Ele Liiv (eesistuja), Krista Kirspuu, Indrek Soots
Otsuse tegemise aeg ja koht
26.08.2016, Tallinn
Tsiviilasja number
2-15-11832
Tsiviilasi
Osaühingu Vipline hagi Viiking Turundus ja Reklaam OÜ vastu võla väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 07.12.2015 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
10 049,10 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Osaühingu Vipline apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Osaühing Vipline (registrikood 11083874), lepingulised esindajad vandeadvokaat Alar Urm ja advokaat Kärt Saar Kostja: Viiking Turundus ja Reklaam OÜ (registrikood 11907476), seaduslik esindaja TT, lepinguline esindaja Käddi Tammiku
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 07.12.2015 otsus ja teha uus otsus, millega rahuldada osaliselt Vipline OÜ hagi Viiking Turundus ja Reklaam OÜ vastu.
2.Mõista Viiking Turundus ja Reklaam OÜ-lt välja Vipline OÜ kasuks põhivõlgnevus 5160 eurot ja viivis 421,07 eurot 26.08.2016 seisuga ja edasi VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras täitmata põhinõudelt 5160 eurot kuni selle täieliku rahuldamiseni.
4.Poolte maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta 25 % ulatuses Osaühing Vipline ja 75 % ulatuses Viiking Turundus ja Reklaam OÜ kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist 1(11)
otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Osaühing Vipline (hageja) esitas 08.08.2015 Harju Maakohtule hagi Viiking Turundus ja Reklaam OÜ (kostja) vastu võla nõudes. Hageja ja kostja vahel on sõlmitud leping 60 erialuse (lainepapist alused kauba väljapanemiseks) valmistamiseks. Leping sõlmiti e-kirjade vahetamise teel hinnapakkumise küsimise ja selle aktsepteerimise kaudu. E-kirjade vahendusel lepiti kokku aluste kogused, mõõdud, hind. Tellitud kaubad anti üle 14.07.2015, mis on umbes 3 töönädalat alates tellimuse esitamisest (18.06). Kõnealuse perioodi sisse jäid riigipühad – võidupüha ja jaanipäev, mis langesid tööpäevadele, mistõttu oli üks töönädal poolik. Hageja lähtus lepingu täitmisel hinnapakkumise vastusest, et tööks kulub umbes 2-3 nädalat. Hageja ei ole andnud lubadust valmistada alused konkreetseks kuupäevaks. Hageja täitis tellimuse 14.07.2015, andes kostjale üle 60 erialust. Kostja on võtnud erialused vastu ega ole nende suhtes esitanud pretensioone. Kostja müüs erialused edasi oma lepingupartnerile. Lepingu järgi oli hinnakokkulepe 4300 eurot, millele lisandus käibemaks, ehk 5160 eurot. Hageja esitas kostjale töövõtulepingu täitmise eest arve summas 5160 eurot, mille tasumise tähtaeg oli 21.07.2015 ehk pärast töö valmimist ja vastuvõtmist. Seega on tasunõue muutnud sissenõutavaks 22.07.2015. Viivis on vastavalt arvele 0,25% tasumata summalt päevas ja hagiavalduse esitamise seisuga on viivis 180,60 eurot. Arve on täies ulatuses tasumata. Poolte vahel ei ole kirjalikku lepingut, kus oleks kokku lepitud, et lepingu rikkumise korral on teisel poolel õigus nõuda leppetrahvi 2000 eurot. Seega ei ole kostjal hageja vastu tasaarvestatavat nõuet ja puudub alus lepingu täitmisest keeldumiseks. Kostjate vastus hagile ja menetluse edasine käik
