Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

sünnipäeva veedavad lapsed alati koos isaga. Kostja toob välja (dtl 115), et lapse ema tahtlikult rikub kohtu poolt kindlaksmääratud suhtluskorda, suhtluskorra määruse kohaselt peaks laps viibima isaga vähemalt 7 ööpäeva kuus. Kohtumääruse rikkumise tõttu oli kostja sunnitud pöörduma kohtutäituri poole. Kostja avaldas, et tema töötasu on 1100 eurot kuus ning sellest ei jätku tema enda ja tema kahe lapse ülalpidamiseks. Esimese astme kohtu otsus 3.Maakohus rahuldas hagi osaliselt mõistis kostjalt hageja kasuks välja ülalpidamiseks elatise perioodi 31.07.2024-31.03.2025 eest kokku 1085,76 eurot, ülalpidamiseks igakuise elatise alates 01.04.2025 kuni hageja täisealiseks saamiseni, s.o 20.07.2036 perekonnaseaduse (PKS) § 101 kohases määras, mis otsuse tegemise ajal oli 301,74 eurot kuus. Maakohus märkis, et elatise määr muutub iga aasta 01. aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ja lapsetoetuse (kehtiva PHS § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates toetuste suuruse muutmisele järgnevast kuust. Elatise suuruse määramisel tuleb lähtuda sellest, et lapsetoetus laekub hageja emale ning laps viibib isaga (aastas keskmiselt) vähem kui 7 päeva kuus. Määras, et kostjal tuleb edasiulatuv elatis tasuda iga kuu eest ette jooksva kalendrikuu 1. kuupäevaks J.S kontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX märkides maksekorralduse selgitusse „P.X elatis“. Otsuse põhjenduste kohaselt selgitas kohus pooltele 30.04.2025, et kuivõrd hageja soovib elatise välja mõistmist miinimummääras, tuleb kostjal esile tuua, kas tema arvates esineb PKS § 101 ja § 102 nähtuvaid aluseid elatise vähendamiseks – s.o kas kostja vaidlustab lapsele makstavate toetuste jaotumist vanemate vahel, kas hageja viibib kostjaga vähemalt 7 päeva kuus või on kostja kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele. Kas kostjal on määratud töövõime vähenemine või on tal teine laps, kes elatise väljamõistmise korral PKS §s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähemkindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja ei ole menetluses avaldanud, et tal oleks töövõimetus. Kostja ei ole vaidlustanud lastetoetuste jaotumist vanemate vahel. Kostja on menetluses väitnud, et laps P.X viibib kostjaga vähemalt 7 ööpäeva kuus lähtuvalt Harju Maakohtu 21.06.2024 jõustunud kohtumäärusest. Kohtu hinnangul ei ole käesolevalt tarvis analüüsida kas 21.06.2024 kohtumääruse järgi viibiks hageja kalendriaastas kostja ülalpidamisel vähemalt 7 ööpäeva kuus. Nii hageja kui kostja on menetluses avaldanud, et 21.06.2024 kohtumääruse järgne suhtlemise kord ei ole realiseerunud ning kohtumäärust ei täideta. Vaidlus puudub, et hageja ei viibi kostjaga vähemalt 7 ööpäeva kuus. PKS § 101 lõikest 6 ei tulene eeldust, et menetluses oleks oluline välja selgitada, millisel põhjusel laps kohustatud vanema juures ei viibi. Nimetatud seisukoht on kooskõlas ka Riigikohtu praktikaga (RKTKo 31.03.2025 tsiviilasjas 2-17-6713, p 30) mille kohaselt elatise eesmärgiks on eelkõige tagada lapse ülalpidamine, mitte karistada suhtluskorda rikkuvat vanemat. Kostja on avaldanud, et tsiviilasjas nr 2-24-114337 on hageja seaduslik esindaja esitanud hagi elatise nõudes kostja vastu seoses teise lapse, Y ülalpidamisega miinimummääras. Kohus on kontrollinud Rahvastikuregistrist, et kostjal on teine alaealine laps Y (XXXXXXXXXXXX). Kostja on avaldanud, et tema majanduslik seisund ei võimalda maksta mõlemale lapsele elatist miinimummääras.

