Normex Team OÜ hagi EST Facade OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks 11 939,72 eurot
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 8. veebruari 2016 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
EST Facade OÜ apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (kostja): EST Facade OÜ (registrikood 12129472), esindaja Lauri Liblik Vastustaja (hageja): Normex Team OÜ (registrikood 12343886), esindaja Annika Kiisk
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 8. veebruari 2016 otsus muutmata.
2.Jätta menetluskulud maakohtus 98,70% ulatuses EST Facade OÜ kanda ja 1,30% ulatuses Normex Team OÜ kanda.
3.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus EST Facade OÜ kanda.
4.Välja mõista EST Facade OÜ-lt menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus summas 1311,94 eurot Normex Team OÜ kasuks.
5.Jätta tähelepanuta EST Facade OÜ poolt ringkonnakohtule esitatud kostja 03.02.2016 täiendav seisukoht koos lisatud tõenditega; arved nr 2014029, nr 15003, nr 15008 ja konto väljavõte 01.10.2014 – 31.12.2015; majandustegevusteade ja sertifikaat. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Normex Team OÜ (hageja) esitas 29. juulil 2015 Tartu Maakohtule hagi EST Facade OÜ (kostja) vastu, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 3514,56 eurot, sissenõudmiskulu 40 eurot, viivise perioodi 31.03.2015 kuni 29.07.2015 eest summas 2126,31 eurot ning alates 30.07.2015 viivise 0,5% päevas põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui põhinõue. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduses märgitu kohaselt sõlmisid hageja (töövõtja) ja kostja (tellija) 20. novembril 2014 töövõtulepingu nr 1-11. Vastavalt lepingu p-le 1.1. kohustus hageja teostama lepingu objektile, asukohaga Aardla tn 152 Tartu, järgmised tööd: sanitaarruumide hüdroisolatsioonitööd, niiskustõkke paigaldus, seinte ja põrandate plaatimistööd ning vuukimis- ja silikoonimistööd. Hageja on edastanud kostjale 6. märtsil 2015 teostatud tööde akti nr 4. Vastavalt lepingu p-le 3.2. kohustus kostja tööde üleandmise-vastuvõtmise akti viie tööpäeva jooksul üle vaatama või esitama kirjalikult oma põhjendused töö või selle osa vastuvõtmisest keeldumise kohta. Kostja ei vastanud aktile lepingus kokkulepitud tähtaja jooksul. Hageja esitas kostjale 16. märtsil 2015 arve nr 15010. Kostja vastas 18. märtsil 2015 hagejale, et ei saa hetkel akteerida. Kostja ei ole arvet tasunud.
2.Kostja ei tunnistanud hagi. Vastuväidete kohaselt on kostja hagejat korduvalt teavitanud töö mittevastavusest lepingu p-s 2 sätestatud tingimustele, kuid hageja ei ole puudusi kõrvaldanud. Kostjal on õigus kuni hagejapoolse lepingu nõuetekohase täitmiseni keelduda omapoolsete
kohustuste täitmisest. Seoses puuduste kõrvaldamisega on kostja kandnud märkimisväärseid kulutusi. Hageja on omalt poolt jätnud tasumata kostja poolt esitatud arve summas 1890 eurot. Hageja on olulisel määral hilinenud lepingujärgsete tööde teostamisega. Samuti ei ole hageja reageerinud kostja nõudele täita lepingujärgset garantiikohustust.