2.Kostja ei võtnud hagi õigeks ja vaidles sellele vastu. Pooled sõlmisid kehtiva teenuste osutamise lepingu hiljemalt 15.06.2015. 18.06.2015 e-kirjadest ei ole võimalik välja lugeda hageja poolt nimetatud lepingu olulisi tingimusi. Töö valmimise tähtajas (10.07.2015) lepiti kokku 17.06.2015 kohtumisel. 15.06.2015 lepingu sõlmimisele eelnesid lepingueelsed läbirääkimised VÕS § 14 mõttes. Töö ei saanud õigeaegselt valmis. Kostja andis hagejale korduvalt täiendavaid tähtaegu. Kostja ei võtnud täitmisena pakutut vastu. 13.07.2015 tööpäeva lõpus teatas kostja esindaja TT hageja esindajale JP-le telefonitsi, et korraldab töö valmimise ise. Seega taganes kostja lepingust 13.07.2015. 15.06.2015 hinnapakkumise kohaselt oli 60 erialuse hind 3900 eurot, millele lisandub käibemaks. Hinnapakkumise kohaselt oli hinna sees ka tehniline joonis ja üks tasuta demo, mille järgi hakatakse valmistama erialuseid. Hagiavaldusele lisatud tõenditest, eelkõige
2(11)
18.06.2015 e-kirjadest ei nähtu tasu kokkulepet summas 5160 eurot ning sellise kokkuleppe olemasolu ei tõenda ka arve väljastamine 14.07.2015. Tööl ei olnud kokkulepitud omadusi. Kui kokkulepe omaduste osas oleks puudunud, siis ei sobinud erialused otstarbeks (neil ei olnud võimalik kaupu eksponeerida, st eesmärgipäraselt kasutada). Lepingutingimustele peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid. Erialuseid oli kostjal võimalik kasutada üksnes juhul, kui tal on olemas manuaal, mida koos erialustega võõrandada, et seejärel ostja neid omakorda eesmärgipäraselt kasutada saaks. Hageja manuaal ei vastanud nõuetele. Kuna tasunõue on tõendamata ja põhjendamata, siis on alusetu ka kõrvalnõue. Poolte vahel ei olnud kehtivat kokkulepet lepingujärgse intressimäära osas. Kostja on kehtivalt lepingust taganenud 13.07.2015, seega ei ole hageja tasunõue sissenõutavaks muutunud ning hageja täitmisnõue tuleb jätta rahuldamata. Kui kostjat ei loeta lepingust taganenuks, siis ei ole kostja tööd vastu võtnud. Kui loetakse, et kostja on töö vastu võtnud, siis on kostja esitanud VÕS § 111 mõttes vastuväite. Kui kostja on kohustatud viivist maksma, siis palus kostja kohtul selle vähendamist mõistliku suuruseni. 10.07.2015 ei olnud valmis ühtegi erialust ega nende kokkupanemise juhendit. Tulenevalt sellest, et kostja andis korduvalt täiendava tähtaja VÕS § 114 mõttes hagejale lepingulise kohustuse täitmiseks (hiljemalt 13.07.2015 tööpäeva lõpuks), siis on kostjal igal juhul õigus lepingust taganeda VÕS § 116 lg 2 p 5 esimese alternatiivi järgi, aga kostjal on õigus taganeda ka põhjusel, et hageja teatas 13.07.2015 e-kirjas, et ta kohustust ei täida aga kavatsegi täita (VÕS § 116 lg 2 p 5 teine alternatiiv). Kostja on andnud hagejale täiendava tähtaja VÕS § 114 mõttes vähemalt kolmel korral. Hageja on oma kohustuse rikkumisega tekitanud kahju, mis seisneb selles, et kostjal on tekkinud vastutus lepingupartneri ees, mis seisneb leppetrahvi maksmise kohustuses summas 2000 eurot. Leppetrahvi nõue oli hageja jaoks ettenähtav. Kostja on teavitanud korduvalt hagejat kahju tekkimisest, nt 13.07.2015 e-kirjaga. 