Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused

Hageja esitas 20.11.2024.a kohtule hagi kostja vastu elatise nõudes. Hageja elab emaga ning alates juunist 2023.a ei ole kostja ülalpidamiskohustust täitnud. Kostja on 1,5 aasta jooksul tasunud elatist kokku 150 eurot (makse laekus juunis 2024.a). Hageja on korduvalt pöördunud kostja poole elatise maksmise nõudega, kuid kostja pole reageerinud. Hageja on 27.08.2024.a pöördunud kohtu poole elatise nõudega (XXX), kuid 01.10.2024.a esitas avalduse hagi tagasivõtmiseks, kuna kostja soovis kompromissi sõlmimist kohtuväliselt. Peale menetluse lõppemist ei ole kostja kokkulepet täitud ning pole hagejale elatist tasunud. Kostja ei ole august 2024.a kuni detsember 2024.a viibinud hagejaga koos 15-22 päeva kuus, vaid 3-5 päeva (dtl 38-39). Hageja ei viibi kostjaga koos rohkem kui 6 ööpäeva kuus (dtl 48). Kostja ei täida vanemluskokkulepet korrapäraselt, seega ei saa ka nimetatud kokkuleppest lähtuda (dtl 127). Hageja taotleb hagis elatise väljamõistmist seaduses ettenähtud miinimumsummas alates avalduse esitamisest. Samuti palub hageja välja mõista tagasiulatuva elatise perioodi 01.08.2024.a kuni 19.11.2024.a eest kogusummas 1045,38 eurot (dtl 3-7). Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda.

Kostja vastuväited ja põhjendused

Kohus tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud 22.11.2024.a kohtumääruses (dtl 13-15).

Vaidlust ei ole, et kostjal on hageja ülalpidamiskohustus ning et hageja elab emaga. Vaidlus on, kas kostjal on kohustus tasuda hagejale elatist hagetavas summas.

Hageja on palunud kostjalt välja mõista elatise alates 20.11.2024.a miinimummääras (dtl 7).

Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.

Alates 01.01.2022.a kehtiva PKS § 101 lõigete 1–5 kohaselt ei või igakuine elatis olla

väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Erinevalt kuni 01.01.2022.a kehtinud PKS § 101 lõikes 1 sätestatust kehtivas õiguses enam ühtset miinimumelatise suurust ei ole. PKS § 101 alusel arvutatud elatis ehk nn miinimumelatis võib olla iga lapse puhul erinev. Viidatud sätte lõigetes 5–7 toodud asjaolud mõjutavad miinimumelatise enda suurust ja tõendamiskoormise jaotust. Samas ka alates 01.01.2022.a kehtiva õiguse kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes (PKS § 99 lõige 1). Kohtule jääb muuhulgas PKS § 102 lõike 3 kohane võimalus arvestada elatise suuruse juures konkreetse lapse vajadustega, kummagi vanema varalise seisundiga ja sellega, milline on lapsega seotud kulutuste jaotus vanemate vahel.

Hageja on palunud kostjalt välja mõista elatise alates 20.11.2024.a miinimummääras. Kohus on seisukohal, et miinimummääras elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab lastel normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on varasemalt selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vaata Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-174-16, punkt 13).

Kuna hageja on palunud välja mõista elatise miinimumsuuruses, siis ei ole hagejal vajalik esitada ka tõendeid igakuiste kulude olemasolu ja kandmise kohta.

Kostja on palunud elatist vähendada hagejaga viibitud aja võrra, mis on kostja väidetel 9,3 päeva kuus (dtl 59-60, 70-123). Hageja vaidleb sellele vastu ning leiab, et viibib kostjaga kuus kokku 6 päeva (dtl 48).

PKS § 101 lg 6 kohaselt vähendatakse elatist proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga eeldusel, et laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus.