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus rahuldas 8. veebruari 2016 otsusega hagi osaliselt, mõistis EST Facade OÜ-lt Normex Team OÜ kasuks välja poolte vahel 20. novembril 2014 sõlmitud töövõtulepingu nr 1-11 alusel põhivõlgnevuse 3514,56 eurot, võla sissenõudmiskulu 40 eurot, viivise perioodi 09.04.2015 kuni 29.07.2015 eest summas 1968,15 eurot, viivise perioodi 30.07.2015 kuni 04.02.2016 eest summas 3338,83 eurot ning viivise protsendina põhinõudelt 0,5% päevas alates 05.02.2016 kuni põhinõude täitmiseni, kusjuures viivised alates 30.07.2015 ei või ületada põhinõude summat. Maakohus jättis Normex Team OÜ viivisenõude perioodi 31.03.2015 kuni 08.04.2015 eest rahuldamata ning menetluskulud 98,70% ulatuses EST Facade OÜ ja 1,30% ulatuses Normex Team OÜ kanda. Maakohus mõistis EST Facade OÜ-lt Normex Team OÜ kasuks välja menetluskulud 991,94 eurot ning keeldus EST Facade OÜ 03.02.2016 esitatud täiendavate seisukohtade ning tõendite vastuvõtmisest ning tagastas need EST Facade OÜ-le. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on hageja edastanud 6. märtsil 2015 kostjale teostatud tööde akti nr 4. Lepingu p 3.2. esimese lause kohaselt kohustus kostja akti läbi vaatama viie tööpäeva jooksul selle esitamisest. Asja materjalidest ei nähtu, millal on kostja selle akti kätte saanud. Viie tööpäeva möödumisel akti kostjale edastamisest (s.o 16. märtsil 2015) edastas hageja kostjale arve nr 15010. Kostja on hagejale 18. märtsil 2015 vastanud, et hetkel akteerida ei saa. Seega on kostja saanud akti ja arve kätte hiljemalt 18. märtsil 2015. Arvestades, et 21. – 22. märts 2015 langesid nädalavahetusele, pidi kostja akti allkirjastama või esitama põhjendused töö vastuvõtmisest keeldumise kohta hiljemalt 25. märtsiks 2015. Kostja 18. märtsi 2015 kirjas välja toodud põhjus ei anna alust töö vastuvõtmisest keeldumiseks, seega saab töö lugeda VÕS § 638 teise lause alusel 26. märtsil 2015 vastu võetuks. Arvestades, et akti akteerimise korral oleks kostja olnud kohustatud esitatud arve tasuma 14 kalendripäeva jooksul alates arve saamisest, luges maakohus hageja tasunõude sissenõutavaks muutunuks 9. aprillist 2015. Maakohtu hinnangul ei anna asjaolu, et hageja on lepingujärgsete tööde teostamisega hilinenud, kostjale õigust tehtud tööde eest tasumisest keelduda. Vastavalt lepingu p-le 4.2. võis kostjal olla õigus nõuda hagejalt leppetrahvi tasumist. Kostja ei ole menetluses tuginenud sellele, et ta on hageja vastu leppetrahvi nõude esitanud ega ole soovinud hageja tasunõuet oma leppetrahvi nõudega tasaarvestada. Maakohus leidis, et kostjal puudub õigus tervikuna tasu maksmisest keelduda, sest hageja on teostanud kõik kokkulepitud tööd ning seda ilma oluliste puudusteta. Kostja ei ole tuginenud sellele, et ta võiks kohustuse täitmisest osaliselt mingi konkreetse summa ulatuses keelduda. Ühtlasi ei ole kostja esitanud hageja vastu lepingu täitmise nõuet, vaid on nõudnud garantiitööde teostamist. Töövõtjal lasuv garantiitööde tegemise kohustus ja tellija tasu maksmise kohustus ei ole vastastikused kohustused. Kostjal võib olla täitmisest keeldumise õigus VÕS § 110 lg 1 alusel. Keeldumine kogu tasu maksmisest garantiitööde teostamise tagamiseks on hea usu põhimõttega vastuolus, kui töövõtja on kõik lepingujärgsed tööd ilma oluliste puudusteta teostanud. Kuna maakohus leidis, et hageja tasunõue muutus sissenõutavaks 9. aprillist 2015, on hagejal õigus arvestada viivist alates 9. aprillist 2015. Osas, milles hageja nõudis viivise tasumist perioodi eest
31.märtsist 2015 kuni 8. aprillini 2015, jättis maakohus hagi rahuldamata. Hageja õigus nõuda sissenõudmiskulu hüvitamist summas 40 eurot tuleneb VÕS § 1131 lg-st 1. Kostja on esitanud taotluse viivise vähendamiseks pärast eelmenetluse lõppu, seega hilinemisega. Kostja ei ole
põhjendanud, miks ta nimetatud taotlust varem esitada ei saanud, samuti tooks taotluse lahendamine kaasa asja menetluse viibimise.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Kostja EST Facade OÜ esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Maakohtu