17.07.2015 esitas kostja hagejale pretensiooni, milles teavitab hagejat, et lähtuvalt lepingulise kohustuse rikkumisest on jäänud kostjal oma lepingupartneri ees kohustused kohaselt täitmata ning viimane on esitanud leppetrahvi nõude summas 2000 eurot. Kostja on korraldanud ise töö valmimise, et erialuseid oleks võimalik eesmärgipäraselt kasutada ja erialused vastaksid nende otstarbele. Kostja on maksnud selle eest kolmandale isikule 850 eurot. Järelikult on selles ulatuses kostjal nõue hageja vastu kahju hüvitamiseks VÕS § 115 lg 1 järgi või kulutuste hüvitamiseks VÕS § 646 lg 5 järgi. Kostja vastusele on lisatud arve summas 850 eurot. Lisaks kahju hüvitamise nõudele annavad eespool toodud asjaolud aluse ka hinna alandamiseks. 14.07.2014 oli kostjal õigus töö vastuvõtmisest keelduda VÕS § 110 järgi ning lähtuvalt eelnevast (juhul kui saab lugeda, et 14.07.2015 on kostja töö vastu võtnud), siis on VÕS § 111 järgi kostjal õigus tasu maksmisest keelduda, kuna kostjal on hageja vastu nõue ja seda eelkõige ulatuses, mis tõenäoliselt võiks kuluda puuduste kõrvaldamiseks ja sellega seotud kulutuste hüvitamiseks aga ka ulatuses, milles kostja soovib olukorras, kus hüpoteetiliselt ei ole kostja lepingust kehtivalt taganenud alandada hinda ja nõuda kahju hüvitamist.
3(11)
Olenemata sellest, et kostja on nii 17.07.2015 kui ka 30.07.2015 väljendanud seisukohta, et hageja tasunõue ei ole muutunud sissenõutavaks või kui on muutunud sissenõutavaks mingil põhjusel, siis on hageja tasunõue sisuliselt 0 eurot, siis on kostja korduvalt välja pakkunud, et on nõus kokkuleppel tasuma mitte rohkem kui 2760 eurot koos käibemaksuga hagejale. Järelikult tuleb seda asjaolu arvestada ka hindamaks, kas keeldumine VÕS § 111 järgi on õigustatud või mitte. Esimese astme kohtu otsus
3.Harju Maakohtu 07.12.2015 otsusega jäeti hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hagejalt mõisteti välja menetluskulud 2025 eurot ning viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras otsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni kostjate kasuks. Pooled vaidlevad töövõtulepingu sõlmimise aja, lepingu täitmise tähtaja ning selle üle, kas kostja on lepingust kehtivalt taganenud. Maakohus tuvastas, et poolte vahel sõlmiti töövõtuleping erialuste, s.o kauba väljapanemiseks mõeldud lainepapist aluste, valmistamiseks 18.06.2015. Pooled kohtusid eelnevalt 17.06.2015. Maakohus leidis pooltevahelist e-kirjavahetust analüüsides, et pooled on 15.06-18.06.2015 pidanud lepingueelseid läbirääkimisi ning on 18. juuniks 2015 kokku leppinud hageja poolt kostjale valmistatavas tootes (alused kauba väljapanekuks), koguses (15.06.2015), toote lõplikes mõõtudes (17.06.2015), hinnas (17.06.2015) ja valmimise tähtajas (18.06.2015). Pooled saavutasid 18.06.2015 kokkuleppe kõigis lepingu sõlmimiseks olulistes tingimustes. Kostja poolt hagejale 17.07.2015 esitatud pretensioonis on ka kostja avaldanud, et kostja esitas hagejale tellimuse 18.06.2015 e-kirjaga ja hageja kinnitas tellimuse 18.06.2015 e-kirjaga. Maakohus tuvastas, et pooled leppisid kokku ühe toote hinnaks 70 eurot, millele lisandub käibemaks, seega on 60 toote hind 5040 eurot (4200 + 840) ning uue joonise ühekordse väljatöötamise eest 120 eurot (100+20), kokku 5160 eurot. Kostja on oma nõusolekut selgelt väljendanud 17.06.2015 kell 3:55 PM e-kirjas. Pooled soodushinnas kokkuleppele ei jõudnud. Hageja on kostjale esitanud 14.07.2015 arve nr M11927 