Estonia pst 6 korteriühistu hagi G. V.i vastu võlgnevuse 642,26 euro nõudes
Hagihind
642,26 eurot
Kohtuistungi toimumise aeg
21. juuli 2016. a
Metlusosalised
Hageja :
Estonia pst 6 korteriühistu (registrikood 80015565, aadress: Estonia pst 6-23, 31023 Kohtla-Järve)
Hageja esindajad:
Irina Kuzmina, OÜ Harjaks ja Partner Õigusbüroo, e-post: [email protected] Roman Yushkov, juhatuse liige
Kostja:
G. V. (isikukood xxx, elukoht: xxx)
RESOLUTSIOON
Jätta Estonia pst 6 korteriühistu hagi G. V.i vastu 642,26 euro nõudes rahuldamata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Jätta hageja menetluskulud hageja kanda ning kostja menetluskulud hageja kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus võib asja arutada kirjalikus menetluse, kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks.
1.Hagiavalduse kohaselt on kostja KÜ Estonia pst 6 liige, olles xxx Kohtla-Järvel asuva korteriomandi omanik. Kostja on pidev võlgnik korteriühistu ees korteriomandi omandamisest alates. KÜ on esitanud kostjale igakuiselt arveid majanduskulude eest. Arvetel on kululiikidena välja toodud teenused, mida korteriühistu liige on tarbinud (vesi, sooja vee soojendamine, üldelekter, keskküte, gaas, prügivedu) ja mille eest kostja on kohustatud tasuma, samuti maksete tasumise tähtaeg. Majandamiskulud jaotatakse KÜ-s Estonia pst 6 ruutmeetri alusel arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta. Majandamiskulude tariif, kulude jaotamine, küttekulude arvestus ja siugtoru arvestus on kehtestatud KÜ liikmete üldkoosoleku otsusega. Soojakulu ruutmeetri kohta arvestatakse järgmise valemi järgi: arvestuskuu kütte eest esitatud arve summa (arve eurodes – siugtoru summa maja kohta kokku + kogu maja vee soojendamisele kulunud summa) korterite üldpindala. Võlgnevuse summa on arvestatud järgmise valemi järgi: ((majandamiskulud ruutmeetri kohta + kütte hind ruutmeetri kohta) x korteri pindala) + kulude jaotamine korteri kohta + küttearvutus korteri kohta + tarbitud vee kogus + sooja vee soojendamise kulu + üldvesi + siugtoru) – tasutud summa = võlgnevus. Viivised on arvestatud vastavalt KÜS § 7 lg 4 sätestatud määras ja tähtaegadega. Kostjal on hagejale osaliselt tasumata arved perioodil 01.01.2011. a. kuni aprill 2015. a tarbitud teenuste eest summas 427,38 eurot. Kostja tasub majandamiskulude eest väga kaootiliselt, arved tasutakse osaliselt, mistõttu pika aja jooksul kogunenud võlgnevus. Kostjal võlgnevus koosneb tasumata kütte, KÜ koosolekuga kehtestatud majandamiskulud, KÜ poolt sisseostetud ja kulutatud üldelekter, kulude jaotamine korteri kohta, küttearvutus korteri kohta, tarbitud vee kogus, sooja vee soojendamise kulu, üldvesi, siugtoru ja sissenõutavaks muutunud viivised. Kostja ei ole oma kohustusi korteriühistu ees täitnud. KÜ raamatupidamise andmetel on kostja
võlg eelnimetatud korteriomandi hooldustasu (jm teenuste) eest korteriühistu ees seisuga 30.04.2014.a. 642,26 eurot, millest põhivõlgnevus on 427,38 eurot ja nõutavaks muutunud viiviseid 214,88 eurot
KOSTJA VASTUVÄITED
2.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja märkis vastuses, et hageja ei ole esitanud nõude põhjendatud ja detailset arvestust.