8.veebruari 2016 otsus ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) võis kostja VÕS § 111 lg 1 alusel keelduda osaliselt tasu maksmisest, kuni hageja on täitnud oma vastastikuse kohustuse, selle täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta oma kohustuse täidab; 2) on maakohus ebaõigesti tuvastanud, et hageja on täitnud kõik töövõtulepingust tulenevad kohustused ning seda ilma oluliste puudusteta. Otsuses puudub vastavasisuline põhjendus (TsMS § 436, § 442 lg 8 rikkumine); 3) on maakohus ebaõigesti märkinud, et kostjal on tasumata kogu tasu. Tegelikkuses on tasumata vaid 12,90% hageja poolt esitatud arvetest; 4) on maakohus jätnud tähelepanuta, et kostja on 15. mail 2016 esitanud hagejale omapoolse arve nr 067/15 summas 1890 eurot. Antud arve on hageja poolt tasumata ning selle arvel väheneb kostja poolt lepingu täitmise tagatisena kinnipeetud summa ca 6%-le teostatud tööde kogumaksumusest; 5) on maakohus väljunud hagi piiridest ning rahuldanud hageja nõude, mida viimane ei ole esitanud. Hageja esitas viivisenõude ning tasus sellelt riigilõivu üksnes põhinõudega võrdes ulatuses; 6) on maakohus jätnud hindamata kostja poolt esitatud (eelkõige, kuid mitte ainult 7. jaanuaril 2016) esitatud tõendid, mis tõendavad, et hagejapoolne rikkumine on ulatuslik ning jätkuv; 7) on maakohus ebaõigesti kohaldanud VÕS § 646 lg-t 4. Hageja on sisuliselt omaks võtnud, et tema poolt teostatud tööd on puudustega. Lepingu ja seaduse kohaselt kannab hageja sellisel juhul kõik tööde parandamisega kaasnevad kulud. Hageja ei ole apellatsioonkaebuse esitamise päevani ilmunud ehitusobjektile töid parandama; 8) on maakohus ebaõigesti jätnud kostja poolt esitatud tõendid vastu võtmata, rikkudes sellega kostja TsMS §-des 328 ja 329 sätestatud õigust. 12. jaanuari 2016 teatises ei määranud kohus menetlusosalistele taotluste esitamise tähtaega, mistõttu esitas kostja oma täiendavad tõendid
3.veebruaril 2016. Menetluse viibimine ei oleks olnud ulatuslik; 9) on maakohus ebaõigesti arvanud hageja menetluskulude hulka kulu summas 50 eurot, mis on hageja poolt kantud seoses kostja leppetrahvi nõudele vastamisega.
5.Hageja Normex Team OÜ palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Vastuväidete kohaselt: 1) on kostja tegevus vaidlusaluse kaasuse lahendamisel hea usu ja mõistlikkuse põhimõtte vastane. Kostja takistab hagejal korteris 3 puuduste likvideerimise teostamist sellega, et ei teata hagejale põrandal kasutatud plaatide andmeid. 7. jaanuari 2016 kirjalikus vastuses on kostja kohut eksitanud, väites, et ta on edastanud kasutatud plaatide sertifikaadid; 2) on maakohus otsuses põhjendanud, miks loetakse tööd kostja poolt vastuvõetuks. Kostja ei esitanud vastuväiteid teostatud tööde osas kuni 17. septembrini 2015. Riigikohus on korduvalt leidnud, et töö vastuvõtmise korral loetakse, et see oli lepingukohane ning täielik ja vastupidist peab tõendama tellija;
3) on kostja ebaõigesti leidnud, et tema õigus keelduda tasu maksmisest tuleneb VÕS § 111 lg-st 1. Õiguskaitsevahendi kasutamiseks peab teist poolt sellest teavitama. Kostja ei ole välja toonud, millele tuginedes ta leiab, et VÕS § 111 lg 1 kohaldamise eeldused on täidetud. Hageja on täitmist pakkunud. Ehitusobjektil kasutatud (kostja ostetud) plaadid ei olnud kvaliteetsed ning sellest tulenevalt kõikus ka tööde kvaliteet. Kõik tööd on tehtud vähemalt keskmise kvaliteediga. OÜ Ehitusseire arvamus ei kajasta olulisi nüansse ning ei vasta tõele, tegemist ei ole ka riiklikult tunnustatud eksperdi koostatud aktiga; 4) on kostja ebaõigesti tõlgendanud