OSAÜHINGU PARME TRANS avaldus Aktsiaseltsi MeP Trans pankroti väljakuulutamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 06.09.2016 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OSAÜHINGU PARME TRANS määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja/võlausaldaja: OSAÜHING PARME TRANS (registrikood 10193856), lepinguline esindaja vandeadvokaat Jaak Oja Puudutatud isik/võlgnik: Aktsiaselts MeP Trans (registrikood 10037205), seaduslik esindaja DB, lepinguline esindaja vandeadvokaat Ain Alvin Kirjalik menetlus
Menetluse liik
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 06.09.2016 määrus muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Jätta määruskaebuse läbivaatamisega seotud menetluskulud OSAÜHINGU PARME TRANS kanda.
4.Mõista OSAÜHINGULT PARME TRANS välja Aktsiaseltsi MeP Trans kasuks hüvitis apellatsioonimenetluse kulude katteks summas 1203,20 eurot.
OSAÜHINGUL PARME TRANS tuleb alates käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kätte toimetamisest. Asjaolud
1.OSAÜHING PARME TRANS (avaldaja) esitas 20.07.2016 Harju Maakohtule avalduse Aktsiaseltsi MeP Trans (võlgnik) pankroti väljakuulutamiseks.
Avalduse
kohaselt
sõlmisid
võlgnik
ja
avaldaja
2015.
aastal
seoses
pikaajalise
koostöökogemusega suulise kaubaveolepingu vahendamise lepingu, mille järgi avaldaja osutas oma valduses oleva transpordiga veoteenuseid EL-i kliendile Benfleet Forwarding Ltd marsruudil Suurbritannia-Itaalia-Suurbritannia, võlgnik aga tegutses vahendajana veolepingus ja pidi veetudvahendatud kaubaveo kilometraaži eest tasuma avaldajale 1,04 eurot kilomeetri kohta vastavalt avaldaja arvetele. 26.01.2016 esitas avaldaja võlgniku tasumata arvete sissenõudmiseks hagiavalduse (tsiviilasi 2-161232). Võlgnik oma vastuses võlga ei tunnistanud, kuid samas ka ei välistanud kompromissi sõlmimist. Võlgnik on kõik arved kätte saanud ja deklareerinud MTA-s vastavalt kehtivale käibemaksuseadusele. Võlgniku juhtkonna poolt võla eitamine ei muuda nõuet ebaselgeks, tegemist on kui mitte majandusliku kelmuse siis vähemalt ebaeetilise, heade äritavadega vastuolus oleva pahauskse käitumisega võlgniku juhtkonna poolt, kes keeldub ilmselget võlga tunnistamast ja tasumast. Läbi e-toimiku sai võlgnik pankrotihoiatuse kätte 15.06.2016. Arved on muutunud sissenõutavaks ja neid ei ole 30 päeva jooksul tasutud. Võlgnik on alaliselt maksejõuetu ja selline seisukord ei ole tulenevalt võlgniku majanduslikust seisundist ajutine. Puuduvad tõendid, et võlgnik oleks maksejõuline. Seda ei saa kontrollida isegi majandusaasta aruandest. Võlgnik ei ole EL-is oma veokitele piisavalt tasuvat tööd leidnud. Võlgniku vastuväited
3.Võlgnik vaidles avaldusele vastu. Vastuväite kohaselt on võlgnik tegutsev ettevõte, kes on suuteline oma kohustusi täitma. Avaldaja nõue ei ole selge, on põhjendamatu ja tõendamata, mistõttu tuleb vaidlus nõude üle lahendada väljaspool pankrotimenetlust.