3(11)

Vanem peab PKS § 102 kohaselt kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kostja on selgitanud, et tema igakuine sissetulek on 1100 eurot ning kulud 1032 eurot (dtl 117). Kostja on oma väidete tõendamiseks esitanud pangakonto väljavõtted, mille kohaselt on temale töötasu perioodil november 2024-aprill 2025 maksnud F OÜ. Pangakonto väljavõtete kohaselt on perioodil 01.12.2024-15.05.2025 kostjale laekunud F OÜ poolt töötasu kokku 7712,99 eurot, mille kohaselt on kostja keskmine töötasu kuus olnud 1285,49 eurot. Kostja on oma igakuisteks kuludeks märkinud eluasemekulud, transpordikulud, toit, riided ja ravimid. Kohus selgitab - kostja on avaldanud, et tema majapidamiskulud on 250 eurot kuus. Kostja on oma majapidamiskulude suuruse tõendamiseks esitanud pangakonto väljavõtte, mille kohaselt on ta Korteriühistu XXXle tasunud perioodil 01.04.2024 - 15.05.2025 (14 kuu eest) kokku summas 3183 eurot. Kohus märgib selgituseks, et maksed korteriühistule ei tõenda iseenesest majandamiskulude suurust, kuivõrd kostja ei ole esitanud alusdokumente arvete näol. Kohtu hinnangul võib nimetatud tõendist eeldada, et kostja eluasemekulud on keskmiselt 227,3 eurot kuus (3183:14=227,3). Muudeks kuludeks on kostja märkinud transpordikulud, toidukulud, kulud ravimitele ja telefonile (kokku summas 482 eurot), mille loeb kohus eluliselt usutavaks. Kohus on kontrollinud Kinnistusregistrist, et kostjale kuulub ühisomandis korteriomand aadressil AAA. Kohus on seisukohal, et kostjal on võimalik oma sissetuleku (1285 eurot) juures tagada oma alaealise lapse ülalpidamine, kahjustamata samas iseenese ülalpidamist ning arvestades seda, et vanem kasutab tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kostja ei ole toonud esile erakorralisi asjaolusid, mis piiraksid tema võimalusi sissetuleku teenimisel. Laste kasvatamine on vastutus ja kohustus, mille nimel tuleb kosjal teha vajalike pingutusi. Seega puudub kohtu hinnangul alus elatise vähendamiseks alla miinimummäära PKS § 102 alusel ning hageja nõue elatise saamiseks on põhjendatud miinimummäära ulatuses. Kohus märgib selgituseks, et ka juhul, kui kohus peaks poolte teise alaealise lapse kasuks välja mõistma elatise miinimummääras, on ka sellisel juhul, eeldades kostja väidete õigsust tema majandusliku seisundi osas, võimalik tagada iseenda ja tema mõlema lapse ühetaoline ülalpidamine. Kõige eelpool toodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on elatise nõude osas põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostja on tõendanud, et ta on maksnud hagejale elatist perioodi juuli 2024-märts 2025 eest kokku summas 1216 eurot. Hageja ei vaidlusta, et tegemist on P.X elatisega. Kuivõrd kohus rahuldab hagi elatise nõudes ja mõistab kostjalt välja elatise miinimummääras, tuleb kostja tasutud maksed välja mõistetud elatisest maha arvata, sest selles ulatuses on kostja hageja nõude rahuldanud. Perioodi hagi esitamisest (31.07.2025) kuni 31.03.2025 eest kuulus tasumisele elatis 8 x 287,72 eurot = 2301,76 eurot. Nimetatud perioodi eest on kostja teinud hagejale elatise katteks makseid summas 1216 eurot. Kohus mõistab kostjalt välja perioodil hagi esitamisest kuni 31.03.2025 hagejale vähem tasutud elatise, kokku summas 2301,76 – 1216,00 = 1085,76 eurot. Kohus mõistab hageja kasuks välja alates 01.04.2025 elatis vastavalt PKS §-le 101, mille täpse suuruse arvutamist hõlbustab Justiitsministeeriumi veebilehel olev elatiskalkulaator. 4(11)

Kohtu hinnangul on mõistlik määrata elatis muutuva suurusena, et vältida vajadust pöörduda baassumma ja lapsetoetuse suuruse muutumise korral elatise suuruse muutmiseks taas kohtu poole. TsMS § 445 lg 1 esimese lause kohaselt ja vastavalt hageja taotlusele leiab kohus, et kostjal tuleb kohtuotsusega väljamõistetud igakuine elatis tasuda iga kuu eest ette jooksva kalendrikuu 1. kuupäevaks J.S kontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX märkides maksekorralduse selgitusse „P.X elatis“. Hageja on leidnud, et makse selgitusse tuleks märkida „elatis“, kuid kuna käesolevas menetluses on selgunud, et kostjal on sama naisega ka teine laps, siis eristamaks kummagi lapse ülalpidamiseks tehtavaid makseid, tuleb kostjal käesoleva kohtuotsuse alusel tehtavate maksete selgitusse kirjutada ka hageja eesnimi, s.o P.X.

