lahkarvamusi ja nad ei ole asjaolusid kirjalikult vormistanud ega allkirjastanud. LS § 169 lg 4 sätestab eeldused, mille korral ei ole tarvis politseid liiklusõnnetusest teavitada. Kui liiklusõnnetuses osalenud isikud ei jõua varalise kahju saajas kokkuleppele, varalise kahju saaja ei ole teada, varalise kahju tekitajat ei ole sündmuskohal või varaline kahju tekkis loomale otsasõidu või selle vältimise tagajärjel, tuleb liiklusõnnetusest igal juhul kohe teatada politseile ja tegutseda vastavalt politsei korraldusele (LS § 169 lg 5). Samuti tohib sõidukit või liiklusõnnetusse puutuvaid esemeid enne politsei liiklusõnnetuse kohale jõudmist liigutada vaid siis, kui transporditakse kannatanut haiglasse või teiste sõidukite liiklus on nende tõttu võimatu ja enne on tunnistajate juuresolekul ära märgitud sõiduki ja esemete asend ning jäljed (LS § 169 lg 6). Juhul kui sõidukijuht lahkub liiklusõnnetuse sündmuskohalt temal lasuvaid liiklusõnnetuse järgseid kohustusi rikkudes, saab teda üldjuhul pidada kindlustusjuhtumi toimumise kohalt LKindlS § 53 lg 1 p 2 mõttes õigusvastaselt lahkunuks. Kostja ei ole lahkunud kindlustusjuhtumi sündmuskohalt. Veelgi enam ei ole ta lahkunud sündmuskohalt õigusvastaselt. Lisaks oli kostjale teada vara omanik, millisel juhul ei olnud ta kohustatud kindlustusjuhtumist teavitama, mistõttu ei ole tegemist süülise käitumisega LKindlS § 53 lg 1 p 2 mõttes. Eeltoodust tulenevalt puudub hagejal kostja vastu hagis esitatud nõue ning kohus saab jätta hagiavalduse rahuldamata.
KOHTU PÕHJENDUSED
12.Kohus, tutvunud poolte esitatud kirjalike seisukohtadega, arutanud asja poolte esindajatega suuliselt kohtuistungil, uurinud igakülgselt ja objektiivselt kirjalikke tõendeid ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb täies ulatuses rahuldada. 3
2-23-119413
13.Kohus on pooltele selgitanud (viimati 27. detsembril 2024 kirjaliku menetluse korraldamise määruses), et lahendab asja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 alusel lihtsustatud menetluses. Kohus selgitas pooltele tõendamiskoormise jaotust, kohalduvat õigust ning määras pooltele tähtaja kokkuvõtlike seisukohtade ja menetluskulude nimekirjade esitamiseks. Pooled esitasid määratud tähtpäevaks menetluskulude nimekirjad ning hageja ka vastuväited kostja menetluskuludele.
14.Asjas ei ole vaidlust järgmiste faktiliste asjaolude üle: -
07.oktoobril 2022 toimus Pärnu maakonnas Jänesselja-Urge mnt 9 km-l liiklusõnnetus sõidukiga Škoda Superb, registreerimisnumbriga XXX.
-
Sõidukit juhtis ja liiklusõnnetuse põhjustas kostja, P.U;
-
Politsei- ja piirivalveameti 06. jaanuari 2023 otsusega väärteoasjas nr XXX karistati P.U-d väärteo korras liiklusseadus § 50 lg 3 p 1 ja § 169 lg 5 nõuete rikkumise eest LS § 223 lg 1 ja § 236 lg 1 järgi rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses, s.o 600 eurot. Otsuses esitatud teokirjelduse kohaselt P.U „Juhtis sõiduautot Škoda. Ebaõigelt valitud kiiruse tõttu kaldus teelt välja paremale ja sõitis vastu kõrgepingeliini posti, millega põhjustas varalise kahjuga liiklusõnnetuse. Liiklusõnnetuse järgselt lahkus sündmuskohalt jättes politseile teatamata toimunud õnnetusest.“
-
Sõiduk Škoda Superb, registrimärgiga XXX, oli kindlustatud hageja juures;
-
Liiklusõnnetusega sai kahjustada Elektrilevi OÜ-le kuuluv Sindi 35/10 kV alaj F-Jänesselja 10 kV õhuliini mast; juhtum on registreeritud AS Inges Kindlustuses kahjujuhtumina I00223857;
-
Elektrilevi OÜ esitas hagejale nõude tekitatud kahju hüvitamiseks summas 1288,11 eurot, s.o rikutud elektripaigaldise taastamise kulud (kahjustatud õhuliini masti vahetamine);
Hageja esitas 03. märtsil 2023 P.U-le tagasinõude.