4.Avaldaja rikub TsMS §-s 200 sätestatud menetlusliku heausksuse nõuet, kuna identset (44 064,37 euro suurust) nõuet menetletakse tsiviilasjas 2-16-1232, kus käib sisuline õigusvaidlus. Hagi aluseks on täpselt nende samade arvete mittemaksmine võlgniku poolt. Võlgnik on kostjana esitanud sisulised vastuväited hagile. Pankrotiavalduse esitamine ja paralleelmenetluse algatamine on võlgniku ebakohane survestamine. Käesoleval juhul on võlgnik nõudele põhjendatult vastu vaielnud juba hagimenetluses, kuid vaatamata sellele võlausaldaja esitas alusetu pankrotiavalduse. Samuti põhjendas võlgnik nõude ebaselgust ka vastuses pankrotihoiatusele. Võlausaldaja on põhistanud oma nõuet arvetega. VÕS § 3 ei loetle arveid ega ka muid raamatupidamisdokumente võlakohustuse tekkimise alusena (3-2-1-97-99). Arved ei tõenda nõuet, veel vähem aga selget nõuet. Samuti ei tõenda võlanõuet arvete deklareerimine riigi ees. Veolepingu täitmist vedaja poolt tõendatakse kindlate dokumentidega. Ebaselge on pankrotiavalduses esitatud nõude õiguslik alus. Pankrotiavalduses viidatakse suulisele kaubaveolepingu vahendamise lepingule VÕS § 42. ptk mõttes, mille õiguslik alus jääb mõistetamatuks. Arvete kohaselt on seevastu tegemist transporditeenusega, mis viitab veolepingule. Kust saadi väidetav veotasu, mida veeti, milline on veodokumentatsioon ja kust nähtub vastav kilometraaž jääb arusaamatuks. Vastavalt VÕS § 787 lg-le 1 kuulub veotasu maksmisele veose üleandmisel saajale. Vastastikuste lepingute korral muutub tasu sissenõutavaks pärast teenuse vastuvõtmist (VÕS § 821 lg 1 p 3). Seega pidanuks avaldaja tõendama, millises veotasus kokku lepiti, milline oli kilometraaž, et ta on veolepingu nõuetekohaselt täitnud ning kauba kahjustusteta kliendile üle andnud. Identifitseerimata volituste ja pädevusega JH kiri ei tõenda mitte ühtegi konkreetset vedu ega võlgniku 2(6)
maksekohustust avaldaja ees. Puuduvad rahvusvaheliste autovedude korral vormistatavad dokumendid. Nii peaks juhul, kui hageja oleks mingeid vedusid teostanud, olema hageja valduses kaupade peale laadimisel vormistatud CMR saatekiri, mis kannab nii saatja kui ka vedaja allkirja, samuti andmeid veose ja saaja kohta. Selliseid dokumente hagejal enda väitel ei ole, millest järeldub, et hageja ei ole vedusid teostanud. Samadel alustel esitatud hagist tulenevalt olevat hageja ja kostja vahel kehtinud agendileping, ent agendilepingu korral ei ole agendil kohustust vahendada makseid või tasuda vedude eest vedajale, vaid hoopis võlgnikul oleks agendina õigus saada võlausaldajalt tasu. Avaldaja esindaja 15.10.2015 kirja kohaselt oli tegemist sõidukite rendilepinguga. Need õiguslikud alused välistavad üksteist. Tsiviilasjas 2-16-4614 nõuab avaldaja, et võlgniku aktsiad antaks üle avaldaja emaettevõttele Vijus Group AS-ile. Pretendeerides võlgniku aktsiatele eitab avaldaja ise ka võlgniku maksejõuetust. Maakohtu määrus
5.06.09.2016 määrusega jättis maakohus avalduse rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda. Maakohus mõistis avaldajalt välja menetluskulude hüvitise summas 921,60 eurot ning viivise VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.
