KORTERIÜHISTU KAUPMEHE 8 hagi Sammuline OÜ vastu korteriühistu majandamiskulude ja viivise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 08.04.2016 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
9131,16 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Sammuline OÜ apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): KORTERIÜHISTU KAUPMEHE 8 (registrikood 80206328, asukoht Tallinn), lepinguline esindaja Jüri Urb Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): Sammuline OÜ (registrikood 12612346, asukoht Tallinn), lepinguline esindaja Erki Casar
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 08.04.2016 otsus jätta muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Menetluskulud apellatsiooniastmes jätta Sammuline OÜ kanda.
Apellatsiooniastmes kantud KORTERIÜHISTU KAUPMEHE 8 menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldada osaliselt. Määrata apellatsiooniastmes kantud KORTERIÜHISTU KAUPMEHE 8 menetluskulude vajalikuks ja põhjendatud rahaliseks suuruseks 561 eurot.
5.Välja mõista Sammuline OÜ-lt KORTERIÜHISTU KAUPMEHE 8 kasuks menetluskulud 561 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb
1(6)
tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
6.Apellatsiooniastmes kantud KORTERIÜHISTU KAUPMEHE 8 menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jätta 44 euro osas rahuldamata. Edasikaebamise kord ja selgitused Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.25.08.2014 esitas KORTERIÜHISTU KAUPMEHE 8 (hageja) maakohtule Künnap Holding OÜ vastu hagi korteriühistu majandamiskulude ja viivise nõudes (kostja asendatud maakohtu 14.04.2015 määrusega). Hageja palus välja mõista Sammuline OÜ-lt (kostja) põhivõlgnevuse 5199,74 eurot, viivise 4369,27 eurot ja viivise protsendina põhinõudest (5199,74 eurolt) alates 16.10.2015 kuni põhinõude täitmiseni seaduses sätestatud määras (0,07% päevas).
2.Kostja on Tallinnas Kaupmehe tänav 8 korter 9 omanik. Kostja ei ole täitnud korteriühistu liikmena rahalisi kohustusi, jättes tasumata majandamis- ja kommunaalteenuste eest alates 01.01.2011 kuni 25.08.2014 (I kd, t lk 2-11). Hageja üldkoosoleku otsusega on kehtestatud hooldusfondimaksete suurus 0,36 eurot/m2 ja remondifondimakse suurus 0,29 eurot/m2. Kostja vastuväited
3.Kostja ei nõustunud maksma vee ja elektri eest, samuti hooldus- ja remondifondimakseid. Kostja ei vaielnud vastu arvetel kajastuvatele teenustele üldvee, -elektri, prügi ja ampritasu osas.
4.Kostja pole vett ja elektrit tarbinud. Kostja korteris on vesi 6 aastat tagasi ja elekter 01.01.2011 alates välja lülitatud. Hageja ei ole oma nõuet ega nõude aluseks olevaid asjaolusid tõendanud. Hageja poolt nõutud hooldustasude ja sihtotstarbeliste maksete suurused ei ole määratud õiguspäraselt – rikutud on hageja põhikirja punkte 3.2.1 ja
3.2.2.Hageja üldkoosolekute protokollid ei oma õiguslikku tähendust, kuna üldkoosolekute läbiviimine ei ole kooskõlas seadusega. 24.05.2007 dokument on fabritseeritud, sest 31.05.2007 dokumendil ei ole viidet, et tegemist on erakorralise üldkoosolekuga ja ka hageja ei ole varasemalt viidanud, et tegemist oleks olnud erakorralise üldkoosolekuga.