PKS § 101 lg-t 6 on põhjendatud tõlgendada selliselt, et kohus vähendab proportsionaalselt PKS § 101 alusel arvutatud elatise suurust sõltumata poolte väidetest eeldusel, et asjaolu, et lahuselava vanema juures viibimise aeg jääb vahemikku keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, nähtub suhtluskorda reguleerivast kohtulahendist või kui vanemad selle asjaolu üle ei vaidle. Muudel juhtudel saab kohustatud vanema juures viibimise aeg kõne alla tulla mõjuva põhjusena elatise vähendamiseks alla miinimummäära PKS § 102 lg 2 mõttes (vt otsuse p 15.5) (vt Riigikohtu 22.06.2022.a otsus tsiviilasjas nr 2-19-19160, p 14.7).

Mõjuvale põhjusele PKS § 102 lg 2 mõttes peab aga tuginema kohustatud vanem ehk kostja, kes peab mõjuva põhjuse aluseks olevad asjaolud välja tooma ja neid ka tõendama (vt Riigikohtu 7. veebruari 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-118651/31, p 10; 28. oktoobri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 15).

Kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitas kostja 12.12.2024.a kohtule avalduse hagejaga suhtluskorra kindlaks määramiseks (tsiviilasi nr XXX). Kohus võttis avalduse menetlusse ja suunas lapsevanemad osalema riikliku perelepitusteenuse seaduses sätestatud lepitusmenetluses. 21.03.2025.a kinnitas Sotsiaalkindlustusamet vanemluskokkuleppe ning sellest tulenevalt lõpetas kohus 04.04.2025.a tsiviilasja nr XXX menetluse. Seega lähtub kohus koosviibitud päevade arvutamise osas 21.03.2025.a sõlmitud vanemluskokkuleppest, mis on käesoleval ajal kehtiv.

21.03.2025.a sõlmitud vanemluskokkuleppest nähtub, et hageja viibib kostjaga alates 28.03.2025.a järgnevalt (dtl 53): -

iga nädala kolmapäeval võtab kostja hageja lasteaiast ja viib neljapäeva hommikul lasteaeda;

-

igal teisel nädalavahetusel reedest pühapäevani selliselt, et kostja võtab hageja

lasteaiast ja viib ema juurde, kas pühapäeva õhtul ajavahemikul 16.00-17.00 või esmaspäeva hommikul lasteaeda, sõltub, kuidas vanemad kokku lepivad.

Kostja on märkinud, et kuna kalendrikuu pikkus ei ole alati sama ja aasta koosneb 52 täisnädalast pluss veel mõnest lisapäevast, annab aastapõhine arvestus täpsema tulemuse. Kostja leiab, et nädalavahetuste koosviibimiste arvutamisel, tuleb arvestada, et pooled neist on lõpetatud pühapäeval ja pooled esmaspäeva hommikul (dtl 60). Hageja leiab, et kostja ei täida vanemluskokkulepet korrapäraselt. Hageja ema peab hageja ise kostja juurde viima lasteaiast ja kostja juurest hageja ka lasteaeda viima. Kostja ei ole kunagi hagejat lasteaeda ega ema juurde ise viinud. Samuti leiab hageja, et hageja viibimine kolmapäeva õhtust neljapäeva hommikuni ei saa lugeda 1 päevaks (dtl 48, 127). Kostja ei ole hageja sellekohaseid väiteid ümber lükanud ega vastu vaielnud.

Kohus leiab, et arvestades vanemluskokkulepet, viibib hageja kostjaga koos alates 01.04.2025.a 8 päeva kuus. Kuivõrd perioodil 28.03-31.03.2025.a vanemluskokkuleppe järgi ühtegi päeva kostja ja hageja koos ei saanud viibida, siis loeb kohus koosviibimisi vanemluskokkuleppe alusel alates 01.04.2025.a.

Kohus tegi arvutuse järgnevalt: kuus on kokku 4 nädalat, seega viibides iga kolmapäev peale lasteaeda kuni neljapäeva hommikuni kostjaga, teeb see ühes kuus 4 päeva (1x4). Samuti viibib hageja kostjaga koos igal teisel reedel peale lasteaeda kuni pühapäeva kella 17.00-ni või esmaspäeva hommikuni, mis teeb kokku ühes kuus 4 päeva (2x2). Seega kokkuvõttes veedab hageja kostjaga koos keskmiselt 8 päeva kuus (4+4).

