Osaühingu Timberfox hagi TT vastu põhivõlgnevuse, viivise ja kahju hüvitamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 19.02.2016 otsus ja täiendav 19.02.2016 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
2823,36 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
TT apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): Osaühing Timberfox (registrikood 11033416, asukoht Kose vald, Harju maakond), seaduslik esindaja juhatuse liige LR, lepinguline esindaja vandeadvokaat Brigitta Mõttus Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): TT (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja Margus Miller
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 19.02.2016 otsus ja sama kuupäeva täiendav otsus tühistada osaliselt väljamõistetud viivise suuruse ning menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramise osas.
2.2.Välja mõista TT-lt OÜ Timberfox kasuks 2069,27 eurot, millest põhivõlgnevus on 1734,36 eurot ja viivis sellelt 34,91 eurot ning kahjuhüvitis 300 eurot.
1(7)
Jätta rahuldamata OÜ Timberfox hagi TT vastu viivise 754,09 eurot saamiseks.
3.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
4.Maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskuludest jätta 73% TT ja 27% Osaühingu Timberfox kanda.
Edasikaebamise kord ja selgitused Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikele 2.
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.12.03.2015 esitas Osaühing Timberfox (hageja) maakohtule TT (kostja) vastu hagi, milles palus välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevuse 1734,36 eurot, viivise 789 eurot ja kahju hüvitise 300 eurot.
2.13.08.2014 sõlmisid pooled kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu nr 84, mille kohaselt kostja müüb ja hageja ostab kasvava metsa raieõigust ja raiest saadavat metsamaterjali Harju maakonnas Kose vallas Vardja külas Laane maaüksusel. Ostuhinna kokkulepe oli fikseeritud lepingu punktis 3, mis sätestab: „Ostja kohustub tasuma müüjale raieõiguse lepingu eest metsa raieõiguse müügihinna, vastavalt metsamaterjalide sortimentatsioonide hinnakirjale ja raiest saadavale metsamaterjali kogusele ja sortimentatsioonile või kokkuleppehinna ... EUR“. Tulenevalt lepingu punktist 3 ei ole kokkuleppehinda fikseeritud ja kokku on lepitud, et ostuhind kujuneb vastavalt metsa raieõiguse müügihinnale. Lepingu punktis 6.3 on fikseeritud, et raielepingu müüjapoolsel ennetähtaegsel lõpetamisel või kitsendamisel on müüja kohustatud tasuma ostjale leppetrahvi 1500 eurot. Lepingu p 8 kohaselt kehtib leping kuni metsa ülestöötamiseni või väljaveoni, kuid mitte kauem kui 14.05.2015. Lepingu p 9 kohaselt tasub müüja raielepingu müüjapoolse ennetähtaegse lõpetamise korral ostjale lepingu lõpetamise hetkeks ülestöötatud metsamaterjali põhjendatud ülestöötamise kulud ja leppetrahvi.
3.08.10.2014 asus müüja seisukohale, et soovib lepingut lõpetada. Kuna lepingu p 9 annab pooltele õiguse leping ühepoolselt üles öelda 5-päevase etteteatamisega, oli ostja lepingu lõpetamisega nõus ning saatis 26.11.2014 müüjale arve summas 1734,36 eurot, mis koosnes võsalõikuse tasust Laane maaüksusel 195,30 eurot ja leppetrahvist 1500 eurot. Arve tasumise tähtaeg oli 10.12.2014. Viivise määr nähtub esitatud arvelt ja on 0,5% päevas. Hagejal on õigus nõuda kostjalt kohtueelses menetluses tekkinud õigusabikulude hüvitamist summas 300 eurot.
2(7)
Kostja vastuväited
4.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
5.Hagi aluseks olev leping on tühine. Kostjal oli lepingu sõlmimisel ebaõige ettekujutus tegelikest asjaoludest ja RR konsulendina oli kostjat eksitanud (TsÜS § 92 lg 1, § 94 lg 1). RR oleks pidanud kostjale avaldama, et ta on hagejaga seotud, ja avaldama ostuhinna. Ostuhind osutus turuhinnast oluliselt madalamaks. Kostja ei oleks asjaoludest teades lepingut sõlminud. Lepingus ei määratud viivisemäära. Esimese astme kohtu otsus ja selle põhjendused
6.Harju Maakohus 19.02.2016 otsusega ja täiendava 19.02.2016 otsusega rahuldas hagi, mõistis välja kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevuse 1734,36 eurot, viivise 789 eurot ja kahju hüvitise 300 eurot, jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis välja kostjalt hageja kasuks menetluskulud 1625 eurot.