maakohtu otsust. Maakohtus oli vaidlus üksnes viimase akti alusel tasumisele kuuluvate tööde osas ning nimetatud tööd on kostjal tasumata 100% ulatuses; 5) ei ole pooled kokku leppinud arvel nr 067/15 nimetatud tööde tellimises ning hageja ei ole kostjale antud arve tasumist lubanud; 6) ei ole kohus nõude piire ületanud. Otsuse resolutsioonist nähtub, et viivised alates 30. juulist 2015 ei või ületada põhinõude summat; 7) on kohus hinnanud tõendeid igakülgselt ning kogumis. Hageja ei ole puuduste kõrvaldamisest keeldunud. Hageja ei ole palunud kostjal tarnida uusi plaate, vaid on palunud üksnes informatsiooni plaatide andmete kohta; 8) toimus vaidlusaluses asjas kaks kohtuistungit, millele kostja ei ilmunud. Kostja TsMS §-dest 328 ja 329 tulenevaid õigusi ei ole rikutud; 9) on maakohus jätnud hageja menetluskulude nõude summas 50 eurot rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu
8.veebruari 2016 otsus muutmata. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kuigi apellant taotleb maakohtu vaidlustatud otsuse täielikku tühistamist, ei ole ta apellatsioonkaebuses vaidlustatud maakohtu otsust osas, milles maakohus jättis viivisenõude perioodi 31.03.2015 kuni 08.04.2015 eest rahuldamata (otsuse resolutsiooni p 3) ning nimetatud osas ringkonnakohus ei kontrolli maakohtu otsust. Samuti ei ole apellant vaidlustanud maakohtu otsust osas, milles kohus rahuldas võla sissenõudmiskulu 40 eurot (otsuse resolutsiooni p 2.2.) Kuna Tartu Maakohtu 8. veebruari 2016 otsus on vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata. Maakohus on õigesti hinnanud asjas tõendeid, kohaldanud materiaalõigus- ja protsessiõigusnorme ning ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei ole maakohtu vaidlustatud otsuse tühistamise aluseks.
7.Asja materjalide kohaselt sõlmisid pooled 20. novembril 2014 töövõtulepingu nr 1-11 (tl 9-13), mille kohaselt oli lepingu objektiks kortermajas, asukohaga Aardla tn 152 Tartu, järgnevate tööde tegemine: 1) sanitaarruumide hüdroisolatsioonitööd; 2) niiskustõkke paigaldus sanitaarruumides; 3) sanitaarruumide seinte ja põrandate plaatimistööd; sanitaarruumide vuukimis- ja silikoonimistööd. Hageja on esitanud hagi töövõtulepingust tuleneva tasu väljamõistmiseks kostjalt summas 3514,56 eurot ning oma nõudes tugineb ta 06.03.2015 koostatud teostatud tööde aktile nr 4 (tl 16),
mille alusel on väljastatud kostjale arve nr 15010 summas 3514,56 eurot maksetähtajaga 30.03.2015 (tl 18). Hageja põhjenduste kohaselt kohustus kostja vastavalt töövõtulepingu punktile 3.2. tööde üleandmise-vastuvõtmise akti 5 tööpäeva jooksul selle esitamisest läbi vaatama ja allkirjastama või sama tähtaja jooksul esitama kirjalikult oma põhjendused töö või selle osa vastuvõtmisest keeldumise kohta. Kostja aktile ei vastanud lepingus kokku lepitud tähtaja jooksul ning hageja esitas talle 16.03.2015. a arve nr 15010. Vastavalt lepingu punktile 5.5 kohustus kostja nõuetekohaselt esitatud arve tasuma 14 kalendripäeva jooksul alates arve saamisest, kuid kostja ei ole arvet tasunud. Kostja esitas maakohtus muuhulgas hagile vastuväite, et tasunõue ei ole muutunud sissenõutavaks, kuid apellatsioonkaebuses ta ei tuginenud enam sellele asjaolule. Ringkonnakohus märgib siiski, et nõustub maakohtu seisukohaga tasunõude sissenõutavaks muutumise osas. Maakohus on õigesti kohaldanud VÕS § 638 teist lauset, lugenud töö kostja poolt vastuvõetuks 26.03.2015 ning tuvastanud, et tasunõude muutus sissenõutavaks 09.04.2015, ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks selles osas korrata maakohtu põhjendusi.