Kostja apellatsioonkaebus 4.Kostja palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsuse osas, milles maakohus rahuldas ja mõistis välja T.Z-ilt hageja P.X ülalpidamiseks elatise perioodi 31.07.202431.03.2025 eest kokku summas 1085,76-11,52 eurot ja elatise summas 301,74 eurot kuus alates 01.04.2025.a. ning palub teha uue otsuse, millega rahuldada hagi elatise nõudes osaliselt perioodi 31.07.2024-31.03.2025 eest kokku summas 11,52 eurot ja elatise summas 160,92 eurot kuus alates 01.04.2025.a muutuva suurusega sõltuvalt elatise määra muutumisest baassumma indekseerimise ja brutokuupalga muutumise tõttu, alternatiivselt saata asi uueks arutamiseks maakohtule. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei ole kostja nõus maakohtu seisukohaga, et kostja ei ole vaidlustanud lastetoetuste jaotumist vanemate vahel. Apellant juhib tähelepanu sellele, et PkS § 101 lõike 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel – hagejale makstakse igakuiselt lapsetoetust summas 80 eurot, mistõttu on põhjendatud elatise suuruse vähendamine 40 euro võrra. Maakohus leidis ka ebaõigesti vaidluse puudumise selles, et hageja ei viibi kostjaga vähemalt 7 ööpäeva kuus. Apellant rõhutab, et PkS § 101 lõike 6 kohaselt vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetud ajaga, kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva koos – kostja veedab aasta lõikes hagejaga vähemalt 7 ööpäeva kuus, arvestades nii suhtluskorda lasteaia/kooliajal kui ka suveperioodil ja tähtpäevadel ja nädalapäevadel. Hageja ja kostja suhtluskord on kindlaks määratud kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-24-6963. Seega veedab kostja hagejaga igal paaritul nädalal neljapäevast pühapäevani (s.o kokku 6 ööpäeva kuus) (6 päeva x 11 kuud/66 ööpäeva) ja suvekuudel järjest vähemalt 2 nädalat (s.o 14 ööpäeva). Nendele kohtumistele lisanduvad veel erinevate tähtpäevade ja nädalapäevadel (5 päeva) aastas, mistõttu veedab isa lapsega ühe kalendriaasta lõikes koos minimaalselt 7 päeva kuus. Seega aasta lõikes 85 päeva, jagatuna 12 kalendrikuu peale – 7 päeva kuus. Arusaadavalt annab

5(11)