2(6)
Esimese astme kohtu otsus ja selle põhjendused
5.Harju Maakohus 08.04.2016 otsusega rahuldas hagi , sealhulgas osaliselt õigeksvõtul põhineva otsusega, mõistis välja kostjalt hageja kasuks korteriühistu vahendatud teenuste ja majandamiskulude võlgnevuse ajavahemiku 01.01.2011 kuni 15.08.2014 eest summas 5042,74 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 2800 eurot ja viivise 0,07% põhivõlalt alates 26.08.2014. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda, mõistis välja kostjalt hageja kasuks menetluskulud 2550,50 eurot ja otsustas, et lahendi jõustumisest tuleb kostjal tasuda hagejale menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
6.Hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mille kohus loeb tuvastatuks: - Kostja on vaidlusaluses elamus asuva korteri omanik alates 01.10.2014 ja hageja on elamut majandav korteriühistu. Kostja on hageja liige. - Enne kostjat oli Kaupmehe 8-9 omanikuks 22.08.2005–12.02.2015 Künnap Holding OÜ. Äriregistri avalike andmete kohaselt on mõlema äriühingu juhataja ja osanik MK. - Hageja on esitanud Kaupmehe 8 korter 9 omanikule alates 01.01.2011 kuni 31.07.2014 kokku 43 arvet korteriomaniku poolt tarbitud teenuste ja elamu majandamis- ning hoolduskulude eest kogusummas 5199,74 eurot (I kd, t lk 23-62). - Kostjale kuuluva korteriomandi üldpinna suurus on 87 m2 (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr 496501 väljavõte). - Kaupmehe 8 korter 9 omanik ei ole hagis nimetatud korteriühistu arveid tasunud.
7.Kostja on 16.12.2015 kohtuistungil TsMS § 440 lg 1 mõttes võtnud hagi õigeks osas, mis puudutab hageja esitatud nõuet üldvee, -elektri, prügiveo ja ampritasu osas. Kohus arvestab hageja 15.01.2016 tabeli alusel kostja poolt omaksvõetud võla suuruseks (arvestades maha pärast hagi esitamist lisandunud arved) 491,05 eurot. VÕS § 113 lg 1 ja KÜS § 7 lg 4 alusel on põhjendatud kostja poolt tunnustatud nõudelt esitatud viivisenõue summas 476,51 eurot.
8.Hageja esitatud arved sisaldavad tasu järgmiste teenuste eest: vesi ja kanalisatsioon, üldvesi ja -elekter, korter 9 elekter, ampritasu, prügivedu, hooldus- ja remondifond, otsekorraldus. Seega on tegemist ainult vahendatud teenuste eest ja elamu korrashoiuks vajalike kulutuste katmiseks esitatud arvetega, välja arvatud hooldusfondi ja remondifondi kulu. Kostja kui elamu korteriomanik (ja kaasomanik) ja korteriühistu liige peab osalema elamu majandamise ühiste kulude kandmisel (KOS § 13 lg 1 esimene lause ja lg 2, AÕS § 75 lg 1, KÜS § 51).
9.24.05.2007 üldkoosoleku protokolli 2007 (II kd, tl 150) sisust nähtub, et kvoorumi puudumise tõttu on otsustatud 31.05.2007 kutsuda kokku uus koosolek sama päevakorraga. 31.05.2007 koosolekul vastuvõetud otsustest ja päevakorra kirjeldusest nähtub, et see ühtib 24.05.2007 üldkoosoleku päevakorraga. 24.07.2007 ja 31.07.2007 üldkoosolekute protokollide sisust tulenevalt on 31.07.2007 oli üldkoosolek 24.07.2007 järgne korduskoosolek. Korduskoosolek on hageja põhikirja p 5.4.8 järgi otsusevõimeline sõltumata häälte arvust (MTÜ § 21 lg 1). Kui korteriühistu liige ei ole ühistu üldkoosoleku otsust vaidlustanud, on see talle täitmiseks kohustuslik (3-2-1116-11). Kostja ei ole hageja üldkoosoleku otsuseid vaidlustanud. Hageja arvetel vastab hooldusfondi ja remondifondi makse ühistu 31.05.2007 üldkoosolekul vastuvõetud otsusele. Arvel märgitud hooldustasu on isegi väiksem, kui üldkoosoleku otsus ette näeb.
3(6)
10.Puudub seadusest, korteriühistu põhikirjast või otsusest tulenev alus arvetes sisalduva „muu“ kulu (kokku 157 eurot) väljamõistmiseks. Selles osas maakohus hagi ei rahuldanud.