8.Apellatsioonkaebuses esitatud väite kohaselt võib kostja VÕS § 111 lg 1 alusel keelduda osaliselt tasu maksmisest, kuni hageja on täitnud oma vastastikuse kohustuse, milleks on puuduste kõrvaldamine töös, selle täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta oma kohustuse täidab. Samuti leiab apellant, et maakohus on ebaõigesti märkinud, et kostjal on tasumata kogu tasu, sest tegelikkuses on vaidlusaluse arve alusel tasumata vaid 12,90% töövõtulepingu järgsest kogutasust.
8.1.Siinkohal märgib ringkonnakohus eelkõige, et maakohus ei ole käsitlenud arve nr 15010 järgset tasu 3514,56 eurot töövõtulepingu järgse kogutasuna. Pooled on lepingus kokku leppinud ositi maksetes, s.o teostatud tööde eest pidi tasumine toimuma arve alusel, mis esitati pärast aruandekuu kohta koostatud tööde üleandmis-vastuvõtmise akti aktsepteerimist (lepingu p-d 3.1.,3.2., 5.4., 5.5.). Maakohus on käsitlenud vaidlusaluse arve alusel tasumisele kuuluvat tasu, kuid kohus ei ole märkinud, et tegemist kogu lepingu järgi tasumisele kuuluva tasuga. Lähtudes eeltoodust ja asjaolust, et poolte vahel ei ole vaidlust lepingu järgi tasutud summade osas, on apellandi poolt koos apellatsioonkaebusega esitatud arved nr 2014029, nr 15003 ja nr 15008 asjakohatud ning ringkonnakohus jätab need tähelepanuta ja tagastab apellandile (TsMS § 238 lg 1).
8.2.Nõude sissenõutavaks muutumine ei tähenda veel iseenesest seda, et nõue tuleb tingimata rahuldada, vaid kontrollida tuleb kostja vastuväiteid võimaliku maksmisest keeldumise õiguse kohta. Käesoleval juhul on kostja esitanud vastuväite, et tal on õigus keelduda arve nr 15010 tasumisest VÕS § 111 lg 1 alusel, kuna hageja ei ole kõrvaldanud puudusi töös. Maakohus on vaidlustatud otsuses asunud seisukohale, et kuna on tegemist tasu maksmise kohustusega ja garantiitööde tegemise kohustusega ning need kohustused ei ole lepingust tulenevad vastastikused kohustused VÕS § 111 lg 1 mõttes, siis võiks kuuluda asjas kohaldamisele VÕS § 110 lg 1.
8.2.1.Küsimuse lahendamiseks, kas kostjal oleks õigus keelduda hagejale tasu maksmisest VÕS § 111 lg 1 või VÕS § 110 lg 1 alusel, tuleb eelkõige tuvastada, kas hageja lepingust tulenev garantiitööde tegemise kohustus ja kostja tasu maksmise kohustus on vastastikused kohustused. Nähtuvalt kostja enda poolt maakohtule esitatud kirjalikest vastustest haginõudele ja lisatud tõenditest (tl 41-42; 73-99) on kostja nõudnud hagejalt töövõtugarantii raames töös väidetavalt esinevate puuduste kõrvaldamist. Kostja ei ole väitnud (ega esitanud ka tõendeid selle kohta), et ta oleks käitunud VÕS §-de 644 ja 646 kohaselt. Kostja 18.03.2015 e-kiri hagejale (tl 19), milles ta teatab, et hetkel akti nr 4 akteerida ei saa, kuna tellija ei ole tema akti akteerinud, ei ole käsitletav
töö lepingutingimustele mittevastavusest teatamisena. Töö lepingutingimustele mittevastavust ei ole kostja käsitlenud ka oma 15.05.2015 e-kirja hagejale, milles ta lubas tasuda arve nr 15010 hiljemalt 19.06.2015 ning märkis, et „töö oli kohati ebakvaliteetne“. VÕS § 646 lg 6 kohaselt kaotab tellija õiguse nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui ta ei nõua seda töövõtjalt üheaegselt teatega töö lepingutingimustele mittevastavuse kohta või mõistliku aja jooksul pärast teate esitamist. Antud juhul ei ole kostja esitanud hagejale mõistliku aja jooksul teadet töö lepingutingimustele mittevastavuse kohta ning seetõttu on ta kaotanud õiguse nõuda õiguskaitsevahendina töö parandamist.
