2.Hagejale kuuluvad korteriomandid nr 235 ja 30 Tallinnas, Ristiku 95. Hagiavalduse kohaselt hageja ei nõustu korteriühistu poolt nõutava võlgnevusega ja leiab, et kostja peab tõendama, et hageja on kostjale 881,97 eurot võlgu. Hageja on korduvalt, kuid tulemusteta, pöördunud kostja poole selgituste saamiseks võlgnevuse osas ja kostjat hoiatanud hagimenetlusega. Maakohtu määrus
3.Harju Maakohtu keeldus 13.05.2016 määrusega hagi menetlusse võtmast ning jättis menetluskulud hageja kanda.
1(4)
Tsiviilasi nr: 2-16-6950
4.Määruse põhjenduste kohaselt sätestab TsMS § 371 lg 2 p 1, et kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Kohus näeb nimetatud sätte peamise eesmärgina vältida pooltele kulutuste tekitamist sellise hagi menetlemisega, mille rahuldamiseks ei ole mingit õiguslikku alust. Kui selline hagi võetakse menetlusse ning jäetakse rahuldamata, kuna hageja õiguste rikkumine ei olnud üldse võimalik, peab hageja kandma menetluskulud (TsMS § 162 lg 1).
5.TsMS § 371 lg 2 p 1 järgi lähtub kohus üksnes sellest faktilisest alusest, mis on hagiavalduses märgitud. Hageja õiguste rikkumise võimalikkuse all selle sätte tähenduses mõeldakse hagis esitatud nõude ehk hagi eseme õiguslikku põhjendatust, mida hindab kohus, olemata seotud hageja esitatud õigusliku põhjendusega.
6.Kohus on seisukohal, et antud juhul ei ole hageja õiguste rikkumine hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes võimalik. Hageja ei ole hagiavalduses välja toonud neid asjaolusid, mida kostja on seadusest tulenevalt rikkunud ning millistest seadusesätetest lähtuvalt hageja soovib nõuet kostja vastu esitada. Üksnes asjaolu, et kostja on esitanud hagejale arved, millega hageja ei nõustu, ei ole hageja õiguste rikkumine seadusest lähtuvalt, millele riik peaks andma õiguskaitset.
7.Lähtudes eeltoodust, keeldub kohus hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses (TsMS § 372 lg 6). Määruskaebus
8.Hageja esitas Harju Maakohtu määrusele määruskaebuse, paludes kohtumääruse tühistada ning väljastada hagejale riigilõivu makseinfo, et hageja saaks kõrvaldada esitatud hagiavalduse puuduse ja tasuda riigilõivu.
9.Määruskaebuse kohaselt pöördus kaebaja kohtu poole seoses täieliku arusaamatusega, mis tekkis tema ja KÜ Ristiku 95 juhatuse vahel. Korteriühistu nõuab hagejalt teadmata aja ja teadmata maksete eest arvestatud võlgnevust. Hageja ei ole võlgnevusega nõus. Hageja korduvatele palvetele väljastada temale võlgnevuse arvestust kostja ei reageeri, kuid sihikindlalt jätkab võlgnevuse arvestamist. Hagejale ei ole selge, kuidas ja millal nimetatud võlgnevus tekkinud on. Selles küsimuses selgusele jõudmiseks oligi hagi esitatud.
10.Harju Maakohus tegi 13.05.2016. a.kaebajale ootamatu määruse, millega keeldus hagi menetlusse võtmast. Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 32 esimese lause kohaselt igaühe omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud. Kaebaja on seisukohal, et tuginemine ainuüksi viidatud sättele on piisavaks aluseks kohtu poolt osundatud õiguskaitse saamiseks.
11.Kostja on rikkunud ja rikub jätkuvalt nii PS § 32 kui ka KÜS § 151 lg 1 sätteid, mille kohaselt on majandamiskulud selle seaduse tähenduses korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastavalt elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikiri ei sätesta teisiti.
12.Kaebaja ei pea ootama kostjapoolset kohtusse ja/või inkassosse pöördumist alusetu “võlgnevuse” sissenõudmiseks, vaid soovib elimineerida probleemi juba eos. Selle juures on tuvastushagil ka praktiline pool – kaebaja ei saa müüa oma korteriomandit
2(4)
Tsiviilasi nr: 2-16-6950 turuhinnaga, kuna ostja saab teada “võlgnevuse” olemasolust ning loomulikult ei nõustu tasuma õiget hinda kaebaja korteriomandi eest. Menetluse edasine käik
13.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis vastavalt TsMS § 663 lg-le 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu põhjendused
14.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab tuginedes TsMS § 657 lg 1 p 3, § 659, § 667 lg 2, et esitatud määruskaebus on põhjendatud ja vaidlustatud Harju Maakohtu kohtumäärus tuleb menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu tühistada ning avaldus saata menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, kuna ringkonnakohus ei saa asja ise lahendada.