11.Alates 21.09.2012 esitatud arvest kuni 11.07.2014 esitatud arveni ei ole kostjalt korteri elektritarbimise eest tasu küsitud. Kostja ei ole kohtu ette toonud tõendeid ega asjaolusid, milline on tema tegelik elektrinäit ning et see ei ole kooskõlas arvetel kajastuva näiduga. Samuti ei ole kostja esitanud tõendeid selle kohta, milline on tema tegelik veemõõdiku näit või tegelik vee tarbimine ning et see ei vasta hageja arvetel esitatud andmetele. Sellest, et korteris väidetavalt keegi ei ela, ei saa järeldada vee mittekasutamist. Koristamise (16.12.2015 istungi protokoll, II kd, tl 21) käigus toimub reeglina ka vee tarbimine.
12.Kostja ei ole sisulisi ega arvutuslikke vastuväiteid hageja viivisenõudele esitanud. Viivise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid või taotlust ei ole kostja esile toonud. Kuna kohus rahuldab põhinõude osaliselt, vähendab kohus vastavas proportsioonis ka viivisenõuet.
13.TsMS § 163 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Hagi rahuldamise ulatus on 97%. Kostja on pikendanud menetlust, jättes täitmata lubaduse tasuda 16.12.2015 istungi järgselt koheselt võlgnevuse vaidlustamata osa. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
14.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja jätta menetluskulud hageja kanda või vähendada menetluskulusid mõistliku suuruseni, või saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks.
15.Maakohus ei ole arvestanud asjaoluga, et alates 03.01.2011 lülitati kostja korteris elekter välja, mis on tõendatud hageja esitatud tõendiga. Maakohus on arvestanud põhinõude hulka ka tasu päevase elektri eest. Kostja ei ole kasutanud arvetel märgitud vett. Ei ole loogiline, et korteris, milles puudub elektri kasutamise võimalus, kasutatakse 2 kuni 5 või isegi kuni 11 kuupmeetrit vett.
16.Maakohus on valesti hinnanud, et hooldusfondi ja remondifondi tasud otsustanud üldkoosolek oli erakorraline üldkoosolek. Koosoleku protokollis ei ole viidet, et tegemist on teistkordse üldkoosolekuga, mistõttu oleks osalejatel olnud võimalus võtta vastu otsuseid kvoorumita. Hageja ei ole varem maininud, et tegemist on nn erakorralisel üldkoosolekul tehtud otsusega.
17.Viivise arvestamise aluseks saab olla otsus, mida aga ei ole esitatud.
18.Maakohus on menetluskulude kindlaksmääramisel põhjendamatult suures mahus arvestanud hageja õigusabile kulunud töömahtu. Vastustaja seisukoht
19.Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
4(6)
20.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et kaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 järgi tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
21.TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kui puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus faktiliste asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud. Samuti ei ole tuvastatavad materiaalõiguse normide olulised rikkumised, mis oleks tinginud ebaõige otsuse ja annaks aluse maakohtu otsuse tühistamiseks. See, et apellant maakohtu järeldustega ei nõustu, ei tähenda, et maakohtu järeldused oleksid ebaõiged. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega, siis TsMS § 654 lg 6 järgi ringkonnakohus ei korda maakohtu otsuse põhjendusi. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsust apellatsioonkaebuses toodud väidete põhjal.
22.Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega, mille kohaselt on tõendatud, et kostja korteris lülitati elekter välja 03.01.2011. Maakohus on hinnanud tõenditena hageja juhatuse 20.12.2010 otsust (kd II tl 31) ja elamuhalduri ÜT 15.01.2016 e-kirja (kd II tl 32) ja asunud põhjendatult seisukohale, et kostja korteris lülitati elekter välja mais 2012. Maakohus on asjakohaselt märkinud, et kostja ei ole esile toonud tõendeid ega asjaolusid, milline oli kostja tegelik elektrinäit ning et see ei ole kooskõlas arvetel kajastuva näiduga. Ka apellatsioonkaebuses ei ole esile toodud, millega kostja soovib ümber lükata arvetel märgitud elektritarvet. Maakohus on vaidlustatud otsuses põhjalikult ja jälgitavalt põhjendanud, miks üksnes kostja väide, et vee tarbimine korteris ei ole usutav, ei anna alust jätta nõuet veekulu osas rahuldamata.
