OSAÜHING XXXXavaldus Aktsiaselts XXXXajutise halduri nimetamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja/ võlausaldaja OSAÜHING XXXX(registrikood
XXXX,
asukoht
XXXX),
lepinguline esindaja vandeadvokaat Jaak Oja (Advokaadibüroo Oja, Nõu & Partnerid, Liivalaia 11/1-12A, 10118 Tallinn, e-post [email protected]) Võlgnik Aktsiaselts XXXX(registrikood XXXX, asukoht XXX), seaduslik esindaja XXXX, lepinguline esindaja vandeadvokaat Ain Alvin (Glikman Alvin & Partnerid, Liivalaia 13, 10118 Tallinn, e-post [email protected])
Korraldav eelistung toimumise 23.08.2015 aeg Korraldaval osalenud isikud
eelistungil Võlausaldaja lepinguline esindaja vandeadvokaat Jaak Oja Võlgniku lepinguline esindja vandeadvokaat Ain Alvin
Menetluskulud jätta täies ulatuses OSAÜHING XXXXkanda ja välja mõista OSAÜHING XXXXAktsiaselts XXXXkasuks menetluskulu summas 921,60 eurot.
4.Välja mõista OSAÜHING XXXXAktsiaselts XXXXkasuks viivis protsendina hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (921,60 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Asjaolud ja avaldaja nõue
1.Kohtule esitatud pankrotiavalduse kohaselt XXXXi töötamise ajal avaldaja juures 2015.a. sõlmisid OSAÜHING XXXXekspeditsiooniosakonna juhataja XXXXja Aktsiaselts XXXXseaduslik esindaja XXXXseoses pikaajalise koostöökogemusega samas ettevõttes OSAÜHING XXXXning usaldussuhtega suulise kaubaveolepingu vahendamise lepingu VÕS § 42. pt mõttes, kus OSAÜHING XXXXosutas oma valduses oleva transpordiga veoteenuseid EL kliendile XXXXLtd marsruudil SuurbritanniaItaalia-Suurbritannia, kostja aga toimis vahendajana veolepingus ja pidi veetudvahendatud kaubaveo kilometraaži eest tasuma kokkuleppeliselt 1,04 eurot kilomeetri kohta OSAÜHING XXXXvastavalt avaldaja arvetele. Arve tasumisega viivitamise eest vastutusena oli poolte vahel kokkulepe 0,025% viivitatud päeva eest arve summalt, nimetatud viivise määr on igal kostjale edastatud arvel ja neid arveid pole võlgnik raamatupidamislikult vaidlustatud. 26.01.2016.a. esitas OSAÜHING XXXXAktsiaselts XXXXtasumata arvete sundkorras sissenõudmiseks hagiavalduse (Harju Maakohtu ts 216-1232), kuid võlgnik oma vastuolulises vastuses võlga ei tunnistanud. Aktsiaselts XXXXjuhtkonna poolt võla eitamine ei muuda nõuet ebaselgeks, tegemist on kui mitte majandusliku kelmuse siis vähemalt ebaeetilise - heade äritavadega vastuolus oleva pahauskse käitumisega võlgniku juhtkonna poolt, kes keeldub ilmselget võlga tunnistamast ja tasuma. Läbi e-toimiku sai Aktsiaselts XXXXainuomanik-seaduslik esindaja XXXXpankrotihoiatuse kätte 15.06.2016.a. Avaldaja on seisukohal, et võlgnik on alaliselt maksejõuetu ja selline seisukord ei ole tulenevalt võlgniku majanduslikust seisundist ajutine. Avaldaja andmetel ei ole võlgnik leidnud EL-s oma veokitele piisavalt tasuvat tööd, kuigi tema kasutuses on ca 8 veokit. Taoliste veokite ülalpidamiskulud ja liisingud, kindlustusmaksed jne on vägagi suured, vedude turu konkurents EL-s aga on pingeline ning nõuab asjatundlike hästi koolitatud veokijuhtide palkamist. Avaldaja palub määrata ajutine pankrotihaldur, kuulutada välja Aktsiaselts XXXX pankrot ja pankrotihalduril kanda üle võlausaldajale OSAÜHING XXXXpõhivõlasumma 44 064,37 eurot ja viivisintress vastavalt põhinõude rahuldamise päeva seisuga. Avaldaja palub menetluskulud jätta võlgniku kanda ja välja mõista võlgnikult menetluskulu kokku summas 1 412,40 eurot. Võlgniku vastuväited