15.Kaebaja leiab, et tal on põhiseaduslik õigus kohtusse pöördumiseks olukorras, kus kostja ei ole hagejale pikema aja vältel selgitanud, milles seisneb väidetav võlgnevus korteriühistu ees ning hageja soovib sellest tulenevalt ennetada kostja poolsest inkassosse või kohtusse pöördumist ja vältida korteriomandite müügil tekkida võivaid probleeme. Sisuliselt väidab hageja, et kostja kahjustab tema õigusi ainuüksi sellega, et hageja on alusetult kantud korteriühistu võlglaste nimekirja.
16.Maakohus leidis vaidlustatud määruses, et riik ei pea sellisele hagile õiguskaitset andma, ka ei ole hageja hagiavalduses välja toonud neid asjaolusid, mida kostja seadusest tulenevalt rikkunud on ega tuginenud ühelegi seadusesättele.
17.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu määrus olulises osas põhjendamata, millega on rikutud TsMS § 436 lg 1 ja § 465 lg 22 sätestatud põhjendamiskohustust. Praegusel juhul on vaidlustatud määruses viidatud puudulikule hagi põhjendatusele, jättes samaaegselt põhjendamata, millele tuginedes maakohus leiab, et sellist tuvastushagi ei ole üldse võimalik menetleda.
18.Ringkonnakohus selgitab, et juhul, kui maakohus leidis, et hagi menetlusse võtmise otsustamiseks tuleb hagejal oma nõuet ja selle põhjendusi põhistada, tulnuks hagejale TsMS § 3401 alusel anda tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks ning seejärel täiendavalt kaaluda, kas hagi menetleda või mitte.
19.Seoses TsMS § 321 lg 2 p 1 kohaldamisega juhib ringkonnakohus maakohtu tähelepanu alljärgnevatele Riigikohtu seisukohtadele viidatud õigusnormi tõlgendamisel.
20.Lahendis nr 3-2-1-56-07 on Riigikohus selgitanud, et: „TsMS § 371 lg 2 p 1 peamine eesmärk on vältida pooltele kulutuste tekitamist sellise hagi menetlemisega, mille rahuldamiseks ei ole mingit õiguslikku alust. Kohtul on TsMS § 371 lõike 2 p-st 1 tuleneval alusel hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumisel kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus. Kui kohtul tekib analüüsi käigus veendumus, et sellist õigusnormi õiguskorras ei eksisteeri, võib kohus keelduda hagiavalduse menetlusse võtmisest. Seejuures tuleb asjakohast määrust TsMS § 465 lg 2 nõuete kohaselt põhjendada, näidates muu hulgas põhjendused, mille alusel kohus jõudis järeldusele, et hagiavalduse saab jätta menetlusse võtmata (p 10). TsMS § 371 lg 2 p 1 järgi lähtub kohus üksnes sellest faktilisest alusest, mis on hagiavalduses märgitud. Hageja õiguste rikkumise võimalikkuse all selle sätte tähenduses mõeldakse hagis esitatud nõude ehk hagi eseme õiguslikku põhjendatust, mida hindab kohus, olemata seotud hageja esitatud õigusliku põhjendusega“ (p 11).
21.TsMS § 371 lg 2 ei kohusta kohut jätma hagiavaldus menetlusse võtmata, vaid annab üksnes selleks võimaluse ( p 13) (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-134-07). Kohus võib TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel keelduda hagi menetlusse võtmisest siis, kui hagi alusena
3(4)
Tsiviilasi nr: 2-16-6950 esitatud asjaolud välistavad haginõude rahuldamise (p 9) (vt Riigikohtu lahend nr 3-21-130-07). Kohtul on TsMS § 371 lg 2 p-de 1 või 2 rakendamisel kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustuse olemasolu (p 14) (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1139-13). Kui tegemist on keeruka õigusliku küsimusega, tuleb eelistada hagi menetlusse võtmist ning keeruka õigusliku küsimuse täiendavat analüüsimist (vt Riigikohtu lahendid 3-2-1-31-12 p 13, 3-2-1-134-07 p 13). Hagi menetlusse võtmise otsustamisel hindab kohus hagi õiguslikku põhjendatust olemata seotud hageja esitatud õiguslike põhjendustega. Hagi menetlusse võtmise otsustamisel ei ole kohtul õigust hinnata tõendeid „( p 8) (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-192-13).
22.Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtul hagiavalduse uuel menetlemisel selle menetlusse võtmisest keeldumist põhjalikumalt kaaluda ning eelistada hagi menetlemist, juhul, kui maakohus peab siiski võimalikuks, et hageja õigusi on hagis kirjeldatud asjaoludest tulenevalt rikutud.
23.Lisaks juhib ringkonnakohus maakohtu tähelepanu TsMS § 372 lõikes 3 sätestatud võimalusele vajaduse korral küsida hagi menetlusse võtmise lahendamiseks kostja seisukohta ja pooled ära kuulata.
24.Avaldus tuleb saata tagasi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Hageja poolt määruskaebusega esitatud taotluse väljastada hagejale riigilõivu makseinfo lahendab eeltoodust tulenevalt maakohus.
25.Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 tulenevalt maakohtu otsustada.
26.Käesolev määrus on TsMS § 372 lg 5 alusel edasikaevatav. /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav Iko Nõmm
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.