13.03.2025, Tallinn e-toimiku menetlemise infosüsteemi kaudu
Tsiviilasja number
2-24-6515
Tsiviilasi
CarMasters OÜ hagi Murdosa OÜ vastu võla ja viivise saamiseks
Tsiviilasja hind
886,43 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: CarMasters OÜ, registrikood: 11242611, asukoht: Kukermiidi 11, Tallinn, Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Jüri Leppik, Advokaadibüroo HansaLaw, e-post: [email protected]; Kostja: Murdosa OÜ, registrikood: 12438138, asukoht: Männiku tee 59-4, Tallinn, e-post: [email protected], Kostja seadusjärgne esindaja juhatuse liige X, isikukood: XXX, e-post: xxx.
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
Võtta vastu hageja 03.07.2024 avaldusega esitatud osaline haginõudest loobumine 144,73 euro ulatuses. Jätkata menetlusest hageja nõudes kostja vastu 362,27 euro ja viivise saamiseks. Hagi rahuldada osaliselt. Mõista välja kostjalt Murdosa OÜ-lt hageja CarMasters OÜ kasuks töövõtulepingust tulenev võlg 51 eurot. Mõista välja kostjalt Murdosa OÜ-lt hageja CarMasters OÜ kasuks viivis põhivõlalt perioodi eest 10.02.2022-13.03.2025 summas 363,57 eurot. Mõista välja kostjalt Murdosa OÜ-lt hageja CarMasters OÜ kasuks viivis põhivõlalt 51 eurolt alates 14.03.2025 kuni põhivõla tasumiseni kolmekordses võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras, kuni põhivõla tasumiseni. 1
Mõista kostjalt Murdosa OÜ-lt hageja CarMasters OÜ kasuks välja menetluskulude hüvitamiseks 650 eurot (s.o riigilõiv 245 eurot ja lepingulise esindaja kulu 405 eurot).
6.3.Kohustada kostjat tasuma menetluskuludelt (650 eurolt) hagejale viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Menetluse käik
1.CarMasters OÜ (hageja) esitas 24.04.2024 Harju Maakohtule hagi Murdosa OÜ (kostja) vastu 507 euro ja viivise saamiseks.
2.05.06.2024 võttis kohus hagiavalduse menetlusse. Kostja vastas hagile 22.06.2024 ekirjaga järgmiselt: „olen kätte saanud dokumendid ja suhtlesin ka CarMasters OÜ esindajaga. Hetkel on algne arve tasutud ja jäänud veel viivised. Kirjutasin ka, et ei ole hetkel võimalik rohkem tasuda ja järgmine võimalus tekib juuli lõpus kuid ei ole sealt vastust saanud.“
3.26.06.2024 tegi kohus pooltele ettepaneku sõlmida asja lahendamiseks kompromiss. Pooled kompromissi ei sõlminud.
4.03.07.2024 esitas hageja avalduse hagist osalise loobumise kohta: hageja palus lõpetada menetlus osaliselt hageja nõudes kostja vastu põhinõude 144,73 euro ulatuses ja mõista hageja kasuks kostjalt välja 362,27 eurot põhinõuet ja kolmekordne arvestatav viivis VÕS § 113 lg 1 alusel alates hagi esitamisest kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Hageja selgitas, et 13.06.2024 tasus kostja 306 eurot. Vastavalt hagiavalduse p-ile 2.11 oli viivise nõue hagi esitamisel 189,30 eurot. 3-kordne viivis (3x12,5=37,5%) perioodil 25.04.2024 -13.06.2024 on 25,97 eurot, ehk viivised kokku 215,27 eurot. Sellega oli 13.06.2024 seisuga kogunenud
2
viivised tasutud ja osaliselt tasutud põhivõlgnevust, mille jääk alates 14.06.2022 on 362,27 eurot. Seega on esitatud hagi pärast kohtusse pöördumist rahuldatud 144,73 euro ulatuses. Hageja palub kohtul menetluse lõpetada osaliselt põhinõude 144,73 euro ulatuses. Hagi jääb menetlusse 362,27 euro saamiseks ja viiviste nõudes.