kostja sellel ajal lapsele ülalpidamist vahetult, mistõttu tuleb seda asjaolu elatise summa kindlaksmääramisel kindlasti arvesse võtta. Seega põhjendatud elatise summa on 153,44 eurot kuus alates 31.07.2024 kuni 31.03.2025.a. ja 160,92 eurot kuus alates 01.04.2025.a. vastavalt PKS §-le 101, mille täpse suuruse arvutamist hõlbustab Justiitsministeeriumi veebilehel olev elatiskalkulaator https://www.just.ee/elatiskalkulaator/. Apellant arvab, et tagasiulatuvalt perioodi hagi esitamisest (31.07.2025) kuni 31.03.2025 eest kuulus tasumisele elatis 8 x 153,44 eurot = 1227,52 eurot. Poolte vahel ei ole vaidlust, et nimetatud perioodi eest on kostja teinud hagejale elatise katteks makseid summas 1216 eurot. See tähendab, et apellant on kohustatud maksma esitamisest kuni 31.03.2025 hagejale vähem tasutud elatise, kokku summas 1227,52 eurot – 1216,00 eurot = 11,52 eurot. Apellandile jääb arusaamatuks, millisel õiguslikul alusel ja lähtudes millistest asjaoludest arvab kohus, et kostjal on võimalik oma sissetuleku (1285 eurot) juures tagada oma alaealise lapse ülalpidamine, kahjustamata samas iseenese ülalpidamist ning arvestades seda, et vanem kasutab tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohtu poolt on ebaõigesti hinnatud apellandi majanduslikku seisundit arvestades, et temal on teine laps Y, kellele peab apellant samuti maksma elatisraha (tsiviilasi nr 2-24- 114337). Hageja vastuapellatsioonkaebus 5.Hageja palub tühistada Harju Maakohtu 29.05.2025 kohtuotsuse punkti 5 ja teha tühistatud osas uus lahend, millega jätta kõik maakohtus kantud menetluskulud T.Z kanda (TsMS § 164 lg 2). Kostja esitas kohtule 05.07.2024 üldsõnaliselt väite „Lapse elatise summaga ei ole nõus. Peale lahutust lapse emaga P.X viibib minu juures 50/50 graafiku järgi. Osalen lapse ülalpidamises.” Selle formaalse vastuväite tõttu oli Pärnu Maakohtu maksekäsu osakond sunnitud lõpetama kiirmenetluse ja üle andma asja Harju Maakohtule. Hageja ema arvates valetas kostja kohtuvõimule. Kostja valetamine kohtuvõimule 05.07.2024 väärib kohtuvõimult ranget tagajärge selle tõttu, et kostja teab, et Harju Maakohus tegi 21.06.2024 tsiviilasjas nr 2-24-6963 lahendi, millega ei kehtestatud mistahes 50/50 graafikut. Kostja laps ei soovi seda 21.06.2024 graafikut määratud mahuski täita. Seega on hageja emale ilmselge, et kostja teadlikult ja pahatahtlikult valetas Pärnu Maakohtu maksekäsu osakonnale 05.07.2024, sest teadis, et hageja ei viibi kostjaga 50/50 graafiku alusel ning et selline graafik nii õiguslikult kui ka faktiliselt puudub. Hageja esindaja taotles põhjendatult seetõttu menetluskulude jaotamise erandi kohaldamist käesolevas asjas. Alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise (TsMS § 164 lg 1). Kohus võib jagada kulud erinevalt lõikes 1 sätestatust, kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane (TsMS § 164 lg 2). Maksekäsu kiirmenetluse eksitava takistamise tõttu ei oleks õiglane jätta hageja ema menetluskulusid tema enda kanda ning

6(11)

hageja esindaja palub jätta kõik menetluskulud Pärnu Maakohtule eksitavaid valeväiteid esitanud kostja kanda. Vastused kaebustele 6.Pooled vaidlesid kaebustele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht 7.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta lõppjärelduses muutmata, muutes osaliselt otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus ja vastuapellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.

7(11)

päeva kuus ei veeda. Ringkonnakohtu arvates ei eksinud maakohus selle asjaolu tuvastamisel. Hageja ja kostja suhtluskorda kindlaks määrava 21.06.2024 määruse (dtlk 32-48) järgi veedab hageja kostja juures kuus vähem kui 7 päeva kuigi, arvestades ka nädalasiseseid õhtuseid kohtumisi ületavad kokkusaamised keskmiselt 6 päeva kuus. Apellatsioonkaebuses on kostja esile toonud, et suhtluskorra määruse järgi viibib hageja kostja juures 6 ööpäeva kuus, samas leidis kostja, et hageja viibib tegelikult kostja juures vähemalt 7 päeva kuus kuna hageja veedab temaga suveajal veel üksteisele järgnevat 14 päeva ning lisaks erinevad tähtpäevad 5 päeva aastas. Ringkonnakohus osutab, et suveaja viibimist kostja väidetud mahus suhtluskorra määrusest ei nähtu ning ka üksikutel tähtpäevadel näiteks isa sünnipäeval, isadepäeval kokkusaamine ei muuda suhtlemist selliseks, et täidetud oleks 7 päeva hageja viibimine kostja juures. Lisaks puudus maakohtus poolte vahel vaidlus ka selles, et tegelikult määrusega määratud suhtluskorda ei järgita, hageja viibib kostja juures isegi vähem kui 6 päeva kuus. 12.Arvestades apellatsioonkaebuse väiteid tuleb aga arvestada järgnevaga. Riigikohus on PKS § 101 lg 6 eesmärke tõlgendanud selliselt, et kohus vähendab elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga alati, kui kohtumenetluses on tuvastatud, et laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus. Kui lapse ja vanema suhtluskorda reguleerib kohtulahend või vanemate kokkulepe, eeldatakse, et laps viibib lahuselava vanema juures suhtluskorda reguleerivas kohtulahendis või kokkuleppes märgitud ulatuses. Seejuures peab kohus TsMS § 230 lg-st 3 tulenevalt omal algatusel tuvastama asjaolu, kas kohustatud vanema ja lapse suhtlemine on reguleeritud kohtulahendi või kokkuleppega. Kui tegelik elukorraldus ei vasta kohtulahendis või kokkuleppes märgitule, on sellele tugineda soovival vanemal võimalik asjaolusid ja tõendeid esitades see eeldus ümber lükata. Kui laps viibib lahuselavast vanemast sõltumatutel asjaoludel lahuselava vanema juures vähem aega, kui on suhtluskorra või vanemate kokkuleppega ette nähtud, tuleb PKS § 101 lg 6 kohaldamisel lugeda, et laps viibis lahuselava vanema juures kohtulahendiga kindlaksmääratud või kokkulepitud suhtluskorras ettenähtud aja (RKTKo 12.05.2021, 2-18-6491/96, p 14.1; 31.03.2025, 2-17-6713/196, p 29). Käesolevast asjast nähtuvalt suhtles hageja 2024.a, st maakohtu menetluse ajal kostjaga vähem, kui suhtluskorda määrav kohtulahend võimaldaks. Kostja avalduse alusel on suhtluskorra sundtäitmiseks algatatud täitemenetlus. Seega ei ole põhjendatud maakohutu seisukoht, et menetluses ei ole oluline tuvastada, miks hageja suhtluskorra järgselt kostjaga ei suhtle. Käesolevas asjas tuli tuvastada, kas hageja poolt suhtluskorra järgimata jätmine on põhjustatud kostjast tulenevatest asjaoludest.