7.Maakohus leidis, et vaidlust ei ole alljärgnevate asjaolude üle: Metsanduse konsulent RR soovitas hagejale võõrandada kasvava metsa raieõiguse OÜ-le Timberfox (hageja). Hageja ja kostja vahel on 13.08.2014 sõlmitud kasvava metsa raieõiguse võõrandamise leping nr 84, mille kohaselt kostja müüb ja hageja ostab kasvava metsa raieõiguse kinnistul Harjumaa, Kose vald, Vardja küla Laane maaüksus ja raiest saadavat metsamaterjali. Lepingus olid kokku lepitud kasvava metsa raieõiguse võõrandamise tingimused (p 2). Ostuhinna kokkulepe oli lepingu p-3, mille kohaselt ostja kohustub tasuma müüjale raieõiguse müügihinna vastavalt metsamaterjalide sortimentatsioonide hinnakirjale ja raiest saadavale metsamaterjali kogusele ning sortimentatsioonile või kokkuleppehinna........ EUR. Lepingu p-st 3 nähtub, et kokkuleppehinda ei fikseeritud ning kokku oli lepitud, et ostuhind kujuneb vastavalt metsa raieõiguse müügihinnale. Lepingu p 6.3 järgi müüja poolt raielepingu ennetähtaegsel lõpetamisel või kitsendamisel on müüja kohustatud tasuma ostjale leppetrahvi 1500 eurot. Lepingu p 8 kohaselt kehtib leping kuni metsa ülestöötamiseni ning väljaveoni, kuid mitte kauem kui 14.05.2015. Lepingu p-s 9 olid pooled kokku leppinud, et ühepoolselt saab raielepingut lõpetada vähemalt 5-päevase kirjaliku etteteatamisega ja müüja poolt raielepingu ennetähtaegsel lõpetamisel tasub müüja ostjale lepingu lõpetamise hetkeks ülestöötatud metsamaterjali põhjendatud ülestöötamiskulud ja leppetrahvi. Leping sõlmiti poolte vabal tahtel, tutvudes vahetult kõigi lepingutingimustega ning allkirjastati 13.08.2014. 07.10.2014 soovis hageja asuda lepingut täitma, kuid kostja palus 08.10.2014 ootamatult töödega mitte alustada. Kostja hakkas hagejale saatma hulgaliselt e-kirju erinevate küsimustega. Kostja soovis 08.10.2014 lepingut lõpetada, kuna talle jäi selgusetuks ostuhind. Kuna lepingu p 9 annab pooltele õiguse leping ühepoolselt üles öelda 5-päevase etteteatamisega, siis oli hageja lepingu lõpetamisega nõus ning saatis 26.11.2014 vastavalt lepingu p-dele 6.3 ja 9 kostjale arve summas 1734,36 eurot, millest oli võsalõikus Laane maaüksusel 195,30 eurot+km (enne kostja poolt lepingu lõpetamise teatist oli tehtud võsatöid 2,1 ha suurusel pinnal, ha hind 93 eurot) ja leppetrahv 1500 eurot. Arve tasumise tähtaeg oli 10.12.2014. Kostja vaidles arvele vastu, olles nõus tasuma juba teostatud tööde eest, kuid mitte leppetrahvi.
3(7)
07.01.2015 saatis kostja hagejale teatise, mille kohaselt pooltevaheline leping on tühine ning seega TsÜS § 90 lg 1 kohaselt kehtetu algusest peale ja hagejal puudub õigus nõuda leppetrahvi või muid lepingust tulenevaid tasusid.
8.Maakohtu arvates TsÜS § 94 koosseis ei ole täidetud, kuivõrd RR seotus hagejaga ei viinud kostjat tehingu tegemiseks eksimusse (või ei hoidnud eksimuses). Ei ole nähtav, kuidas kostjat kallutati hagejaga lepingut sõlmima läbi RR hagejaga seotuse (väidetava) varjamise ja kuidas RR kostjat eksitas (sooritas pettuse), soovitades sõlmida raieõiguse lepingu hagejaga. Hageja tegevuseks on raieõiguse ostmine ja raie teostamine. Hageja alustas lepingu täitmist ja oleks kõikide eelduste kohaselt lepingu ka täitnud. Asjaolu, kas RR oli hagejaga seotud või mitte, ei omanud lepingu suhtes mingisugust tähtsust. Hagejaga lepingu sõlmimise soovitamisel ei olnud tegemist pettusega, kuna lepinguga sai kostja soovitu.