5.12.12.2024 ja 07.02.2025 andis kohus pooltele lõplikud tähtajad seisukohtade esitamiseks.
6.14.02.2025 esitas hageja lõpliku avalduse menetluskulude osas: kulutused esindajale on 405 eurot (käibemaksuta) ja riigilõiv 245 eurot, so kokku 650 eurot. Haginõudes on esitatud hageja taotlus menetluskuludelt välja mõista lahendi jõustumisest viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
7.Kostja pole kohtule täiendavaid avaldusi, vastuväiteid ega selgitusi esitanud. Hageja nõue ja hagi aluseks olevad asjaolud
8.Pärast haginõudest osaliselt loobumist nõuab hageja kostjalt võlga 362,27 eurot ja kolmekordselt arvestatavat viivist VÕS § 113 lg 1 alusel alates 10.02.2022. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
9.Hageja toob hagi alusena esile järgmised asjaolud:
Murdosa OÜ sõlmis juhatuse liikme X isikus CarMasters OÜ-ga suulise töövõtulepingu hageja juhatuse liikme Yga sõiduki BMW 316, reg nr. XXXXXX (sõiduk) remonttööde teostamiseks.
Hageja tegi kindlaks sõiduki rikked ja kooskõlastas Xga vajalike remonttööde mahu ja maksumuse. Tööd teostati 02.02.2022, mille kohta esitas hageja kostjale arve nr 11853 summas 507 eurot (käibemaksuga), tasumistähtajaga 09.02.2022.
Pooled leppisid suuliselt kokku, et arve tasumisega viivitamisel tasub Murdosa OÜ viivist võlgnevuselt 0,75% päevas.
05.03.2024 tasus kostja hagejale 150 eurot. Maksekorralduse selgituses märkis kostja "Arve nr 11853 , I makse". Rohkem kostja hageja poolt 02.02.2022 teostatud tööde eest tasunud ei ole.
Hageja vähendas hagis väljamõistetava viivise suurust ja taotleb võlgnetavalt summalt kolmekordset arvestatavat viivist, mida kostjal lasuks tasuda VÕS § 113 lg 1 alusel. Kolmekordne viivise suurus seisuga 04.03.2024 oli 312,81 eurot. Kostja tasus 05.03.2024 hagejale arve nr 11853 eest osaliselt 150 eurot. Vastavalt VÕS § 88 lg 8 lasub kostjal lisaks rahalisele põhikohustusele kohustus tasuda viivist. Sellisel juhul loetakse, et täitmine on toimunud esmalt juba sissenõutavaks muutunud viivise ning lõpuks põhikohustuse katteks. Seega pärast 150 euro tasumist jäi kostja põhivõlgnevuseks 507 eurot ja 04.03.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise võlgnevus 162,81 eurot. Alates 05.03.2024 kuni hagi esitamiseni 24.04.2024 on viivise summana lisandunud sissenõutavaks muutunud viivis 26,49 eurot. Kokku on viivise nõue hagi esitamisel 189,30 eurot. Hagejal on viivisenõue kostja vastu alates 10.02.2022.
10.Kuna 13.06.2024 maksis kostja hagejale 306 eurot, siis esitas hageja 03.07.2024 avalduse hagist osalise loobumise kohta. Hageja loobus hagist kostja vastu põhinõude 144,73 euro ulatuses ja palus kostjalt välja mõista 362,27 eurot põhinõuet ja kolmekordne arvestatav viivis VÕS § 113 lg 1 alusel alates hagi esitamisest kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Hagi esitamisel oli viivise nõue 189,30 eurot. 3-kordne viivis (3x12,5=37,5%) perioodil 25.04.2024 -13.06.2024 on 25,97 eurot, ehk viivised kokku 215,27 eurot. Sellega oli 13.06.2024 seisuga kogunenud viivised tasutud ja osaliselt tasutud põhivõlgnevust, mille jääk alates 14.06.2024 3
on 362,27 eurot. Seega on esitatud hagi pärast kohtusse pöördumist rahuldatud 144,73 euro ulatuses. Hageja palub kohtul menetluse lõpetada osaliselt põhinõude 144,73 euro ulatuses. Hagi jääb menetlusse 362,27 euro saamiseks ja viiviste nõudes.