Kohus leiab, et vaadates 2025.a kuni 2026.a kalendrit, siis ei nähtu, et üheski kuus oleks kostja hagejaga koos rohkem kui kaks nädalavahetust (iga teine nädalavahetus). Lisaks on hageja avaldanud, et kostja ei vii hagejat kunagi ise lasteaeda. Kostja ei ole sellele vastu vaielnud. Kuivõrd vanemluskokkuleppes on aga väga täpselt kokku lepitud, et juhul kui hageja viibib kostjaga esmaspäeva hommikuni, siis tuleb kostjal endal hageja lasteaeda viia ning asja materjalidest nähtub, et kostja seda kunagi ei ole teinud, siis ei saa lugeda tõendatuks kostja väiteid nagu hageja viibiks pool aega kostjaga koos esmaspäeva hommikuni. Seega tuleb lugeda tõendatuks, et hageja viibib kostjaga koos pühapäeva kella 17.00-ni.

Samuti, kuigi kalendrist nähtub, et 2025.a kuni 2026.a aprillis, juulis, septembris ja detsembris on kolmapäevi rohkem (5) kui teistes kuudes (4), siis arvestades sellega, et aastas on 12 kuud ning üksnes 5 kuul aastas (veerand sellest) veedab hageja kostjaga koos rohkem kolmapäevi, ei ole see aluseks, et suurendada koosviibimiste päevade arvu kuus.

Kohus ei nõustu hagejaga selles, et kolmapäeva õhtust kuni neljapäeva hommikuni koosviibimist ei saa lugeda 1 päevaks. Kohus selgitab, et päevade ja tundide arvu ei saa vähendada selle võrra, et laps viibib päeval lasteaias, kuna ka emaga viibitud aja jooksul viibib laps päeval lasteaias. Vanemad täidavad oma laste ülalpidamise kohustust ka siis kui laps viibib lasteaias või koolis (vaata selles osas ka Tallinna Ringkonnakohtu 31.03.2023.a otsus tsiviilasjas nr 2-21-122291 punkt 21).

Kohus leiab, et enne vanemluskokkuleppe kehtima hakkamist 28.03.2025.a, ei ole kostja tõendanud, et viibis hagejaga perioodil 20.11.2024.a kuni 31.03.2025.a koos üle 7 ööpäeva kuus. Kostja poolt esitatud fotod ei tõenda samuti seda. Fotodelt nähtub, et kostja on olnud hagejaga koos järgmiselt: november 2024.a 4 päeva, detsember 2024.a 4 päeva, jaanuar 2025.a 3 päeva, veebruar 2025.a 2 päeva, märts 2025.a 3 päeva (dtl 70-123). Seega leiab kohus, et perioodil 20.11.2024.a kuni 31.03.2025.a ei saa elatise väljamõistmisel koosviibitud päevi elatise nõudest maha arvutada.

Eeltoodus tulenevalt, tuleb vastavalt Justiitsministeeriumi lehel asuva elatiskalkulaatori (https://www.just.ee/elatiskalkulaator/) poolt tehtavale arvutusele vähendada elatist alates 01.04.2025a 53,33% võrra (8x100/15), mis teeb elatise summaks 140,82 eurot kuus.

Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on edasiulatuva

nõude osas põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Hagejale tuleb elatis välja mõista alates 20.11.2024.a vastavalt PKS §-le 101.

TsMS § 445 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja. PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kostjal tuleb kohtuotsusega väljamõistetud elatis tasuda iga kuu eest ette hageja hagiavalduses taotletud arveldusarvele iga kuu 05. kuupäevaks.

Hageja palub igakuine elatis määrata muutuva summana. Kohtu hinnangul on mõistlik määrata elatis muutuva suurusena, et vältida vajadust pöörduda baassumma ja lapsetoetuse suuruse muutumise korral elatise suuruse muutmiseks taas kohtu poole.