8.2.2.Selleks, et kostja tellijana võiks VÕS § 111 lg-le 1 tuginedes keelduda lepingujärgse tasu maksmisest, peab ta tuginema nõudele hageja kui töövõtja vastu, mille täitmist ta nõuab (töövõtja lepingutingimustele mittevastava soorituse korral eelkõige lepingu täitmise nõue). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hagejal (töövõtjal) lasuv garantiitööde tegemise kohustus ja kostja (tellija) tasu maksmise kohustus arve nr 15010 alusel ei ole vastastikused kohustused VÕS § 111 lg 1 mõttes. Poolte kohustused tulenevad küll töövõtulepingust, kuid need ei ole vastastikku seotud, s.o tasu maksmise kohustus ei tule täita ainult juhul, kui täidetakse garantiitööde tegemise kohustus ja vastupidi. Tegemist on VÕS § 110 lg 1 rakendusalla kuuluva võlgniku kohustuse täitmisest keeldumise õigusega.
8.3.VÕS § 110 lg 1 kohaselt võib võlgnik keelduda oma kohustuse täitmisest, kuni võlausaldaja on rahuldanud võlgniku sissenõutavaks muutunud nõude võlausaldaja vastu, kui see nõue ei ole piisavalt tagatud ning selle nõude ja võlgniku kohustuse vahel on piisav seos ning seadusest, lepingust või võlasuhte olemusest ei tulene teisiti. Antud juhul on kostjal (võlgnikul) nõue hageja vastu töövõtulepingu p-dest 7.2. ja 7.3. Töövõtulepingu p-i 7.2. kohaselt oli poolte vahel kokku lepitud garantiiperiood 24 kalendrikuud alates töövõtja poolt kõigi lepingujärgsete tööde üleandmise päevast tellijale. Töövõtulepingu p-i 7.3. kohaselt kohustus alltöövõtja kõrvaldama kõik tööde teostamise perioodil ja garantii perioodil ilmsiks tulnud vead, puudused ja muul moel töö lepingule mittevastavused tellija poolt määratu mõistliku aja jooksul ja omal kulul. Puuduste mittekõrvaldamisel või mittetäielikul kõrvaldamisel tellija poolt määratud tähtaja jooksul on tellijal õigus omal valikul kas loobuda lepingust ja nõuda töövõtjalt kahjuhüvitist või teha töö parandamine ülesandeks kolmandale isikule töövõtja kulul. Kuna kostja on esitanud hagejale nõude garantiitööde tegemiseks kokkulepitud perioodi jooksul, siis võib kostjal olla tasu maksmisest keeldumise õigus VÕS § 110 lg 1 alusel.
