2-16-102579/7 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

9.Hele Väraval tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva lahendi jõustmisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kaja esitamine Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale avalikult kätte toimetatud dokumendi väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kostjat hoiatati, et kohtu määratud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus hageja taotlusel hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kirjeldav ja põhjendav osa Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid. Kohus leiab, et TCM Estonia OÜ nõue Hele Värava vastu ei ole viivise nõude osas õiguslikult põhjendatud. Õiguslikult põhjendamata osas jätab kohus hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Kohus leiab, et kui hageja nõude aluseks on tüüptingimustel sõlmitud leping, siis peab kohus kontrollima tüüptingimuste kehtivust. Riigikohtu praktika kohaselt on kohtul kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-1-125-08, p 14, nr 3-2-1-156-13, p 10). Tüüptingimuste kontrollimine on kohtu kohustus, sest TsMS § 438 lg 1 kohaselt on tegemist õiguse kohaldamisega. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 42 lg-s 1 on sätestatud, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid

arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud või kui tüüptingimus ei vasta headele kommetele. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Kohus on seisukohal, et hageja ja IPF Digital Estonia OÜ (end MCB Finance Estonia OÜ) vahel 17.11.2011 sõlmitud laenulepingu puhul tegemist tarbija ning majandus- ja kutsetegevuses tegutseva isiku vahel sõlmitud kokkuleppega. Seetõttu tuleb laenulepingu üldtingimuste p-s 8.1 toodud viivisekokkulepet pidada tüüptingimusest VÕS § 35 lg 1 tähenduses. Hagiavaldusest ei nähtu, et kostja oleks kokkuleppe sõlminud oma majandusja kutsetegevuse raames, mistõttu on võimalik eeldada, et ta sõlmis kokkuleppe tarbijana kokkuleppe sõlmimise ajal kehtinud VÕS § 34 tähenduses. Seetõttu ei ole alust arvata, et viivisekokkulepet oleks eraldi läbi räägitud või et kostja oleks saanud selle sisu mõjutada. Riigikohus on 10. mai 2016 määruse nr 3-2-1-25-16 p-s 13 leidnud, et eelduslikult on VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühine vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokku leppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel. Viivise osaliselt sisse nõudmata jätmine ei tähenda seda, et sisuliselt ebamõistlik mh viivise nõudmist võimaldav tüüptingimus muutuks mõistlikuks tüüptingimuseks, kui tüüptingimuse kasutaja jätab mingil põhjusel viivise nõudmata või vähendab seda. Hagiavaldusest nähtuvalt on 17.11.2011 lepingu järgne viivisemäär 182,5% aastas (0,5% * 365 päeva). 17.11.2011 oli VÕS § 113 lg 1 2. lause kohane viivisemäär 8,25% aastas (7%+1,25%). Kohus leiab, et viivisekokkulepe laenulepingu üldtingimuste p-s 8.1 on VÕS § 42 lg 1, 3 p 5 alusel tühine, sest ületab seadusjärgset viivisemäära enam kui kolmekordselt (182,5/8,25=22,12). Seega tuleb kohaldada VÕS § 113 lg 1 2. lausest tulenevat viivisemäära ja hageja viivisenõue on põhjendatud 105.28 euro ulatuses (põhivõlg 525.52 eurot, 899 päeva, seadusjärgne viivisemäär). Kohus jätab hagi rahuldamata viivise nõude osas 369.20 eurot (474.48-105.28). Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 525.52 eurot ja viivis 105.28 eurot, kokku 630.80 eurot. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 163 lg-st 1 kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldas hageja nõude 63% ulatuses, jätab kohus hageja menetluskulud 63% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 2 järgi. Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista hageja menetluskulud 445