15.Pooled vaidlevad selle üle, kas P.U lahkus sündmuskohalt, kas ta lahkus õigusvastaselt ja süüliselt ning kas seetõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt kannatanule makstud kahjuhüvitise tasumist.
16.Liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 52 kohaselt on kindlustusandjal õigus välja nõuda kindlustusjuhtumi toimumise tõttu hüvitatud kahju üksnes käesolevas jaos sätestatud alustel ja tingimustel. LKindlS § 53 lg 1 p 2 kohaselt on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue sõidukijuhi vastu, kui sõidukijuht põhjustas kindlustusjuhtumi ning lahkus pärast kindlustusjuhtumit õigusvastaselt ja süüliselt kindlustusjuhtumi toimumise kohalt.
17.Kostja väidab, et ei lahkunud sündmuskohalt, vaid viibis õnnetuse toimumise kohast 100 m eemal teepervel ning sealt viis politsei ta politseijaoskonda. Kostja soovis TsMS § 268 oma väiteid tõendada enda vande all antavate ütlustega. Hageja sellega ei nõustunud, viidates muu hulgas sellele, et kostja ei võtnud hagejaga suheldes liiklusõnnetuse põhjustamist omaks; kostja ei ole oma seniste väidete tõendamiseks esitanud ühtegi tõendit, kuigi väärteomenetluse materjalides peaksid vastavasisulised tõendid sisalduma; eeldatavalt ei võtnud ta ka väärteomenetluses õnnetuse põhjustamist omaks ning kostja käitumise motivatsiooniks võis olla soov vabaneda nii tsiviilõiguslikust kui ka karistusõiguslikust vastutusest. Kohus 27. detsembri 2024 määrusega jättis kostja vande all ülekuulamise taotluse rahuldamata.
18.Hageja esitatud tõendid tõendavad kahjujuhtumi põhjustamise kõrval nõude aluseks olevat teist peamist asjaolu – kostja lahkus õnnetuse järel sündmuskohalt politseid teavitamata, kuigi oli seaduse järgi selleks kohustatud. Kostja väited, et ta viibis sündmuskoha läheduses, asjas esitatud kirjalikud tõendid ei kinnita.
19.Hageja esitas kostja sündmuskohalt lahkumise tõendamiseks Elektrilevi OÜ OVB elektriku Tiit Toomi 07. oktoobril 2022 koostatud elektripaigaldise rikkumise akti (dtl 62) ja mille kohaselt “Sõidetud sõiduauto Škodaga riikliku numbrimärgiga 195 MRN maha 10 KV mast 68 koos juhtmetega. Politsei on teadlik.“ Aktis on rikkuja selgituse lahtrisse märgitud: „Kohapeal ei olnud.“ 4
2-23-119413
20.Hagiavaldusele lisatud Politsei- ja piirivalveameti väärteo otsusest (dtl 27 – 29) nähtuvalt on kostjat karistatud rahatrahviga selle eest, et ta põhjustas varalise kahjuga liiklusõnnetuse ning õnnetuse toimumise järel lahkus sündmuskohalt, jättes politsei sellest teavitamata. Seega on ka politsei kindlaks teinud, et kostjal oli kohustust liiklusõnnetusest politseid teavitada.
21.Ekslik on kostja seisukoht, et kuna talle oli maha sõidetud posti omanik (s.t kahju saaja) isik teada, siis ei pidanudki ta politseid teavitama. Nõuded juhi tegutsemisele liiklusõnnetuse korral on kehtestatud liiklusseaduse (LS) §-s 169. LS § 169 lg-s 4 on nimetatud tingimused, mille olemasolu korral ei ole vaja politseid õnnetusest teavitada: 1) inimesed liiklusõnnetuses vigastada ei saanud või liiklusõnnetuses osalenud inimesed ei nõua ise oma tervise kontrolli; 2) liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad on juhtumi põhjusi hinnates varalise kahju tekitamise vastutuse küsimuses ühel meelel; 3) hilisemat identifitseerimist võimaldaval viisil on loetletud kõikide liiklusõnnetuses osalenud inimeste andmed; 4) nimetatud on varalise kahju tekitamise eest vastutav isik; 5) liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad on punktides 2–4 loetletud asjaolud kirjalikult vormistanud ja sellele alla kirjutanud. Nendest sätetest ei ole kuidagi võimalik järeldada, et politseile teavitamise kohustust ei ole ka juhul, kui kahju põhjustanud juhile endale on teada varalise kahju saaja, kuigi viimane õnnetuses ei osalenud ega olnud sündmuspaigas.