9.Kostja väide, et konkureerivad hinnapakkumised olid paremad kui hageja omad, on tõendamata. Vaidlust ei ole, et hageja ja kostja ei leppinud kokku konkreetses hinnas, vaid hind pidi selguma reaalselt metsamaterjali müümisel. Ei saa tõsikindlalt väita, et hagejalt oleks kostja saanud halvema hinna kui konkurentidelt. Kuivõrd hageja ei saanud lepingu täitmist lõpule viia, ei saa selguda, millise hinna oleks kostja hagejalt saanud. Kostja oli tutvunud lepinguga enne selle allkirjastamist ja nõustunud sõlmima lepingu ilma konkreetse hinnata. Seejuures on kostja kahe nädala jooksul peale lepingu saamist ja enne selle allkirjastamist küsinud hoolikalt üle hinna kujunemise metoodika ja saanud ammendavaid vastuseid hinna kujunemise kohta. Kuivõrd kostja teadlikult sõlmis raieõiguse lepingu ilma konkreetse hinnata (milles ei ole midagi tavapäratut) ja oli teadlik, kuidas kujuneb hind, kui ei ole konkreetset hinda kokku lepitud, ei olnud kostjat eksimusse viidud ega loodud kostjale asjaoludest ebaõiget ettekujutust. Eeltoodust tulenevalt kostjal ei olnud alust lepingu tühistamiseks. Kostja ei ole muid vastuväiteid hageja nõudele esitanud.
10.Hageja õigusabikulud summas 1350 eurot tulenevad lepingulise esindaja ajakulust 13,5 tundi tunnitasuga 100 eurot (ilma käibemaksuta). Õigusabi andmiseks kulutatud aeg on põhjendatud ja õigusabi tunnihind mõistlik, mistõttu tuleb määrata kostja poolt hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suuruseks 1625 eurot (275 riigilõiv + 1350 õigusabikulud). Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
11.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja jätta hagi rahuldamata.
12.Maakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi ja hinnanud ebaõigesti tõendeid. Kuna kostjal oli usaldus konsulendi vastu ja kostja võis eeldada, et konsulent toimib kostja huvidest lähtuvalt, oli kostjal kindlus, et tegemist on kostjale soodsa tehinguga ja kostja ei näinud vajadust uurida turusituatsiooni ega hageja tausta. Maakohus on vääralt leidnud, et ei saa tõsikindlalt väita, et hagejalt oleks kostja saanud halvema hinna kui konkurentidelt. Konsulent on öelnud, et hind jääb vahemikku 13-15 eurot/tm. On selge, et kostjal ei olnud soovi võõrandada raieõigust turuhinnast märgatavalt odavamalt ja kanda sellega kahju enam kui 2000 eurot. Kui kostja oleks teadnud, et konsulent ei tegutse kostja huvides, ei oleks kostja selliste tingimustega lepingut sõlminud. Tegemist on pettuse koosseisuga (TsÜS § 94 lg 1).
4(7)
13.Maakohus on VÕS § 113 lõiget 1 ebaõigesti kohaldanud. Pooled ei ole kokku leppinud kõrgemas viivise määras kui seaduses sätestatud. Vastustaja seisukoht
14.Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
15.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb osaliselt TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi tühistada seoses materiaalõiguse ebaõige kohaldamisega.
16.Käesolevas tsiviilasjas esitas hageja raha saamise nõuded erinevatel alustel: lepingu osalise täitmise eest tasu, leppetrahvi ja viivise saamiseks ning kahju hüvitamiseks. Nõuded tulenesid pooltevahelise 13.08.2014 raieõiguse võõrandamise lepingu täitmisest ja selle lõpetamisest kostja poolt. Kostja leidis, et teda kallutati lepingu sõlmimisele pettusega ja ta on lepingu tühistanud, mille tõttu ei kuulu hageja lepingust tulenevad nõuded rahuldamisele. Viivise osas väitis kostja, et viivise kokkulepet lepingus ei olnud. TsMS § 436 lg-st 4 tulenevalt saab kohus otsust tehes arvestada ainult poolte esitatud väidetega, see tähendab, et kohus on seotud hageja poolt hagi alusena esitatud asjaoludega ja kostja vastuväidetega.