MENETLUSE KÄIK
3.Kohtuistungil 22.10.2015. a kostja selgitas, et ta ei saa aru, millest koosneb hageja poolt kohtule esitatud võlgnevuse arvestuses (tl 7-8) märgitud saldo 01.01.2011. a seisuga summas 159,12 eurot. Kostja soovis, et hageja esitaks kohtule võla kujunemise arvestuse ning kostjale tasumiseks määratud majandamiskulude arvestamise ja jaotamise metoodika. Kohus andis hagejale tähtaja nõutud andmete esitamiseks.
4.Hageja esitas 29.01.2016. a kohtule võlgnevuse kujunemise arvestuse (tl 47-63).
5.Kohtuistungil 21.07.2016. a hageja esindaja selgitas, et kütet arvestatakse vastavalt korteriomandi reaalosa suurusele, hooldustasu vastavalt KÜ kinnitatud tariifile, kulude jaotamist ja raamatupidamiskulusid vastavalt üldkoosoleku otsusele, üldvesi on üldveemõõtja ja korterite veemõõtjate vahe. Hageja esindaja märkis, et kostja on üle läinud elektriküttele, kuid KÜ 04.09.2013. a üldkoosoleku otsusega anti korteriomanikele, kes on üle läinud alternatiivküttele, tähtaeg üks aasta endise olukorra taastamiseks. Kostja ei ole kaugkütet taastanud. Kostja võlgnevus hakkas kujunema alates 2004. aastast. 2009. aastal hakkas KÜ ise korteriühistu raamatupidamisega tegelema 2009. aastast (*varem teenindas maja OÜ Iidla Maja). Kui elumaja teenindamine KÜ-le üle anti, oli kostja võlgnevus 3 029,40 EEK. Siugtoru on KÜ poolt kostja korterist eemaldatud, kuid kostja peab tasuma ringleva vee soojakadude eest. Kütteperioodil arvestatakse keskmine siugtoru kulu ning seda arvestatakse vastavalt KÜ üldkoosoleku 2008. aasta otsusega vee soojendamise kuluna vastavalt tariifile. Kostja selgitas, et 1996. aastal eraldus ta üldisest küttesüsteemist ning läks üle alternatiivküttele (elektriküte). Kostjal on selle kohta akt, ümberarvestus, projekt, kanne küttesüsteemi kohta on tehtud ehitisregistrisse. Alates 1997. aasta oktoobrist on kostja maksnud jääkpinna eest 7,37 m2. Alates 2014. aasta oktoobrist hakkas hageja arveid esitama kogu korteri pinna eest. Kostja tasub endiselt kütte eest arvestusega 7,37 m2. 12.04.2014. a eemaldati kostja vannitoast siugtoru, kuid siiani esitab hageja arveid siugtoru eest.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
6.Kohus, tutvunud asja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis leiab, et hagi ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata.
7.Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et: * elumaja Estonia pst 6 haldab alates 2009. aastast KÜ; * kostja on xxx korteriomandi omanik; * 1996. a läks kostja üle alternatiivküttele; * 1997. a oktoobrist kuni 2014. a oktoobrini arvestati kostjale kütte eest arvestades jääkpinda 7,37 m2; * alates 2014. a oktoobrist arvestatakse kostjale kütte eest vastavalt kostja korteriomandi reaalosa suurusele; * hageja on kostja vannitoast 12.04.2014. a eemaldanud siugtoru, kuid esitab arveid siugtoru eest käesoleva ajani.
8.Hagiavaldusest nähtub, et hageja nõue tuleneb kostja poolt osaliselt tasumata arvetest perioodil 01.01.2011. a kuni aprill 2015. a ning viivisest. Võlgnevuse arvestusest (tl 7-8) nähtub, et 01.01.2011. a seisuga oli saldo 159,12 eurot. Tõendist teenustasu arvelduste kohta (tl 50-59) nähtub, et saldo (+võlg/-ülemaks) seisuga 12/2008 seisuga 12/2008 on 0,00, samas on arvestust alustatud 01.01.2009. a saldoga 3 029,40 EEK (võlg) ja viivisega 40,75 EEK (tl 50).