8.4.Asja materjalide kohaselt on kostja esitanud hagejale taotluse lepingujärgsete garantiitööde tegemiseks 17.09.2015 (tl 78), 29.12.2015 (tl 93), 05.01.2016 (tl 95). Kostja on esitanud maakohtule OÜ Ehitusseire poolt koostatud ekspertarvamuse Tartu linnas Laseri tn 4 krt 3 duširuumi põrandate ja seinte valmis plaatkatete nõuetele vastavuse kohta (tl 5860), mille kohaselt on tööd tehtud järgmiste puudustega: a) trapi ümbruses kalded puuduvad või on 10 korda väiksemad kui normidega minimaalselt sätestatud; b) duširuumi sissepääsu vastasseinas on vähemalt kaks lubatud astmelisust (1,5 mm) ületavat plaatide liitekohta, mis on häirivalt nähtavad päevavalguses 1,5 m kauguselt; c) duširuumi nurkades teostatud silikoonvuukide laiused on visuaalselt erinevate laiustega, silikoon on plaatide pindadelt lõpuni puhastamata; d) duširuumi nurgas paiknev tehnosüsteemide šahti katmisel on kasutatud vale pikkusega lõigatud plaate, mis ei ulatu nurgast kuni välisnurga liistuni (vahe plaadi ja liistu vahel ca 1,5 mm). 29.12.2015 e-kirjas on kostja teatanud hagejale, et tuvastas korterites 4, 13 ja 20 samad
probleemid, nagu varasemalt korteris 3, ning 05.01.2016 teatas kostja hagejale, et korteris 20 on üks seinaplaat vigaselt paigaldatud. Ringkonnakohus leiab, et arvestades kostja poolt kohtule esitatud tõendeid, on tõendatud garantiitööde tegemise vajadus korteri 3 duširuumis ekspertarvamuses märgitud ulatuses, ja korteris 20 oli vajalik garantiitööde käigus vahetada üks seinaplaat. Kas ja kui suures ulatuses oleks vaja teha garantiitöid korterites 4 ja 13, asja materjalidest ei nähtu. Nimetatud korterite osas ei ole kostja vajalike garantiitööde nõuet täpsustanud (s.o millised on konkreetsed puudused töös).
8.5.Hageja vastuväite kohaselt tuleb korteris 3 garantiitööde käigus vahetada umbes 0,5 m2 plaate ning ta on valmis seda tegema, kuid kostja ei esitanud talle andmeid kasutatud plaatide kohta (tootekoodid, toonikoodid, tootja jms) vaatamata hagejapoolsele vastavale nõudele. Ringkonnakohtu arvates on asja materjalide põhjal tuvastatav, et garantiitööde tegemine on veninud kostja käitumise tõttu. Kostja väitel esitas ta hagejale 25.11.2015 plaatide sertifikaadid (tl 86). Hageja vastuväite järgi kostja poolt saadetud sertifikaatidest nähtub, et tegemist on valgete seinaplaatidega, kuid korteris 3 kasutati kollakaid-beeže plaate, edastamata on põrandaplaatide koodid (tootekoodid jms). Ringkonnakohus leiab, et kuna kostja ei ole tõendanud garantiitööde tegemiseks vajalike andmete esitamist hagejale, siis on hagejapoolne viivitus garantiitööde teostamisel toimunud kostja enda käitumise tõttu. VÕS § 110 lg 2 p 2 kohaselt ei ole võlgnikul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud alusel õigust kohustuse täitmisest keelduda, kui võlausaldaja on oma kohustust rikkunud võlgnikust tulenevatel asjaoludel, sealhulgas ka siis, kui tema kohustuse täitmist takistab võlgniku vastuvõtuviivitus. VÕS § 101 lg 3 kohaselt võlausaldaja ei või tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab. VÕS § 110 lg 2 p 2 kordab sisuliselt VÕS § 101 lg-s 3 sisalduvat hea usu põhimõttest tulenevat keeldu tugineda võlgniku rikkumisele, mille on põhjustanud võlausaldaja. Lähtudes VÕS § 110 lg 2 p-st 2 ei ole antud juhul kostjal õigust keelduda arve nr 15010 alusel tasu maksmisest väites, et hageja ei ole teostanud vajalikke garantiitöid.
8.6.Ringkonnakohtu arvates ei saa kostja tuginedes VÕS § 110 lg-le 1 keelduda tasu maksmisest ka seetõttu, et kuna ei ole selge vajalike garantiitööde maht ja maksumus, siis ei ole selge ka konkreetne summa, mille ulatuses võiks kostja täitmisest keelduda. Õige on siinkohal maakohtu seisukoht, et kostja ei ole tuginenud sellele, et ta võiks kohustuse täitmisest osaliselt mingi konkreetse summa ulatuses keelduda.