11.Hageja tugineb Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 ning kvalifitseerib pooltevahelise õigussuhte töövõtulepinguna.
12.Viivisenõude osas tugineb hageja VÕS § 88 lg 8, mille kohaselt tuleb kostjal lisaks rahalisele põhikohustusele tasuda viivist. Sellisel juhul loetakse, et täitmine on toimunud esmalt juba sissenõutavaks muutunud viivise ning lõpuks põhikohustuse katteks. Kostja vastuväited
13.Kostja pole hagile vastuväiteid esitanud. Kostja vastas hagile saates kohtule 22.06.2024 järgmise sisuga e-kirja: „olen kätte saanud dokumendid ja suhtlesin ka CarMasters OÜ esindajaga. Hetkel on algne arve tasutud ja jäänud veel viivised. Kirjutasin ka, et ei ole hetkel võimalik rohkem tasuda ja järgmine võimalus tekib juuli lõpus kuid ei ole sealt vastust saanud.“
14.Hageja on kinnitanud, et kostja tasus 05.03.2024 hagejale 150 eurot. Maksekorralduse selgituses märkis kostja "Arve nr 11853, I makse" (hagiavalduse p 1.4).
15.03.07.2024 avalduses kinnitas hageja, et 13.06.2024 tasus kostja 306 eurot hageja pangakontole, selgitusega „Arve nr 11853, makse“ (03.07.2024 avalduse p 1.4).
16.Kostja pole vastu vaielnud viivise määrale ega viivise arvestusele.
17.Menetluskulude osas ei ole kostja seisukohta avaldanud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
18.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 5 alusel lahendab kohus esmalt seni lahendamata taotlused:
19.Hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse (TsMS § 429 lg 1 ls 1). Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse (TsMS § 429 lg 1 ls 2).
20.Kohus leiab, et hageja 03.07.2024 avaldus hagis osaliseks loobumiseks kuulub rahuldamisele ja menetlus hageja nõudes kostja vastu põhivõla 144,73 euro nõudes kuulub lõpetamisele. Kohus jätkab menetlust põhivõla 362,27 euro ja viivise saamiseks. Loobutud osas kohus otsust ei tee (TsMS § 428 lg 1 p 3).
21.Kohus selgitab, et TsMS § 4 lg 2 järgi määravad pooled hagimenetluses vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. TsMS § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab (TsMS § 363 lg 1 p-st 2 ja § 394 lg 2 p-st 3; vt ka Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 2-17-15317; 06.03.2019).
22.Kohus selgitab asjaoludest tuleneva nõude kvalifitseerimise kohta, et kohus kohaldab õigust tuvastatud asjaoludest lähtudes ise, kohus ei ole TsMS § 436 lg 7 järgi seotud poolte õiguslike väidetega ega õigussuhte kvalifikatsiooniga (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-21-140-16, p 21; otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-14, p 15).
4
23.Käesoleval juhul on pooled sõlminud tööettevõtulepingu VÕS § 635 lg 1 mõttes ja lepingu tingimuste osas lähtub kohus hagiavalduses esitatust, kuna kostja ei ole hagi asjaoludele vastu vaielnud ega hakka neid kordama (vt ka otsuse p 9 ja TsMS § 231 lg 2 ja 4).
24.Vaidlust ei ole selles, et 05.03.2024 tasus kostja hagejale 150 eurot ja 13.06.2024 306 eurot. Seega on kostja maksnud hagejale kokku 456 eurot. Arve nr 11853, mille tasumist hageja nõuab, oli koos käibemaksuga summas 507 eurot. Seega ei ole kostja põhivõlga täielikult tasunud, nagu ta 22.06.2024 kohtule saadetud e-kirjas väidab.
25.Kohus leiab VÕS § 88 lg 1 alusel, et esmajärjekorras on võlgnikul õigus määrata, millise kohustuse ta täidab. Võlgnik võib VÕS § 88 lg 1 järgi määrata, millise kohustuse ta täidab, nii otsese kui ka kaudse tahteavaldusega TsÜS § 68 lg-te 2 ja 3 mõttes (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend kohtuasjas nr 3-2-1-166-13, p 14).
