1.Kinnitada XXXXOÜ (hageja) ja XXXX(kostja) (koos pooled) vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas:
1.1.Pooled lepivad kokku, et kostja tasub tasumata üüri, viiviste ja kahju eest hagejale kokku 1000 eurot. Pooled tasaarvestavad sellest maha tagatisraha summas 447 eurot. Kokku kuulub kostja poolt hagejale tasumisele 553 eurot.
1.2.Kostja tasub käesoleva kohtumääruse resolutsiooni punktis 1.1. sätestatud summa hageja arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX AS-is SEB Pank hiljemalt 30. septembriks 2016.
1.3.Poolte menetluskulud jäävad kummagi poole enda kanda.
2-15-101663
1.4.Pooled kinnitavad, et neil puuduvad tsiviilasjast nr 2-15-101663 ja vaidlusalusest üürilepingust tulenevad muud nõuded, mis ei kajastu käesolevas kompromissis.
1.5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 661 lg 4 alusel lühendavad pooled kokkuleppel kompromissi kinnitamise ja menetluse (tsiviilasjas nr 2-15101663) lõpetamise määruse peale määruskaebuse esitamise tähtaega ning määravad tähtajaks kolm (3) päeva.
2.Lõpetada seoses kompromissi kinnitamisega tsiviilasjas nr 2-15-101663 menetlus.
3.Tagastada hagejale pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 162,50 eurot, arvelduskontole nr XXXXXXXXXXX AS-is SEB Pank.
4.Toimetada kohtumäärus menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu kolme (3) päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.XXXXOÜ (hageja) esitas 22.01.2015 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse XXXX(kostja) vastu 3729,42 euro saamiseks. Kostja vastuväite tõttu lõpetas Pärnu Maakohus 20.04.2015 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja hagimenetluses lahendamiseks üle Harju Maakohtule.
2.Hageja esitas 08.05.2015 kohtule hagi kostja vastu võlgnevuse 512,49 euro, viivise 512,49 euro ja kahjuhüvitise 2704,44 euro saamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid 01.02.2010 pooled eluruumi üürilepingu, mille kohaselt andis hageja kostjale kasutamiseks ja elamiseks korteriomandi aadressil XXXX, Tallinn (alates 15.02.2011 kuni 14.02.2013). Kuivõrd kostja ei täitnud üürilepingut kohaselt, ütles hageja selle 07.05.2012 üles. Kostja jättis hagejale tasumata arve nr 1205017 summas 218,27 eurot, arve nr 1205028 summas 89,48 eurot, arve nr 1206011 summas 143,13 eurot ja arve nr 1207011 summas 61,61 eurot, kõik kokku summas 512,49 eurot. Pärast üürilepingu lõppemist ja üleandmist kostja poolt tellis hageja puhastustööde teostamise Tondi Puhastustööd OÜ-lt. Puhastustööde maksumus oli 108 eurot. Puhastustööde teostamise järgselt andis Tondi Puhastustööd OÜ ka hinnangu korteri olukorrale, mille kohaselt olid seinte pinnad äärmiselt määrdunud ja värv kahjustunud. Tekitatud kahjustuste parandamiseks tellis hageja remonditööde teostamise XXXXOÜ-lt ning vastavate tööde maksumus oli 2596,44 eurot. Eeltoodust tulenevalt on hageja kandnud kostja tõttu ka kahju kogusummas 2704,44 eurot.
3.Kohus võttis 14.05.2015 määrusega hagi menetlusse.
4.20.06.2016 toimunud eelistungil määras kohus pooltele tähtaja kompromissläbirääkimisteks ja kohtule kompromissi esitamiseks hiljemalt 08.07.2016. Seejuures määras kohus (kooskõlas
2-15-101663 menetlusosalistega) eelmenetluse raames hagejale täiendavate seisukohtade, taotluste ja tõendite esitamiseks tähtaja kuni 05.08.2016. Hageja poolt esitatud menetlusdokumendile tuli kostjal eelmenetluse raames esitada seisukoht ja soovi korral täiendavad tõendid (sh taotlused) hiljemalt 15.08.2016. Kohus selgitas, et viimane tähtaeg (15.08.2016) lõpetab eelmenetluse.
5.04.08.2016 esitas hageja kohtule taotluse (täiendavate seisukohtade, taotluste ja tõendite esitamise) tähtaja pikendamiseks kuni 12.08.2016 ning kostjale vastamiseks kuni 25.08.2016.
6.Kohus jättis 04.08.2016 hageja (04.08.2016) taotluse rahuldamata.
7.19.08.2016 esitasid pooled kohtule kompromissi, mille palusid kinnitada ja asjas menetluse lõpetada. Pooled kinnitasid mh, et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise, selle kohtu poolt kinnitamise ja kompromissis sätestatud asjaoludel menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Lisaks taotles hageja kohtult poole menetluses tasutud riigilõivu summas 162,50 eurot tagastamist hageja arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXX AS-is SEB Pank.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
8.Kohus leiab, et esitatud kompromiss tuleb kinnitada ja seetõttu asjas menetlus lõpetada.
9.TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused.
10.TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas.
11.Kohtu arvates ei ole kompromiss esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Kohtul ei ole alust jätta kompromiss TsMS § 430 lg 3 järgi kinnitamata. Pooled kinnitavad, et on teadlikud kompromissi kinnitamise ja tsiviilasja menetluse lõpetamise tagajärgedest.
12.TsMS § 168 lg-st 3 tulenevalt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Käesoleval juhul on pooled kokku leppinud, et poolte menetluskulud jäävad kummagi poole enda kanda.
13.Järgnevalt lahendab kohus hageja taotluse riigilõivu tagastamiseks. Kohus leiab, et hageja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele. TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule.
2-15-101663 Hageja on tasunud 22.01.2015 maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu summas 111,88 eurot ning 08.05.2015 hagiavalduse esitamisel riigilõivu summas 213,12 eurot. Kokku on hageja tasunud riigilõivu 325 eurot. Seega tagastamisele kuulub pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 162,50 eurot. Vastavalt hageja taotlusele tuleb tagastatav summa kanda hageja arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXX AS-is SEB Pank.
14.TsMS § 661 lg 4 järgi võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada. Kohus lühendab poolte soovil edasikaebetähtaega.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.