23.Apellatsioonkaebuse väide, mille kohaselt hooldus- ja remondifondi maksete nõude alusena esitatud korteriühistu liikmete üldkoosoleku protokollis ei ole viidet, et tegemist on teistkordse üldkoosolekuga, ei anna alust lugeda üldkoosoleku otsust tühiseks. Maakohus on õigesti leidnud, et kostja väitega ei saa nõustuda, sest seadus ega hageja põhikiri ei määra kindlaks üldkoosoleku formaalseid nõudeid ehk seda, kuidas tuleb protokolli pealkirjastada või koosolekut nimetada. Maakohus on asjakohaselt viidanud MTÜS § 21 lg-le 6. Maakohus on õigesti märkinud, et 24.05.2007 protokolli sisust nähtub, et kvoorumi puudumise tõttu on otsustatud 31.05.2007 kutsuda kokku uus koosolek sama päevakorraga ning üldkoosolekute protokollide sisust tulenevalt 31.07.2007 üldkoosolek oli 24.07.2007 järgne korduskoosolek. Maakohus on õigesti märkinud, et korduskoosolek on hageja põhikirja p 5.4.8 järgi otsusevõimeline sõltumata häälte arvust.
24.Ekslik on apellandi väide, et viivise nõude aluseks saab olla ainult korteriühistu vastav otsus (KÜS § 7 lg 4). Seadusest ei tulene, et viivise nõude esitamiseks oleks vajalik korteriühistu juhatuse või üldkoosoleku otsus. KÜS § 7 lõikest 4 tuleneb, et majandamiskuludelt viivise nõudmise aluseks on majandamiskulude maksmisega viivitamine ja viivise määraks on 0,07% päevas.
25.Kaebuses ei ole esile toodud, et maakohus oleks hageja menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel rikkunud diskretsiooni piire ja milles rikkumine võiks seisneda. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus diskretsiooni piire ületanud ja
5(6)
apellatsioonkaebuse väited ei anna alust määrata hageja lepingulise esindaja kulude suurust erinevalt maakohtust.
26.Apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud tuleb seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega TsMS § 171 lg 1 alusel jätta kostja kanda.
27.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kandnud apellatsiooniastmes menetluskulusid 605 eurot, s.o õigusabikulud mahus 5,5 tundi hinnaga 110 eurot tunnis. Kostja leidis, et piisav ajakulu on 2 tundi.
28.Ringkonnakohus on seisukohal, et hageja lepingulise esindaja ajakulu apellatsioonkaebusega tutvumiseks ja sellele õigusliku hinnangu andmiseks 1 tund, kliendile ülevaate andmiseks 1 tund ja apellatsioonkaebusele vastuse koostamiseks 3 tundi on põhjendatud ja vajalik, arvestades nimetatud menetlusdokumentide ja asja sisu. Ringkonnakohtu 03.08.2016 kirjaga tutvumiseks ja kliendiga seisukoha kooskõlastamiseks on 30 minutist vajalik ja põhjendatud ajakulu 6 minutit, arvestades kirja sisu ja varasemat suhtlust kliendiga ning asjaolu, et ringkonnakohus ei pea menetluskulude nimekirja koostamise ja esitamise ajakulu vajalikuks ja põhjendatuks. Õigusteenuse hind 110 eurot tunnis ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kostjal tuleb hagejale hüvitada menetluskuludena õigusabikulud mahus 1 + 1 + 3 + 0,1 = 5,1 tundi, s.o rahalises suuruses 5,1 x 110 = 561 eurot. Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jääb rahuldamata 605 – 561 = 44 euro osas.
Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/
Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.