26.Kostja on nii maksekorraldustel märgitud selgitustega (arve nr 11853 tasumine) kui ka kohtule 22.06.2024 saadetud e-kirjas selgelt väljendanud, et on teostanud hagejale võla põhiosa makseid. Seetõttu ei saa hageja lugeda kostja tehtud makseid viivisevõlgnevuse katteks. VÕS § 88 lg 8 rakendub, kui võlgnik peab lisaks rahalisele kohustusele maksma kulutuste eest ja intressi. Praegusel juhul on võlgnik määranud võla kustutamise järjekorra ja tegemist on põhivõla ja viivise kohustusega (mitte kulutuste ja intressi maksetega).
27.Seetõttu rahuldab kohus hageja põhivõla nõude 51 euro ulatuses (kostja on seisuga 14.06.2025 põhivõla 456 euro ulatuses tasunud). Viivisenõue
28.Hageja viivisenõude aluseks saab olla VÕS § 113 lg 1, mille kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 8% aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
29.Hageja väidab, et 507 euro suuruse kohustuse täitmise tähtaeg saabus 09.02.2022 ja kostja on viivituses alates 10.02.2022. Kostja ei ole sellele vastu vaielnud. Seega on kostja 507 euro maksmisega viivitanud alates 10.02.2022 kuni 05.03.2024, mil kostja maksis hagejale 150 eurot. Alates 06.03.2024 on kostja viivitanud 357 euro maksmisega kuni 13.06.2024, mil kostja maksis hagejale 306 eurot. Alates 14.06.2024 on kostja viivituses 51 euro maksmisega.
30.Viivise määrale kolmekordne VÕS § 113 lg 1 tulenev viivisemäär, ei ole kostja vastu vaielnud.
31.Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja on tööettevõtulepingust tuleneva tasu maksmise kohustusega viivituses. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise järgmiselt: - alates 10.02.2022-05.03.2024 summalt 507 eurot 104,44x3=313,32 eurot; - alates 06.03.2024-13.06.2024 summalt 357 eurot 12,19x3=36,57 eurot ja - alates 14.06.2024-13.03.2024 summalt 51 eurot 4,56x3=13,68 eurot. Kokku kuni kohtuotsuse tegemiseni, mõistab kohus kostjalt välja viivise 363,57 eurot.
32.TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
5
33.Kohus mõistab kostjalt välja ka edasiulatuva viivise alates 14.03.2025 kolmekordses seadusjärgses määras tasumata summalt 51 eurot. Menetluskulude joatus ja kindlaksmääramine
34.Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1).
35.TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kostja tasus põhivõla osaliselt alles pärast hagi esitamist ning kuigi kohus teeb viivisenõude osas ümberarvestusi ja formaalselt rahuldab kohus hagi osaliselt, siis põhimõtteliselt ei ole kostja hagile vastu vaielnud ja kohus rahuldab hagi suuremas osas, leiab kohus, et kostja kannab oma menetluskulud ise ja hageja menetluskulud jäävad kostja kanda.
36.Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks sõltumata poolte sellekohasest taotlusest, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).
37.14.02.2025 esitas hageja lõpliku avalduse menetluskulude osas: kulutused esindajale on 405 eurot (käibemaksuta) ja riigilõiv 245 eurot, so kokku 650 eurot. Kostja ei ole hageja menetluskulude suurusele vastu vaielnud (TsMS § 175 lg 11).
38.TsMS § 138 lg 2, § 139, § 144 p 1 ja § 175 lg 1 alusel on riigilõiv ja lepingulise esindaja kulu vajalikud kulutused ja need tuleb kostjalt hageja kasuks põhjendatud ulatuses välja mõista. Riigilõivu tasumist on kontrollitud, tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest Kohtu hinnangul on lepingulise esindaja kulu 405 eurot vajalik ja põhjendatud kulu ning kohus mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja.
39.TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel mõistab kohus välja ka viivise menetluskuludelt.
40.TsMS § 178 lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.