22.Varalist kahju põhjustanud õnnetusest politsei teavitamata jätmise eelduseks LS § 169 lg 4 kohaselt on üldistatult see, et kahju põhjustaja ja kahju saaja vahel ei ole vaidlust selle üle, kes ja mis asjaoludel kahju põhjustas ning kes kahju hüvitamise eest vastutab. Vaidluse puudumist ei saa väita olukorras, kus kahju saaja ei ole õnnetusest ega endale sellega tekitatud kahjust veel teadagi saanud. Vaidlusalusel juhul oleks kostjal võinud olla õigus politseid teavitamata sündmuskohalt lahkuda üksnes siis, kui ta oleks kohe võtnud ise kahju saajaga ühendust ning nad ühiselt oleksid LS § 169 lg 4 punktide 2-5 kohaselt fikseeritud kostja poolt liiklusõnnetusega kahju põhjustamine ja kostja vastutuse varalise kahju tekitamise eest.
23.See, et kostja talle väidetavalt teada olnud kahjusaajaga ühendust ei võtnud, lubab järeldada, et vahetult õnnetuse toimumise järel kostjale tegelikult ei olnud teada, kes on posti omanik, kellele ta kahju põhjustas. Kohus leiab, et kostjal ei olnud objektiivselt võimalik teada, et post kuulub Elektrilevi OÜ-le, kahjustatud elektripostil puudus omaniku tähis. Kohtumenetluses paljasõnaliselt väidetu kostja teadmist õnnetuse toimumise ajal ei tõenda, sest kostja oli hageja kohtueelsest kahjunõudest saanud teada, et post kuulus Elektrilevi OÜ-le. Kostja ei ole ka väitnud, tõendamisest rääkimata, et ta juba väärteomenetluses tugines sellele, et ei pidanud politseid õnnetusest teavitama selle tõttu, et talle oli kahjusaaja isik teada.
24.Põhjendatud on hageja kahtlus, et kostja väited on tagantjärele otsitud ja esitatud eesmärgiga vältida vastutust kahju hüvitamise eest. Seda kinnitab ka kostja käitumine õnnetuse järel: kindlustusandja palvele esitada sõidukijuhi seletuskiri õnnetuse kohta, vastas P.U 18. oktoobril 2022 ekirjaga (dtl 30), et „Juht pole teada, politsei tegeleb uurimisega.“
25.Kostja eitab liiklusõnnetuse kohast lahkumist, väidab, et ta viibis õnnetuse paigast 100 m eemal. Kostja sellise väitega sisuliselt kinnitab, et vahetult õnnetuse toimumise kohta ta ei jäänud. Kostja ei ole oma väidetavale eemaldumisele mõistlikku põhjendust andnud. 100 meetrit on piisavalt pikk vahemaa, et lugeda isik õnnetuspaigast lahkunuks, lisaks ei ole kostja tegelikult ka tõendanud, et ta jäi 100 m eemale ja viidi sealt politseiga politseijaoskonda. TsMS § 4 lg-st 2 ja § 5 lg-st 2 tulenevalt hagimenetluses otsustab pool ise, millistele asjaoludele ta tugineb ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendada soovib. Hageja kostja vande all ülekuulamise taotlusele vastu vaieldes viitas, et kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit, kuigi tõenditena oleks võimalik kasutada väärteoasja materjale. Kohus 27. 5
2-23-119413 detsembri 2024 määruses selgitas, et seni kohtule esitatu põhjal on tõenäoline, et kohus hagi rahuldab. Kostja ei esitanud vastuväidet tema vande all ütluste andmise taotluse rahuldamata jätmisele, ei soovinud taotluse rahuldamata jätmise järel oma väidete tõendamiseks esitada või kohtu kaasabil koguda muid tõendeid.