9.Õige on kostja seisukoht, et hageja ei ole tõendanud seda, kuidas hageja kostjale tasumiseks määratud majandamiskulud määras ning milline on majandamiskulude jaotamise metoodika. Vastavalt mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 12 lg 4, määratakse liikmete varalised ja muud kohustused mittetulundusühingu suhtes kindlaks põhikirjaga ning liikmetele võib panna kohustusi ainult põhikirjas ettenähtud korras. Hageja tugineb oma nõudes kostja vastu sellele, et kostja on rikkunud hageja korteriühistu liikmesusest tulenevat kohustust tasuda majandamiskulude eest. Vaatamata sellele, et kohus andis hagejale 22.10.2015. a toimunud kohtuistungil tähtaja kostja poolt taotletud dokumentide esitamiseks, ei ole kostja majandamiskulude jaotamise metoodika ning teenuste tariifide kohta kohtule tõendeid esitanud.
10.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 järgi peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Sama paragrahvi 2. lõike järgi lasub hagimenetluses tõendite esitamise kohustus pooltel.
10.1.Hageja pidi käesoleval juhul tõendama seda, et kostjal oli kohustus majandamiskulude eest tasuda, samuti selle kohustuse suuruse ja millises osas on kohustus täitmata. Tulenevalt TsMS § 230 lg 1 sätestatust, kui hageja esitab tõendid mingi asjaolu tõendamiseks, lasub kostjal omakorda kohustus omapoolseid vastuväiteid tõendada.
10.2.Kostja tugineb peaasjalikult sellele, et hageja nõue on tõendamata. Kostja võis esitatud hagiavalduse vastu enda kaitseks vastuväiteid kasutada omapoolseid tõendeid esitamata kuni hageja tõendeid ei esitanud. Kostja leiab, et hagist ei ole selge, kui palju pidi kostja maksma.
11.Hageja esitatud arvelduste väljatrükid ei tõenda kostja kohustuse olemasolu ega selle suurust.
11.1.Korteriühistuseaduse (KÜS) § 151 lg 1 järgi on majandamiskulud korteriühistuseaduse tähenduses ühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu
majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti.
11.2.Hageja pidanuks KÜS § 151 lg 1 järgi tõendama, kui suured olid tervikuna korteriühistu majandamiskulud mingis ajavahemikus, mille eest tasumist nõutakse. Seda saab tõendada näiteks korteriühistu otsusega, millega määratakse kindlaks mõnd liiki majandamiskulude suurus. Korteriühistu poolt elamu majandamiseks ostetud teenuste (nt kütte) puhul on võimalik raamatupidamisdokumentidega tõendada, kui palju oli korteriühistu kohustatud teenuse osutajale tasuma.
11.3.Vastavalt KÜS § 15 lg 1 koostab korteriühistu juhatus igal aastal ühistu liikmete üldkoosolekule kinnitamiseks majandustegevuse aastakava, mis muuhulgas sisaldab korteriühistu liikmete kohustusi sihtkulutuste ja koormatiste kandmisel ja andmeid korteriühistus tarbitud kütuse, soojuse, vee ja elektri koguse ning maksumuse kohta (KÜS § 15 lg 1 p 2 ja 3).
12.Ainuüksi sellest, et korteriühistu esitab oma liikmele arve majandamiskulude tasumiseks, korteriühistu liikmele kohustusi ei teki. Järelikult ei saa nende arvete esitamisega tõendada seda, kui palju pidid kostjad majandamiskulude eest tasuma (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-10 p 14).
13.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagi on tõendamata ja põhjendamata. Kuna hageja ei ole suutnud tõendada nõude suurust, ei saanud ka kostja omapoolseid sisulisi vastuväiteid esitada ega hageja väiteid millegagi ümber lükata.
14.Kohus lahendas asja hagi hinda arvestades lihtmenetluses (TsMS § 405). Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
15.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
16.Vastavalt TsMS § 162 lg 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega peab kostja menetluskulud kandma hageja.
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.