17.Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse apellatsioonkaebuses esitatud väidetest lähtuvalt.
seaduslikkust
ja
põhjendatust
18.Kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega osas, kus maakohus leidis, et hageja poolt esiletoodud asjaolud ei anna alust järelduseks, et 13.08.2014 leping oli sõlmitud pettuse mõjul. Selles osas ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendusi TsMS § 654 lg 6 järgi ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Kostja poolt rõhutatud asjaolu, mille kohaselt ta ei teadnud lepingu sõlmimisel, et metsakonsulent RR, kelle soovitusel ja vahendusel leping sõlmiti, on hageja juhatuse liikme ja omaniku abikaasa, ei anna alust TsÜS § 94 lg-te 1, 3 ja 4 alusel tehingu tühistamiseks. Kolleegiumi arvates ei ole ainuüksi see, et kostjat nõustanud isik on hageja osaniku ja juhatuse liikme abikaasa, lepingu oluliste tingimuste suhtes eksitav ja eeltoodust ei saa järeldada, et leping oleks sõlmitud teistel tingimustel või jäänud hoopski sõlmimata, kui kostja oleks RR ja LR seosest teadnud.
19.Teise olulise asjaoluna, mis kostja arvates annab aluse lepingu tühistamiseks TsÜS § 94 lg-te 1 ja 3 järgi, on müüdava raieõiguse hind, milles kostja väidetel viidi ta eksimusse. 13.08.2014 lepingu p-s 3 on hinnakokkulepe jäetud lahtiseks ja hind on sõltuvuses saadava metsamaterjali sortimendi hinnakirjast ja kogusest. Seega pooled leppisid kokku ainult hinna määramise alustes ja hind tuli määrata kindlaks pärast raie teostamist ja puidu müüki. VÕS § 26 lg 1 järgi võivad lepingupooled jätta lepingut sõlmides mõnedes tingimustes kokku leppimata kavatsusega jõuda neis kokkuleppele tulevikus või jätta need lepingutingimused ühe lepingupoole määrata. Kui lahtises tingimuses ei jõuta kokkuleppele, ei mõjuta see lepingu kehtivust. Apellant ei ole esitanud maakohtule asjaolusid, millest saaks järeldada, et müüdud raieõiguse hinnakokkuleppe sõlmis kostja seetõttu, et ta oli hageja või kolmanda isiku poolt viidud eksitusse. Kolleegium märgib, et lahtise tingimusega lepingu puhul on võimalik
5(7)
lepingupoolel kaitsta oma õigusi viisil, kus ta pöördub vaidluse korral tingimuse määramiseks kohtu poole (VÕS § 26 lg-d 9-11).
20.13.08.2014 lepingu p-s 9 olid pooled kokku leppinud, et lepingut saab lõpetada ühepoolselt 5-päevase etteteatamisega. Maakohus on tuvastanud, et 09.10.2014 saatis kostja hagejale e-kirja sooviga leping lõpetada. Seega leping lõppes 5 päeva möödumisel pärast kirjalikku etteteatamist. 13.08.2014 lepingu p-des 6.3 ja 9 on pooled kokku leppinud leppetrahvis 1500 eurot juhul, kui müüja lõpetab ennetähtaegselt lepingu. Arvestades eelnevalt toodud asjaolusid, oli hagejal õigus kostjalt nõuda leppetrahvi. Leppetrahvi nõude aluste ja selle suuruse osas kostja maakohtu ega ringkonnakohtu menetluses muid vastuväiteid peale lepingu kehtetuse esitanud ei ole.
21.Hageja palus kostjalt välja mõista lepingu alusel osutatud teenuse, milleks oli võsalõikamine, eest 195,30 eurot, millele lisandub käibemaks 39,06 eurot, kokku 234,36 eurot. Eeltoodud nõude osas ei ole kostja vastuväiteid esitanud ja kostja 10.09.2014 e-kirjast tuleneb, et kostja teadis, et võsalõikamise tööd olid tehtud ja ta nõustus nende eest tasuma, kuid tasunud ta ei ole. Seega on nõue õigesti VÕS § 637 lg 1 alusel rahuldatud.