9.Apellandi väitel on maakohus jätnud tähelepanuta, et kostja on 15. mail 2016 esitanud hagejale omapoolse arve nr 067/15 summas 1890 eurot, mis on hageja poolt tasumata ning selle arvel väheneb kostja poolt lepingu täitmise tagatisena kinnipeetud summa ca 6%-le teostatud tööde kogumaksumusest. Asja materjalide hulgas on kostja poolt maakohtule esitatud arve nr 067/15 (tl 97). Nimetatud arve on esitatud koos kostja kirjaliku vastusega 07.01.2016, mille p-s 9 on kostja märkinud, et „Eelpool nimetatud aktile ja arvele hageja vastuväiteid esitanud ei ole. Kohustuse mittetäitmist vabandavatest asjaoludest hageja kostjat teavitanud ei ole, mistõttu kaalub kostja nimetatud nõude täitmise tagamiseks kohtu poole pöördumist.“ Kostja ei ole menetluse kestel esitanud tasaarvestusvastuväidet seoses arvega nr 067/15 (ega ka vastuhagi) ning seetõttu ei pidanud maakohus hindama arvet nr 067/15 tõendina. Lisaks eeltoodule on hageja vastu vaielnud sellele, et tal oleks kohustus tasuda arve nr 067/15.
10.Ebaõige on apellandi väide, et maakohus on väljunud hagi piiridest ning rahuldanud hageja viivisenõude suuremas ulatuses, kui nõuti. Hagiavalduse kohaselt on hageja taotlenud viivist perioodi 31.03.2015 kuni 29.07.2015 eest ning alates 30.07.2015 kuni põhinõude kohase täitmiseni 0,5% päevas, kuid mitte rohkem kui põhinõue. Maakohus on, lähtudes hageja nõudest, rahuldanud viivisenõude osaliselt, ning välja mõistnud kostjalt hageja kasuks viivise perioodi 09.04.2015 kuni 29.07.2015 eest summas 1968,15 eurot, perioodi 30.07.2015 kuni 04.02.2016 eest summas 3338,83 eurot ning edasi protsendina põhinõudelt 0,5% päevas kuni põhinõude täitmiseni, kusjuures viivised alates 30.07.2015 ei või ületada põhinõude summat. Lähtudes eeltoodust ei ole maakohus rikkunud TsMS §-i 439 ega ületanud hagi piire. VÕS § 1131 lg 1 kohaselt kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Maakohus on õigesti rahuldanud hageja sissenõudmiskulude hüvitamise nõude summas 40 eurot.
11.Apellandi väite kohaselt jättis maakohus ebaõigesti kostja poolt 03.02.2016 esitatud tõendid vastu võtmata ning rikkus sellega TsMS §-des 328 ja § 329 sätestatut. Ringkonnakohus leiab, et maakohus jättis õigustatult vastu võtmata ja tagastas kostjale tema poolt 03.02.2016 esitanud täiendavad seisukohad koos viivise vähendamise taotlusega ja lisatud tõenditega ning ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei anna alust asuda maakohtust erinevale seisukohale. Ringkonnakohus nõustub maakohtu vastavate põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid korrata. Lähtudes eeltoodust jätab ringkonnakohus TsMS § 652 lg-s 3 sätestatud aluste puudumise tõttu tähelepanuta ja tagastab apellandile kostja 03.02.2016 täiendava seisukoha koos lisatud tõenditega.
12.Nähtuvalt maakohtu põhjendustest ei ole kohus hageja menetluskulude hulka arvanud hageja poolt seoses kostja leppetrahvi nõudele vastamisega kantud 50 eurot ning apellandi vastupidine seisukoht on alusetu.
13.Koos täiendavate seisukohtadega ringkonnakohtule on kostja esitanud korduvaid tõendeid ning majandustegevusteate ja võõrkeelse sertifikaadi. Kuna tõendid on esitatud hilinemisega (TsMS § 652 lg 4), siis jätab ringkonnakohus need tähelepanuta.
14.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda. Hageja on esitanud ringkonnakohtule taotluse menetluskulude 320 eurot väljamõistmiseks (sh apellatsioonkaebusega tutvumine 1 h ja vastuse koostamine 3 h, kokku summas 320 eurot). Vastavalt TsMS § 175 lg 1 esimesele lausele mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et hageja lepingulise esindaja kulud ringkonnakohtus summas 320 eurot on põhjendatud ja vajalikud ning tuleb välja mõista kostjalt hageja kasuks.
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.