Kohus selgitab hagejale, et olukorras, kus käesolev kohtuotsus pööratakse sundtäitmisele, tuleb sundtäidetava nõude suuruse puhul arvesse võtta kostja poolt alates 20.11.2024.a juba tasutud ülalpidamismaksetega, arvestades sealjuures käesolevast otsusest tulenevat elatise suurust ning tasumise kohustuse alguskuupäeva. Vastasel juhul võib kostjal tekkida alus esitada hageja vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi.

Tagasiulatuva elatise nõue

PKS § 108 järgi võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.

Hageja palub kostjalt välja mõista tagasiulatuva elatise perioodi 01.08.2024.a kuni 19.11.2024.a eest kogusummas 1045,38 eurot (dtl 7). Kostja vaidleb sellele vastu, kuna hageja ei ole enne kohtusse pöördumist kostjalt elatist küsinud ega teavitanud kostjat elatise maksmise kohustusest. Hageja püüab tagasiulatuva elatise nõudega asetada kostja teadlikult raskesse ja ebamõistlikult koormavasse olukorda (dtl 20-22).

Kohus ei nõustu kostjaga, et hageja ei ole enne kohtusse pöördumist kostjalt elatist küsinud. Kohtute infosüsteemist nähtub, et hageja esitas 27.08.2024.a kohtule hagi elatisnõudes ning kohus on hagi 29.08.2024.a menetlusse võtnud (tsiviilasi nr XXX). Kostjal oli sama esindaja, kes käesolevas menetluses. Hageja võttis 02.10.2024.a hagi tagasi, kuivõrd avaldas, et on jõudnud kostjaga kohtuvälisele kokkuleppele. Kostja aga kohtuvälist kokklepet ei täitnud ning hageja esitas uuesti elatisnõude kohtule. Seega on tõendatud, et hageja on varasemalt kostjalt elatist küsinud.

Kuivõrd hageja aga esitas eelnevalt kohtule elatisenõude augusti lõpus, s.o 27.08.2024.a (tsiviilasi nr XXX), siis leiab kohus, et tagasiulatuva elatise nõue august 2024.a eest ei ole põhjendatud. Kostja poolt esitatud fotodest nähtub ka, et hageja ja kostja viibisid augustis koos 13 päeva. Samuti ei ole põhjendatud tagasiulatuva elatise nõue september 2024.a eest, kuivõrd kostja esitatud fotodelt nähtub, et kostja oli hagejaga koos 10 päeva (dtl 70123). Seega nähtub, et tegemist pole olukorraga, kus kostja üldse ei hoolitsenud hageja eest. Kuigi hageja on sellele vastu vaielnud ning avaldanud, et kostja viibis hagejaga koos lühiajaliselt nt kostja jalutas hageja ema ja hagejaga jne, siis ei ole hageja esitanud enda väidete kinnitamiseks ühtegi tõendit (dtl 127).

Kohus leiab, et tagasiulatuva elatise nõue on põhjendatud perioodi 01.10.2024.a kuni 19.11.2024.a eest. Kostja esitatud fotodest nähtub, et kostja viibis hagejaga koos oktoobris 2024.a 5 päeva ja 01. november 2024.a kuni 19. november 2024.a 1 päev (dtl 70-123). Seega viibis kostja hagejaga koos vähem kui 7 ööpäeva kuus.

Kostja on avaldanud ja esitanud tõendid, et on hagejale teinud novembris 2024.a elatise ülekandeid summas 52 eurot (dtl 61). Kohus leiab, et kuivõrd kostja on tõendanud, et tegi hageja ema kontole perioodi 01.11.2024.a kuni 07.11.2024.a eest ülekandeid 42 euro ulatuses, tuleb tagasiulatuva elatise nõudest see summa maha arvutada.

Eeltoodust tulenevalt, tuleb kostjalt välja mõista tagasiulatuv elatis perioodi 01.10.2024.a

kuni 19.11.2024.a eest kogusummas 428,12 eurot (287,72:30=9,60x19 =182,40+287,7242).

Kostja on esitanud taotluse peatada käesolev menetlus, kuni hagejaga suhtlemiskorra kindlaksmääramiseni (dtl 23).

Kohus leiab, et kostja taotlus tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd suhtluskorra määramise menetlus tsiviilasjas nr XXX on lõppenud 04.04.2025.a.

Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.