8(11)

Ringkonnakohtu arvates on alusetud, arvestades toimunud suhtluse tihedust, kostja väited, et hageja ema mõjutusel ei soovi hageja kostjaga kohtuda. Asjast nähtub küll, et on esinenud olukordi, kus hageja ei ole soovinud kostjaga suhtlemiseks tema juurde minna, kuid arvestades toimunud suhtluse tihedust on need keeldumised olnud marginaalsed. Mõlema poole poolt esitatud suhtluskorra toimumise andmetest nähtub siiski, et osaliselt on suhtluskorrad kostjaga ära jäänud hageja haigestumise tõttu või üritustele (näiteks sünnipäevapeole) mineku tõttu, osaliselt aga kostjast endast tulenevatest asjaoludest, näiteks haigestumine, vajadus õppida või muud teadmata põhjused. Seega tuleb kokkuvõttes asuda seisukohale, et suhtlust 21.06.2024 määruses kindlaksmääratud korra järgi täies mahus ei toimu. Suhtluskorra ärajäämine lapse haigestumise või muu ootamatu ürituse toimumise tõttu ei saa pidada kostjast tulenevaks asjaoluks, küll aga on ka kostjast tulenevatel asjaoludel suhtlus ära jäänud. Antud juhul ei saa asuda ka seisukohale, et kohtulahendis määratud suhtluskorra ja nende tegeliku toimumise vahel esinevad ebaolulised kõrvalekaldumised. Lisaks nädalasisestele õhul toimuvatele kohtumisetele on ära jäänud ka nn pikendatud nädalavahetuste kohtumised, mis muudab selgelt suhtlemise tiheduse lühemaks kui keskmiselt 6 päeva kuus.

9(11)

RKTKo 08.01.2014, 3-2-1-165-13, p 15; 07.02.2018, 2-15-15909/124, p 12). Seega ei pidanud hageja, kes palus kostjalt enda kasuks välja mõista PKS § 101 alusel arvutatud elatise, oma vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulusid tõendama ning maakohtule ei saa ette heita hageja ülalpidamiseks vajalike kulude tuvastamata jätmist.

10(11)

tõendi, et kostja algatusel jäi ära hagejaga kohtumine septembris 2025.a. Ringkonnakohtu arvates tuleb nimetatud tõendid asja materjalide juurde võtta, kuna need on tekkinud peale maakohtu otsuse tegemist. Elatise makse tõendiga ei saa aga tõendada kostja kohustuse suurust, sest vaidlus puudub, et kostja teise lapse ülalpidamiseks elatise saamiseks toimub kohtumenetlus ning vabatahtlikult elatise maksmine 1 euro suuruses summas ei näita reaalselt elatise kohustuse suurust. Hagejaga kohtumise ärajätmine kostja algatusel on asjakohane tõend, osutades sellele, et ka kostja enda algatusel on hagejaga suhtlemine ära jäänud. Ülejäänud hageja poolt esitatud tõendite juurdevõtmisest tuleb keelduda, sest need on esitatud hilinenult TsMS § 652 lg-e 4 järgi. Menetluskulude jaotus 20.TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Ringkonnakohus leiab eeltoodust juhindudes, et arvestades vaidluse olemust ja asjaolusid tuleb poolte menetluskulud ka ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

11(11)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.