26.Kirjaliku menetluse korraldamise määruses kohus juhtis kostja tähelepanu sellele, et võib kostja lahkumise kindlustusjuhtumi toimumise paigast lugeda õigusvastaseks. Kohus viitas Riigikohtu seisukohale, et kui sõidukijuhi tegevuses on väärteo koosseis kindlaks tehtud, võib puududa vajadus neid asjaolusid LKindlS § 53 lg 1 p 2 alusel esitatud tagasinõude lahendamisel uuesti käsitleda (Vt RKTKo 25.04.2022 nr 2-19-108066; p 16). Kostjat on väärteo korras karistatud LS § 236 lg 1 järgi, s.o liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik. Seega väärteootsus tõendab, et kostjal oli kohustus liiklusõnnetusest politseid teavitada, ta seda ei teinud ning lahkus sündmuskohalt. Kostja väärteootsust ei vaidlustanud.
27.Kohustus politseid teavitada tuleneb LS § 169 lg-st 4. Seaduses ettenähtud kohustust rikkuv käitumine on õigusvastane. Väärteokoosseisule vastava käitumise puhul loetakse isik KarS § 32 lg 1 kohaselt teo toimepanemises süüdiolevaks, kui ta on süüvõimeline ja puudub seaduses sätestatud süüd välistav asjaolu. Kostja käitumises on tuvastatud LS § 236 lg-s 1 sätestatud väärteo koosseis, puuduvad andmed selle kohta, et kostja ei oleks olnud süüvõimeline või et oleks esinenud muid süüd välistavaid asjaolusid. Seega on täidetud LKindlS § 53 lg 1 p 2 alusel tagasinõude esitamise mõlemad eeldused, s.o kostja lahkumine liiklusõnnetuse toimumiskohalt oli nii õigusvastane kui ka süüline.
28.Kohus leiab, et isegi kui kostja lahkus sündmuskohalt ebaadekvaatse reageeringuna emotsionaalse üleelamise tõttu, siis ei saanud selline segadusseisund kesta päevi. Kostja on oma hilisema käitumisega näidanud, et ei soovi vastutust võtta. Pärast õnnetust kostja ei teinud kindlustusandjaga mõistlikult koostööd, viis päeva pärast õnnetust hagejale saadetud vastuses kostja väitis, et ei tea, kes õnnetuse põhjustas (s.t sisuliselt eitas enda osalust kahju tekitamises). Kostja selline käitumine on seda arusaamatum, et kostja enda arvates oli õigustatud sündmuskohalt lahkuma ega pidanudki politseid teavitama. Seetõttu ei ole kohtu hinnangul alust lugeda, et kostja võis sündmuspaigast lahkuda õnnetuse põhjustatud hingelise erutuse seisundis ning et tema eemaldumine võiks olla mõistlikult vabandatav, mitte õigusvastane ja süüline.
29.Kostja ei ole liiklusõnnetusega Elektrilevi OÜ-le põhjustatud varalise kahju suurust vaidlustanud. Kahju suurus on tõendatud Elektrilevi OÜ 14. oktoobril 2022 hagejale esitatud kahjunõudega (dtl 33) ja elektripaigaldise rikkumise taastamistööde kalkulatsiooniga (dtl 34), millest nähtuvalt koosneb kahjunõue 1288,11 eurot materjali (kõrgpinge mast, tarvikud) kulust 334,83 eurot ja elektriööde (ELV lepingupartneri tööd, masti vahetus, elektrivarustuse taastamine) kulust 953,28 eurot. Kõige eeltoodu alusel kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks põhinõudena välja 1288,11 eurot.
30.Hageja taotleb kostjalt ka viivise väljamõistmist. Viivisenõude esitas hageja TsMS § 367 kohaselt: hageja palub hagiavalduse esitamisega sissenõutavaks muutunud viivise 44,84 eurot välja mõista kindlas summas ja alates 15. juulist 2023 viivise protsendina põhinõudest võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
31.VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitanud võlgnikult nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuste sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. 6
2-23-119413
32.Hageja andis kostjale nõutava hüvitise maksmiseks täiendava tähtaja 17. märtsini 2023. Seega muutus nõue sissenõutavaks 18. märtsist 2023. Kuna kostja kahjuhüvitist ei tasunud, on hageja õigustatud arvestama viivist alates 18. märtsist 2023. VÕS § 113 lg 1 teises lauses viidatud VÕS § 94 sätestatud intressimäär on poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit. See tähendab, et viivisemäära osaks on iga poole aasta tagant muutuv intressimäär.