6.Ajutise pankrotihalduri nimetamata jätmise alused on sätestatud PankrS § 15 lõikes 3. Muu hulgas on selles lõikes sätestatu kohaselt pankrotimenetluse algatamata jätmise aluseks asjaolu, et võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust (p 1). Käesoleval juhul vaidleb võlgnik põhjendatult pankrotiavaldusele vastu. Võlgnik on vastuväidetes pankrotiavaldusele esitanud kaalukad põhjendused, millele hinnangu andmine väljub pankrotimenetluse raamidest. Pankrotimenetluses ajutise halduri nimetamine, st menetluse alustamine vaieldava nõude põhjal, ei ole kooskõlas seadusega. Pankrotimenetlus võib olla põhjendamatult kahjustavate õiguslike tagajärgedega. Nõudega seonduvad asjaolud, võlausaldaja nõude kehtivus, sissenõutavus ja muud küsimused, tuleb lahendada hagimenetluses. PankrS § 15 lg 3 p 1 ja § 31 lg 2 on suunatud eelkõige sellele, et pankrotimenetluse algatamise ja väljakuulutamise menetluses ei toimuks sisulise vaidluse lahendamist pankrotiavalduse esitaja ja selle isiku vahel, kelle suhtes taotletakse pankroti väljakuulutamist. Sisulised vaidlused lahendatakse hagimenetluses (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-17-02 p 10). Vaidlusaluses asjas pooltevaheliste õigussuhete hindamiseks vajalike faktiliste asjaolude tuvastamine ning tõendite ja kõigi võlgniku poolt võlausaldaja nõude vastu esitatud vastuväidete hindamine ületaks piirid, milles pooltevahelisi vaidlussuhteid on võimalik hinnata pankrotiavalduse menetlemisel. Seda eriti olukorras, kus avaldaja on esitanud võlgniku vastu tsiviilasjas 2-16-1232 võlgnevuse nõude summas 44 064,37 eurot. Lisaks nähtub kohtuinfosüsteemist, et poolte vahel on käimas ka tsiviilasi 2-16-4614. Pooltevahelises vaidluses omab olulist tähtsust, kas avaldaja on rikkunud vaidlusaluseid poolte vahel sõlmitud lepinguid ja kas võlgnikul on olnud põhjendatud õigus keelduda oma kohustuse täitmisest. Eeltoodud põhjendustel tuleb ajutine pankrotihaldur jätta nimetamata. PankrS § 15 lg 7 kohaselt, kui kohus ajutist haldurit ei nimeta, siis pankrotiavalduse alusel edasist menetlust ei toimu ja menetlus lõpeb.
3(6)
7.PankrS § 15 lg 6 alusel jäävad menetluskulud pankrotiavalduse esitaja kanda. Võlausaldajal tuleb võlgnikule hüvitada põhjendatud ja vajalikud menetluskulud summas 921,60 eurot. Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada võlgniku taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Määruskaebus
8.Avaldaja palub maakohtu määruse tühistada ning saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule.
9.Maakohus ei ole põhjendanud, miks ei ole õige avaldaja väide, et võlgnik on alaliselt maksejõuetu. Kohus oleks pidanud arvestama, et võlgnik võlgneb avaldajale 44 064,37 eurot. Kohus jättis tähelepanuta, et võlgnik ei esitanud tõendeid selle kohta, et tal on piisavalt vara tasumaks avaldaja esitatud 6 arve eest. Maakohus oleks pidanud tegema kindlaks, mis on tinginud avaldaja arvete tasumata jätmise.
10.Maakohus ei võtnud seisukohta võlgniku poolt 2015.a majandusaasta aruande esitamata jätmise osas. See oleks ainus avalik dokument, mille alusel näeks võlgniku tegelikku majandusseisu. Kohus jättis hindamata avaldaja poolt kohtuistungil esitatud väljaprindid e-äriregistrist. Kaevatavast määrusest ei selgu, miks jättis kohus muu hulgas tähelepanuta ÄS §-d 331-335 ja RPS §-d 6 lg 2, 7 lg 1, 3 p 2, 14, 15 ning 18.