2.Võlgnik vaidleb avaldusele vastu. Võlgnik keeldub täitmast avaldaja põhjendamatut ja tõendamata nõuet. Tsiviilasjas nr. 2-16-4614 nõuab avaldaja, et XXXXAS aktsiad antaks üle võlausaldaja emaettevõttele XXXXAS-ile. Avaldaja nõue pole selge ja võlgnik vaidleb sellele põhjendatult vastu. Sama nõuet menetletakse tsiviilasjas 2-161232, mis on kohane menetlus. Pankrotiavalduse ja paralleelmenetluse algatamise näol on tegemist võlgniku ebakohase survestamisega. Võlausaldaja ei ole oma pankrotiavaldust piisavalt põhistanud või nõude olemasolu tõendanud, mis välistab pankrotimenetluse. Harju Maakohus menetleb sedasama 44 064,37 euro suurust nõuet hagimenetluses, kus käib sisuline õigusvaidlus. Arvete mittemaksmine ei loo võlakohustust, samuti ei loo võlakohustust arvete deklareerimine riigi ees. Võlgnik palub jätta menetluskulud summas 921,60 eurot (käibemaksuta) võlausaldaja kanda ja need võlgniku kasuks välja mõista, kohaldades VÕS § 113 kohast viivist kuni maksekohustuse nõuetekohase täitmiseni. Kohtumääruse põhjendused
3.Ajutise pankrotihalduri nimetamata jätmise alused on sätestatud pankrotiseaduse (PankrS) § 15 lõikes 3. Muuhulgas on selles lõikes sätestatu kohaselt pankrotimenetluse algatamata jätmise aluseks asjaolu, et võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust (p 1).
4.Kohus leiab, et käesoleval juhul vaidleb võlgnik põhjendatult pankrotiavaldusele vastu. Kohus leiab, et võlgnik on vastuväidetes pankrotiavaldusele esitanud kohtule kaalukad
põhjendused, millele hinnangu andmine väljub pankrotimenetluse raamidest. Kohus leiab, et pankrotimenetluses ajutise halduri nimetamine s.t. menetluse alustamine vaieldava nõude põhjal ei ole kooskõlas seadusega ja pankrotimenetlus võib olla põhjendamatult kahjustavate õiguslike tagajärgedega. Kohus leiab, et hagimenetluses tuleb lahendada nõudega seonduvad asjaolud, võlausaldaja nõude kehtivuse, sissenõutavuse ja muud küsimused.
5.Kohus leiab, et vaidlus selle üle, kas ja millises ulatuses nõue on võlausaldajal tekkinud võlgniku vastu, tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Nii on PankrS § 15 lg 3 p 1 ja § 31 lg 2 suunatud eelkõige sellele, et pankrotimenetluse algatamise ja väljakuulutamise menetluses ei toimuks sisulise vaidluse lahendamist pankrotiavalduse esitaja ja selle isiku vahel, kelle suhtes taotletakse pankroti väljakuulutamist. Sisulised vaidlused lahendatakse hagimenetluses väljaspool pankrotimenetlust. Ka Riigikohus on oma lahendi nr 3-2-1-1702 p-s 10 märkinud, et kuna võlgnik on nõudele vastu vaielnud, esitanud oma põhjendused ja tõendid ning nõude olemasolu kindlakstegemine eeldab asjaolude tuvastamist ja õiguslike hinnangute andmist mahus, mis väljub pankrotimenetluse raamest, ei saa pankrotiavalduse aluseks olevat nõuet lugeda selgeks ja seda tuleb tõendada hagimenetluses.