18.märtsist 2023 kuni 30. juuni 2023 oli VÕS § 113 lg 1 teise lause järgne (nn seadusjärgne) viivis 10,5% aastas (0,028767% päevas); 1. juulist 2023 – 31. detsembrini 2023 oli viivis 12% aastas (0,032877% päevas). Sellele vastavalt on hageja hagiavalduse 14. juulil 2023 esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summaks arvutanud 44,84 eurot.
33.TsMS § 367 kohaselt kohus arvutab ja mõistab kostjalt välja hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast kuni kohtuotsuse tegemise päevani (kaasa arvatud) täiendavalt sissenõutavaks muutunud viivise kindlas summas. Arvestuse aluseks on põhinõue 1288,11 eurot ning vastaval perioodil kehtinud viivisemäär. 01. jaanuarist 2024 -30. juunini 2024 oli viivisemäär 12,5% aastas (0,034153% päevas), 1. juunist 2024 kuni 31. detsembrini 2024 oli viivis 12,25% aastas (0,03347% päevas) ning alates 1. jaanuarist 2025 on viivisemäär 11,15% aastas (0,030548% päevas). Seega on perioodil 15. juuli 2023 – 13. märts 2025 viivis muutunud täiendavalt sissenõutavaks 608 päeva eest, kokku summas 259,72 eurot. Koos hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutava viivisega kohus mõistab kostjalt hageja kasuks viiviseid välja 304,56 eurot ning edasi viivise protsendina põhivõlast VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulude jaotus
34.TsMS § 173 lg 1 kohaselt kohus määrab kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse. Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ja asja läbivaatamise kulud (TsMS § 139). Kohtuväliste kulude hulka kuuluvad muu hulgas menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1).
35.TsMS § 162 lg 1 alusel jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda, kuna kohus hageja hagi rahuldas.
36.TsMS § 174 lg 1 alusel kohus määrab kindlaks ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskulud kokku on 333,40 eurot: maksekäsu kiirmenetluses ja hagiavalduse esitamisel täiendavalt tasutud riigilõiv kokku 280 eurot ning TsMS § 144 p 2 alusel hageja lepingulise esindaja
29.veebruaril 2024 kohtuistungile sõitmise kuludest (hageja asukoht asub Tallinnas, kohtuistung toimus Pärnus, marsruut Tallinn-Pärnu-Tallinn, kokku 267 km, arvestusega 20 senti/km) summas 53,40 eurot.
37.Kostja hageja menetluskulude kohta vastuväiteid ei esitanud. Riigilõivu tasumine on hagiavalduse esitamisel kohustuslik, selle suurus on seaduses ette nähtud ning vaieldamatult on tegemist põhjendatud ja vajaliku kuluga.
38.Lepingulise esindaja sõidukulud on kohtu hinnangul samuti põhjendatud. Riigikohtu tsiviilkolleegium on selgitanud, et TsMS-is ei ole menetlusosalise ja tema esindaja sõidukulude hüvitamist üksikasjalikult reguleeritud, kuid analoogia korras kohalduvad sõidukulude hüvitamisele riigi õigusabi osutanud advokaadi sõidukulude kohta väljendatud Riigikohtu seisukohad (Riigikohtu 5. veebruari 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-14-14536/153, p 16). Samuti on Riigikohus leidnud, et sõidukulude hüvitamisel saab lähtuda analoogia korras valitsuse määrusest, millega on kehtestatud teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel isikliku sõiduauto kasutamise kohta arvestuse pidamise ja hüvitise maksmise kord (vt Riigikohtu üldkogu 26. aprilli 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-40-15, p 70 jj). 7
2-23-119413 Isikliku sõiduauto kasutamine hüvitatakse nii Teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel isikliku sõiduauto kasutamise kohta arvestuse pidamise ja hüvitise maksmise korra, kui ka Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korra kohaselt tariifiga kuni 0,3 eurot läbitud kilomeetri kohta. Hageja lepinguline esindaja taotleb sõidukulude hüvitamist sellest väiksemas määras, 0,2 eurot kilomeetri kohta. Kohus leiab, et kohtuistungil osalemisega seotud kulu on põhjendatud ja vajalik, kulu suurus 53,4 eurot on mõistlik. Eeltoodu alusel kohus määrab hageja põhjendatud menetluskulude suuruseks kokku 333,40 eurot ja mõistab selle summa kostjalt hageja kasuks välja.
(Allkirjastatud digitaalselt) Heli Käpp Kohtunik
8
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.