22.Hageja nõudis kostjalt kahju 300 eurot hüvitamist. Kahju tekkis enne kohtusse pöördumist vaidluse lahendamisega seoses õigusabikulude kandmisega. Hageja on nõude tõendamiseks esitanud advokaadibüroo Lillo ja Lõhmus 31.01.2015 arve nr 10751 summas 300 eurot, millele lisandus käibemaks. Kostja sellele nõudele peale 13.08.2014 lepingu kehtetuse muid vastuväiteid esitanud ei ole. Samuti ei ole apellatsioonkaebuses esitatud nõudele peale tehingu kehtetuse muid vastuväiteid.
23.Hageja nõudis kostjalt seisuga 11.03.2015 põhivõlgnevuse 1734,36 eurot tasumisega viivitamise eest viivist summas 789 eurot, arvestusega 0,5% päevas. Hageja arvestuse järgi oli viivitatud 91 päeva. Kostja vaidles nõudele vastu muuhulgas väites, et pooled ei ole viivise suuruses kokku leppinud. Kolleegium nõustub kostjaga, et 13.08.2014 lepingus ei ole viivise määras kokku lepitud. Lepingu p 9 järgi saab lepingut muuta ainult kirjalikul kokkuleppel. Kohtule sellist kokkulepet esitatud ei ole. Sellest, et hageja 26.11.2014 arvele nr 22 oli märgitud viivise määr 0,5% päevas, ei saa järeldada, et pooled oleksid viivise määras kokku leppinud. Kolleegium leiab eeltoodu tõttu, et maakohtu ostus viivise väljamõistmise osas tuleb osaliselt tühistada. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Perioodil 11.12.2014 kuni 31.12.2014 oli viivise määr 8,15%, viivise summa päevas 0,38726 eurot ja viivitatud 21 päeva. Viivise summa on 8,13 eurot. Alates 01.01.2015 kuni 11.03.2015 oli viivise määr 8,05%. Viivitatud oli 70 päeva, viivis päevas oli 0.3825 eurot ja viivise summa on 26,78 eurot. Kokku on viivis 34,91 eurot, mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Viivise nõue tuleb 754,09 euro osas jätta rahuldamata. Menetluskulud
24.Kuna ringkonnakohus tühistab osaliselt maakohtu otsuse, siis tuleb tühistada ka maakohtu otsus ka menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramise osas.
6(7)
25.Seoses hagi osalise rahuldamisega tuleb TsMS § 163 lg 1 järgi jätta maakohtu menetluskuludest 27% hageja kanda ja 73% kostja kanda.
26.Kuna apellatsioonkaebuses oli vaidlustatud kogu maakohtu otsus ja ringkonnakohus tühistas selle osaliselt, siis ringkonnakohtu menetluskuludest tuleb kanda kostjal 73% ja hagejal 27%.
27.Menetluskulude suurus tuleb TsMS § 177 lg 2 järgi kindlaks määrata maakohtul pärast tsiviilasjas tehtud lõpliku lahendi jõustumist. Riigikohus on asjas nr 3-2-1-142-15 20.04.2016 tehtud otsuses selgitanud, et TsMS § 174 lõikeid 3 ja 5 tuleb nende koostoimes tõlgendada selliselt, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi ja selle tulemusena peab kõrgema astme kohus esmakordselt diskretsiooni kasutades kindlaks määrama teise menetlusosalise maakohtus kantud menetluskulud, mida maakohus vaidlustatud otsuses ei ole määranud, siis ringkonnakohus, muutes maakohtu otsust sel määral, et muuta tuleks ka menetluskulude jaotust, või tehes ise uue otsuse, võib jätta menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata, iseäranis juhul, kui on vaja hinnata menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust diskretsiooniõiguse alusel (nt lepingulise esindaja kulu TsMS § 175 lg 1 alusel). Käesolevas menetluses on ringkonnakohus maakohtu otsuse osaliselt tühistanud ja uue otsusega muutnud menetluskulude jaotust, viisil, kus menetluskulusid on kohustatud kandma proportsionaalselt hagi rahuldamisele mõlemad menetlusosalised. Eeltoodu tingiks esmakordselt kostja menetluskulude suuruse kindlaksmääramise. Kostjat esindas maakohtu menetluses lepinguline esindaja, mistõttu on vajalik hinnata menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust diskretsiooniõiguse alusel. Selle tõttu tuleb hüvitatavate menetluskulude suurus TsMS § 177 lg 2 järgi kindlaks määrata pärast jõustunud lõplikku lahendit maakohtul.
Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/
Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.