Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

Edasikaebamise kord ja tähtaeg Apellatsioonkaebuse võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Menetlusabi taotlemise kord Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse kohaselt on hagejad kostja ja hagejate seadusliku esindaja lapsed, kes elavad koos hagejate seadusliku esindajaga. Kostja hagejatele elatist ei tasu. Hagejad suhtlevad kostjaga alla seitsme ööpäeva kuus. Hageja I palub mõista kostjalt hageja kasuks välja elatise alates hagi esitamisest, s.o alates 01.06.2025, kuni hageja täisealiseks saamiseni igakuiselt 301.74 eurot (baassumma 282.31 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 59.43 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40.00 eurot), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 01.04.2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Hageja II palub mõista kostjalt hageja kasuks välja elatise alates hagi esitamisest, s.o alates 01.06.2025, kuni hageja täisealiseks saamiseni igakuiselt 301.74 eurot (baassumma 282.31 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 59.43 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40.00 eurot), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 01.04.2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Hagejad paluvad määrata otsuse täitmise kord nii, et kostja tasub elatist hagejate seadusliku esindaja kontole nr xxx AS-is SEB Pank, märkides selgitusse: „Elatis Lile ja E-Mile“. Kostja vastuväited Kostja nõuet ei tunnista. Kostjal on xxx. Hagejad on kostjaga 8-10 päeva kuus. Kostja on nõus tasuma 60.00 eurot kuus ühele hagejale suvel ning alates 01.09.2025 150.00 eurot kuus hagejale. Kostja on võimeline tasuma kuni 800.00 eurot kuus hagejatele kokku. Kohtuotsuse põhjendused I PKS § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui sama paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 2 alusel võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 101 lg 3 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 01.04 Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. PKS § 101 lg 4 järgi lisandub baassummale kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa

arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 01.04. PKS § 101 lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. PKS § 101 lg 6 kohaselt juhul, kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kohus märgib, et alates 01.04.2025 on baassummaks 282.31 eurot. PKS § 99 lg 1 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Vaidlust ei ole selles, et hageja seaduslikul esindajal ja kostjal on ühine xxx ja ühine xxx (dtl 3, dtl 5). Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja on xxx isik (vt dtl 37, dtl 217). Samas on kostja kinnitanud, et ta on võimeline hagejaid ülal pidama kokku 800.00 euro ulatuses kuus (dtl 239). Kostja ei ole esile toonud, et tema ülalpidamisel oleks täiendavalt alaealisi lapsi. Pooltel on erimeelsusi lapse suhtluse mahu osas vanematega. Sellest tulenevalt vaidlevad pooled miinimumelatise suuruse üle. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millel tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kuna hagejad on esitanud elatise nõude PKS §-s 101 sätestatud määras, siis hagejatel ei ole vaja tõendada vajaduste olemasolu miinimumnõude korral (vt Riigikohtu 26.06.2013 otsust tsiviilasjas nr 3-21-78-13, p 15). II Hagejate ja kostja vahel on vaidlus selle osas, kas ja millisel määral tuleb miinimumelatise nõude puhul võtta arvesse hageja viibimist kostjaga. PKS § 101 lg 6 kohaselt juhul kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kostja on seisukohal, et aasta jooksul ta keskmiselt kostja juures kaheksa kuni kümme päeva kuus (dtl 37). Hageja sellega ei nõustu, sest hageja viibivat kostjaga kõige keskmiselt neli ööpäeva kuus (dtl 217). Selleks, et kohus saaks elatise väljamõistmisel arvestada PKS § 101 lg-s 6 sätestatud erisust, tuleb kostjal seda tõendada. Kohus on seda kostjale selgitanud (dtl 221). Kostja ei ole tõendanud asjaolu, et hagejad on kostjaga veetnud vähemalt seitse päeva kuus aasta lõikes keskmiselt. Eelnenut arvesse võttes on kohus seisukohal, et kostja ei ole tõendanud PKS § 101 lg-s 6 sätestatud erandi olemasolu. III Elatis ei või olla alla PKS §-s 101 sätestatu alusel arvutatud summa (PKS § 101 lg 1). Asjaolu, et kostja on hagejatega veetnud koos aega ja ostnud hagejatele esemeid, ei ole aluseks PKS § 101 lg-tes 5-7 asuvate erandite kohaldamiseks. Seega ei ole kõike eelnevat arvesse võttes kohtu hinnangul põhjendatud väljamõistetava elatise vähendamine alla miinimummäära. Eelnevat arvesse võttes on põhjendatud mõista kostjalt hageja I kasuks välja igakuine miinimumelatis alates hagi esitamisest, s.o alates 01.06.2025, kuni hageja täisealiseks saamiseni

igakuiselt 301.74 eurot (baassumma 282.31 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 59.43 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40.00 eurot). Samuti on põhjendatud mõista kostjalt hageja II kasuks välja igakuine miinimumelatis alates hagi esitamisest, s.o alates 01.06.2025, kuni hageja täisealiseks saamiseni igakuiselt 301.74 eurot (baassumma 282.31 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 59.43 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40.00 eurot). Kuna kostja on tõendanud elatise tasumist 08.06.2025, 05.07.2025 ja 06.08.2025 kogusummas 180.00 eurot (dtl 231, vt lisaks dtl 221), s.o 90.00 eurot kummalegi hagejale, siis nimetatuga tuleb arvestada elatise väljamõistmisel. IV Tuginedes kõigele eelnenule kohus leiab, et L L ja E-M L hagi L L vastu elatise väljamõistmiseks on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele. Riigikohtu 22.06.2022 otsuse tsiviilasjas nr 2-19-19160 p-dest 17 ja 18 tulenevalt ei pea kohus alates 01.01.2022 elatise suurust alates 01.01.2022 kuni lahendi tegemise ajani vastavas kohtuastmes kindla summana välja arvutama, kui kohus mõistab välja elatise muutuva suurusena PKS § 101 lg 2 mõttes. Tulenevalt eelnenust mõistab kohus kostjalt välja hageja I kasuks välja igakuine miinimumelatis alates hagi esitamisest, s.o alates 01.06.2025, kuni hageja I täisealiseks saamiseni igakuiselt 301.74 eurot (baassumma 282.31 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 59.43 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40.00 eurot), millest on maha arvestatud 08.06.2025, 05.07.2025 ja 06.08.2025 tasutud 90.00 eurot elatist. Kohus mõistab kostjalt välja hageja II kasuks välja igakuine miinimumelatis alates hagi esitamisest, s.o alates 01.06.2025, kuni hageja II täisealiseks saamiseni igakuiselt 301.74 eurot (baassumma 282.31 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 59.43 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40.00 eurot), millest on maha arvestatud 08.06.2025, 05.07.2025 ja 06.08.2025 tasutud 90.00 eurot elatist. Elatise summat indekseeritakse iga aasta 1. aprillil (esimest korda 01.04.2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause ja § 21 lg 2) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Hagejate taotluse alusel ning juhindudes TsMS § 445 lg-st 1 määrab kohus elatusraha maksmise viisiks selle kandmise hagejate seadusliku esindaja kontole nr xxx AS-is SEB Pank, märkides selgitusse: „Elatis Lile ja E-Mile“. Kohus ei anna hinnangut tõenditele, mis jäävad väljaspoole vaidlusalust ajavahemikku. Menetluskulude jaotus Juhindudes riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p-st 2 riigilõivu käesolevas kohtuvaidluses pooltel elatise nõudelt tasuda ei tule, kuid muud poolte menetluskulud tuleb jätta TsMS § 164 lg 1 alusel kummagi poole enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Mõistlik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.