Tagaseljaotsus Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Kaie Almere
Otsuse tegemise aeg ja koht
12.03.2025, Tallinn
Tsiviilasja number
2-24-18491
Tsiviilasi
B2 Impact OÜ hagi A. Z. vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
6307,21 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja B2 Impact OÜ (end. OK Incure OÜ), registrikood 11542046), volitatud esindaja AnneLiis Veski Kostja A. Z. (isikukood xxxx,
Asja läbivaatamine
toimetatud avalikult kaudu) Kirjalik menetlus
Ametlikud
Teadaanded
Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
Välja mõista kostjalt A. Z. ́ilt hageja B2 Impact OÜ kasuks võlgnevus summas 6307,21 eurot, millest moodustub põhivõlgnevus 4000 eurot, intress 530,77 eurot, viivis 1726,44 eurot ja võla sissenõudmiskulud 50 eurot.
Jätta poolte menetluskulud kostja kanda.
Välja mõista kostjalt A. Z. ́ilt hageja B2 Impact OÜ kasuks menetluskuludena riigilõiv 630 eurot.
Välja mõistetud menetluskuludelt tuleb A. Z. ́il tasuda B2 Impact OÜ-le menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Toimetada käesolev kohtuotsus hagejale ja kostjale kätte (AT kaudu).
Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
Edasikaebamise kord ja tähtaeg 1
Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Kostja ja E AS sõlmisid 12.07.2023 tähtajatu krediidiliini lepingu nr xxxx, krediidilimiidiga 4000 eurot. Nimetatud lepingu II peatükis „Põhitingimused“ all lepiti kokku esialgses intressimääras 40.7% aastas ehk 0.11% päevas. Krediidi kulukuse esialgne (ja maksimaalne) määr oli Krediidikonto lepingu II peatüki „Põhitingimused“ kohaselt 49.22% aastas. Kostja on saanud krediiti kokku summas 4000.00 eurot. Lepingu põhitingimustest tulenevalt, oli kostja kohustatud tasuma igakuiselt 15. kuupäevaks (arvestusperiood on kalendrikuu) vähemalt igakuiselt kasutusse võetud krediidilt minimaalse tagasimakse, mis koosnes krediidi tagasimaksest, Intressimaksest, kuutasust ja väljavõtutasust vastavalt kliendilepingule, st. igakuiselt 1/60 eelnenud kuu viimase päeva lõpu seisuga kasutusse võetud krediidist, kuid vähemalt 10 eurot, intress ja/või tasud makstakse järgmiselt: klient peab igakuiselt maksma kasutusele võetud krediidilt arvestatud intressi ja kuutasu. Kostja ei ole teostanud ühtegi tagasimakset. Kostjat hoiatati 30.10.2023 iseteeninduse kaudu kostja poolt lepingu sõlmimisel deklareeritud e-posti aadressile saadetud teatega lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu täiendava kahenädalase tähtaja, 13.11.2023, jooksul võlgnetavaid summasid. Kostja täiendava tähtaja jooksul võlgnevust ei tasunud. 05.12.2023 on teavitatud kostjat, et krediidiandja on loovutanud sõlmitud laenulepingust tuleneva võlanõude omandiõiguse OK Incure OÜ-le. Hageja palub välja mõista kostjalt A. Z. ́ilt hageja B2 Impact OÜ kasuks lepingust tulenev võlgnevus summas 6307,21 eurot, millest moodustub põhivõlgnevus 4000 eurot (ühtegi tagasimakset kostja ei teinud), intress 530,77 eurot (lepingujärgses määras 40,70 % periood 18.07.2023 – 13.11.2023), viivis 1726,44 eurot (periood 14.11.2023 – 05.12.2024, viivisemäär 40,7 % aastas) ja võla sissenõudmiskulud 50,00 eurot; menetluskulud ning välja mõista kostjalt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 2
Kohtu selgitused Hagiavaldus, menetlusse võtmise määrus, menetluskulude nimekiri (hagiavalduses esitatud) ning hageja vastus kohtule on kostjale kätte toimetatud 23.02.2025 Ametlike Teadaannete kaudu. Kostjal oli kohustus hagile vastata 14 päeva jooksul materjalide kättesaamisest (vastamise tähtaeg oli 10.03.2025). Kostja ei ole tänaseni vastust esitanud. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool lühidalt hagi asjaolud ja nõude. Kohus kontrollis vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimist krediidiandja poolt ning leidis, et hagis märgitud laenu andmisel on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtteid ning lepingujärgne krediidi kulukuse määr (49,22%) ei ole vastuolus seaduses sätestatuga. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Eesti Panga poolt alates 31.05.2023 määratud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 16,72%. Kostja sõlmis 12.07.2023 krediidilimiidi lepingu nr xxxx, mille krediidi kulukuse määraks on 49,22%. Seega vastas lepingu krediidi kulukuse määr Eesti Panga poolt avaldatud keskmise eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra kolmekordsele määrale (16,72*3=50,16%) ning lepingus kokkulepitud krediidi kulukuse määrad on seaduslikud, vastavad VÕS § 4062 lg 1 ega ole tühised. Samuti on krediidiandja analüüsinud kostja krediidivõimelisust kostja pangakonto väljavõtte ja kostja enda poolt esitatud andmete õigsuse kaudu. Krediiditaotluse täitmisel on võlgnik oma sissetulekuks märkinud 1350 eurot, millest on krediidiotsuse tegemisel lähtutud. Lisaks on võlgniku osas tehtud pangakonto väljavõte, mille kohaselt oli võlgniku keskmine 4 kuu sissetulek samuti 1350 eurot. Krediidiotsuse tegemisel on arvesse võetud ka infot võlgniku finantskohustuste ja majapidamiskulude kohta: finantskohustused on võlgnik märkinud 0 eurot (krediidiandja kohaldas 100 eurot) ja majapidamiskulud 600 eurot. Päringud teostati ka creditinfo.ee ja taust.ee andmebaasidesse ning võeti AS-i Creditinfo krediidiskooring. Kogutud info analüüsimisel ja krediidiandja väljatöötatud automatiseeritud metoodika tulemusel jõudis krediidiandja järeldusele, et võlgnik on krediidivõimeline. Kohus nõustub krediidiandjaga. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 630 eurot. Kuna hageja tasus riigilõivu 630 eurot, siis peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 630 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
3
Muid menetluskulusid hageja välja ei ole toonud ja muid kulusid tsiviilasja materjalidest ei nähtu. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (630 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik
4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.