6.Kohus on seisukohal, et vaidlusaluses asjas pooltevaheliste õigussuhete hindamiseks vajalike faktiliste asjaolude tuvastamine ja tõendite hindamine ületaks piirid, milles pooltevahelisi vaidlussuhteid on võimalik hinnata pankrotiavalduse menetlemisel. Seejuures on vajalik hinnata kõiki võlgniku poolt võlausaldaja nõude vastu esitatud vastuväiteid, mille kohta seisukoha võtmiseks vajalike asjaolude tuvastamine väljub pankrotiavalduse läbivaatamise piiridest. Pankrotimenetluses ei ole võimalik kohtul anda hinnangut võlgniku poolt esile toodud asjaoludele. Seda enam olukorras, kus avaldaja on esitanud võlgniku vastu tsiviilasjas nr. 2-16-1232 võlgnevuse nõude summas 44 064,37 eurot (t/l 76-83 ). Lisaks nähtub kohtuinfosüsteemist, et poolte vahel on käimas ka tsiviilasi nr. 2-16-4614 (t/l 106). Kohtu seisukoha kohaselt omab pooltevahelises vaidluses olulist tähtsust, kas avaldaja on rikkunud vaidlusaluseid pooltevahel sõlmitud lepinguid ja, kas võlgnikul on olnud põhjendatud õigus keelduda oma kohustuse täitmisest.
7.Eeltoodud põhjendustel tuleb ajutine pankrotihaldur jätta nimetamata. PankrS § 15 lg 7 kohaselt, kui kohus ajutist haldurit ei nimeta, siis pankrotiavalduse alusel edasist menetlust ei toimu ja menetlus lõpeb.
8.Kooskõlas PankrS § 15 lg 6 jäävad menetluskulud pankrotiavalduse esitaja kanda. Võlgnik on palunud võlausaldajalt välja mõista menetluskulu summas 921,60 eurot ja menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (t/l 87-92). Võlausaldaja nimetatud menetluskulude suurusele vastu ei ole vaielnud (t/l 97 pöördel).
9.Võlgniku lepingulise esindaja tunnitasu määraks on kohtule esitatud andmete kohaselt olnud 128 eurot (ilma käibemaksuta) (t/l 87-88). Kohus leiab, et vastav tunnitasu määr on kooskõlas Riigikohtu praktikaga ning nimetatud tunnitasu määrale ei ole vastu vaielnud ka võlausaldaja.
10.Võlgniku poolt kohtule esitatud õigusabikulude spetsifikatsioonist nähtub, et esindaja on arve nr. 1600608 kohaselt tutvunud 08.08.2016.a. asja materjalidega, suhelnud kliendiga, analüüsinud esitatud avaldust, koostanud kirju, töötanud vastusega pankrotiavaldusele 2,6 tundi, teinud 09.08.2016.a. tekstiparandusi, edastanud e-kirja kliendile 0,5 tundi, töötanud 10.08.2016.a. võlgniku esialgse vastusega, valinud välja tõendid ja komplekteerinud lisad, täiendanud võlgniku põhivastust, 16.08.2016.a. ettevalmistunud istungiks ja osalenud istungil 2,5 tundi (t/l 90-91).
11.Kohus leiab, et eelpool viidatud arve alusel märgitud võlgniku esindaja ajakulu on põhjendatud täies ulatuses, kuivõrd see vastab tsiviilasja toimikus olevale materjalile. Seega kuulub nimetatud arve alusel võlausaldaja poolt võlgnikule hüvitamisele menetluskulu summas 921,60 eurot.
12.Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada võlgniku taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.