11.Kohtumääruses puuduvad motiivid, miks jättis kohus hindamata järgmised avaldaja esitatud tõendid ning nende põhjal tuvastamata avaldaja esiletoodud asjaolud, samuti, miks ei nõustunud kohus avaldaja väidete-järeldustega: avaldaja poolt võlgnikule esitatud 6 arvet, mille sisu polnud võlgnik vaidlustanud; võlgniku seaduslik esindaja on hagivastuses tsiviilasjas nr 2-16-1232 pidanud võimalikuks kompromissi sõlmimist, kuid kui pole võlga, milline saab siis olla kompromiss; avaldajapoolsete vedude toimumist kinnitas Benfleet Forwarding Ltd, samuti vedamiste eest tasu maksmist võlgnikule; võlgnik on deklareerinud Maksu- ja Tolliameti ees kõik avaldaja viidatud 6 arvet ja ilmselt on kasutanud nende arvete järgsete summade osas maksuõiguslikku soodustust, järelikult pidas võlgnik avaldaja kõnesolevaid arveid sisult õigeks, ta on neid aktsepteerinud.
12.Maakohus on asunud ekslikule seisukohale, et pooltevaheline kohustus pole selge ja et võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu. Väga selgelt pole kohus seejuures järeldanud, et kindlasti võlgnik avaldajale arvete alusel ei võlgne. Kohus ei tuvastanud PankrS § 15 lg 3 p 1 kohaldamise eeldusi. Kohus pole tuginenud ühelegi tõendile, mis tõendaks usutavalt, et võlgniku tasumiskohustus pole selge ja/või et võlgnikupoolne vastuvaidlemine on ka sisuliselt põhjendatud. Kohus pidanuks pöörama tähelepanu sellele, milline on võlgniku vastuväidete tegelik sisu, kas sellised vastuväited on ka eluliselt usutavad või on tegu nn taktikaliste vastuväidetega.
13.Kui maakohus asunuks seisukohale, et avaldaja 6 arvet ei ole õiged (st veoteenust pole nõuetekohaselt osutatud), kuid sellele vaatamata on võlgnik nende arvetega seonduvalt deklareerimiskohustuse riigi ees täitnud, siis pidanuks kohus jõudma järelduseni, et võlgnik on käitunud riigi ees deklareerimiskohustust täites õigusvastaselt. Sellise järelduseni pole kohus kaevatavas määruses jõudnud.
14.Vastavalt 19.09.2016 inforegistri krediidiraportile (veebiaadressilt www.inforegister.ee) on võlgniku võlasaldo seisuga 19.09.2016 summas 49 904,42 eurot. Tegemist on avaldaja nõudega võlgniku vastu. Avaldajale teadaolevalt ei saa inforegister avaldada andmeid võlgniku kohta, keda ei ole inforegister kontrollinud – kontrollitakse andmeid nii võlausaldaja kui ka võlgniku poolt ja alles seejärel, kui peetakse nõuet põhjendatuks, avalikustatakse võlaga seonduv teave. Võlgnik ei ole seda võlga avaldaja arusaamisel inforegistris vaidlustanud.
4(6)
15.Kohtumäärusest ei selgu, kuidas saaksid käesoleva asja lahendust mõjutada võlgniku viidatud muud kohtuasjad. Menetluse edasine käik
16.Võlgnik vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
17.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 633 lg 5 alusel Tallinna Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks. Ringkonnakohtu seisukoht
18.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 ei korda ringkonnakohus maakohtu põhjendusi, nõustudes nendega. Vastuseks määruskaebuse esitaja väidetele vastab ringkonnakohus järgmist.
19.Põhjendatud ei ole määruskaebuse väited, mis puudutavad kohtu poolt võlgniku maksejõulisuse tuvastamist. Võlgniku vastuväidet ja pankrotiavalduses esitatud asjaolusid hinnates jõudis maakohus järeldusele, et võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja seetõttu tuleb vaidlus nõude üle lahendada väljaspool pankrotimenetlust ehk nõue, mille alusel taotletakse võlgniku pankroti väljakuulutamist, ei ole selge. Kui võlgnik nõudele vastu vaidleb selle ebaselguse põhjendusega, siis tuleb kohtul hinnatagi kõigepealt nõude selgust ja alles seejärel, kui kohus hindab nõude piisavalt selgeks, määrab kohus ajutise halduri võlgniku maksevõimelisuse kindlaks tegemiseks.
20.Maakohus leidis, et vaidlusaluses asjas pooltevahelise õigussuhte hindamiseks vajalike faktiliste asjaolude tuvastamine ja tõendite hindamine ületaks piirid, milles pooltevahelisi vaidlussuhteid on võimalik hinnata pankrotiavalduse menetlemisel ja seda eriti olukorras, kus avaldaja on esitanud võlgniku vastu hagi sama võlgnevuse kohta, mille üle on käimas tsiviilkohtumenetlus. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga ja lisab, et juhul, kui võlgnik nõudele vastu vaidleb, siis avaldaja esitatud arved iseenesest ei muuda nõuet selgeks. Samuti ei saa nõuet üldjuhul pidada põhistatuks ja selgeks ainuüksi raamatupidamistoimingute ja maksudeklaratsioonide alusel.
21.Kuigi üldjuhul võib nõude piisav selgus järelduda tõenditest, on maakohus jätnud tõendid põhjendatult määruses analüüsimata, sest kostja on veenvalt põhistanud, miks ta nõudele vastu vaidleb nõude selguse aspektist.
22.Võlgniku võimalik õigusvastane käitumine maksude deklareerimisel ei ole pankroriavalduse lahendamisel asjassepuutuv.
23.Inforegistril ei ole õiguslikku tähendust, lisaks on vastustaja esitanud Register OÜ kinnituse, et avaldus võlgnevuse kohta on registrist maha võetud.
24.Ringkonnakohus leiab, et ka ülejäänud määruskaebuse esitaja väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks või muutmiseks.
25.Seoses määruskaebuse rahuldamata jätmisega tuleb ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 järgi avaldaja kanda. Võlgnik esitas ringkonnakohtule oma apellatsiooniastme menetluskulude nimekirja, taotledes avaldajalt õigusabikulude katteks 1203,20 euro (käibemaksuta) väljamõistmist. Menetluskulude nimekirja kohaselt osutati võlgnikule õigusabi 9,4 tunni ulatuses tunnitasuga 128 eurot (käibemaksuta). Võlgnik on käibemaksukohuslane ja taotleb menetluskulude hüvitamist 5(6)
käibemaksuta. Võlgniku esindaja õigusabi toiminguteks olid apellatsiooniastmes määruskaebuse analüüs, täiendava materjali otsing ja vastuse koostamine määruskaebusele. Võlgnik kinnitas, et nimekirjas osundatud teenus on seotud käesoleva asjaga ning palus kohaldada VÕS § 113 viivist kuni kohustuse nõuetekohase täitmiseni. Avaldaja võlgniku menetluskulude suurusele vastuväidet ei esitanud. Kohus, hinnanud võlgniku esindaja toiminguid asja materjalide põhjal, leiab, et esindaja toimingud on vajalikud ning nende toimingute ajakulu, arvestades asja keerukust ja mahtu ning esitatud menetlusdokumenti, põhjendatud. Esindaja tunnitasu suurus ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Eeltoodust lähtudes tuleb võlgniku taotlus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks rahuldada ning mõista avaldajalt võlgniku kasuks välja apellatsiooniastme menetluskulude hüvitiseks 1203,20 (9,4 x 128) eurot. Kooskõlas TsMS § 177 lõikega 4 tuleb rahuldada võlgniku taotlus avaldaja kohustamiseks väljamõistetud menetluskuludelt viivise tasumiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
/digitaalselt allkirjastatud/ Liis Arrak
/digitaalselt allkirjastatud/ Ele Liiv
/digitaalselt allkirjastatud/ Kaupo Paal
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.