summas 5160 eurot, mis vastab poolte poolt kokkulepitud hinnale. Maakohus tuvastas, et pooled leppisid kokku tellimuse täitmise 2 kuni 3 nädala jooksul, s.o hiljemalt kolmanda nädala viimasel päeval, s.o hiljemalt 09.07.2015. Kostja on korduvalt, so 15.06.2015, 17.06.2015 ja 18.06.2015 e-kirjadega küsinud hagejalt toote valmimise kuupäeva ning saades hagejalt 18.06.2015 e-kirjas toote valmimise ajaks 2-3 töönädalat, ei ole kostja 18.06.2015 hagejale saadetud vastuses nimetatud tähtajale koheselt vastu vaielnud ning andis nõusoleku panna tellimus kohe töösse. Kostja on vastuses hagile väitnud, et pooled leppisid 17.06.2015 toimunud kohtumisel kokku töö valmimise tähtajaks 10.07.2015, kuid kuna pooled ei ole selles üksmeelel, siis lähtus kohus kohtule esitatud e-kirjadest. Poolte vahel sõlmiti leping 18.06.2015 ning pooled leppisid kokku selles, et tellimus pannakse kohe töösse. Seega algas tähtaja kulgemine 19.06.2015 (TsÜS § 135). Eelduslikult on ettevõtluses iga nädal töönädal, kui ei ole kokku lepitud, et mõnel nädalal tööd ei toimu. Tähtaja määratlus „umbes 2 kuni 3 töönädalat“ võimaldab üldjuhul aru saada, et tähtaega arvutatakse nädalates ning et tähtpäev saabub kolmanda nädala viimasel päeval. Seega oli poolte vahel kokku lepitud tellimuse täitmise tähtaeg 09.07.2015 keskööni. Maakohus tuvastas, et hageja andis kostjale tellitud tooted üle 13.07.2015 (29 tk) ja 14.07.2015 (31 tk). Vaidlust ei olnud, et vastavalt kostja 06.07.2015 e-kirjale oli tellitud toodete üleandmise
4(11)
kohaks Lehepunkti ladu asukohaga Tala 4. Kuivõrd hageja täitis oma kohustuse osaliselt pärast kokku lepitud tähtaega, ei ole hageja oma kohustust õigel ajal täitnud (VÕS § 76 lg 3). Erialuste puhul ei ole tegemist standardse üldlevinud lahendusega, vaid nagu aluste nimetuses olev täiend „eri-„ viitab, on tegemist tootja väljatöötatud lahendusega, millest arusaamiseks on vaja tootjapoolset teavet. Seega oli töö lepingukohase üleandmise vältimatuks eelduseks erialuste manuaal ehk nende kokkupanemiseks mõeldud detailide montaaži instruktsioon ning manuaal oli mõistlikult vajalik töö sihipäraseks kasutamiseks. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja pidi koos tellimuse täitmisega kostjale üle andma ka vastava manuaali. Hageja ei andnud kostjale manuaali tähtajaks üle, ka kohtuistungil on hageja lepinguline esindaja kinnitanud, et kostjale anti toodete kokkupanemiseks eskiis. Poolte e-kirjavahetusega on tõendatud, et hageja oli teadlik sellest, et kostja tellis kokkulepitud töö oma lepingulise kohustuse täitmiseks teise isiku ees ning tugines mõistlikult töövõtja erialastele oskustele või teadmistele ja et ilma manuaalita ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab. Töö ei vastanud seetõttu 13.07.2015 seisuga lepingutingimustele. Hageja on rikkunud kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu, mis on VÕS § 116 lg 2 p 2 kohaselt oluline lepingurikkumine ning mille korral võib VÕS § 116 lg 4 alusel lepingust taganeda VÕS §-s 114 nimetatud täiendavat tähtaega andmata. Lähtudes sellest, et poolte vahel sõlmitud lepingu täitmise tähtajaks oli hiljemalt 09.07.2015, on kostja andnud hagejale kohustuse täitmiseks täiendava tähtaja, mis on tõendatud poolte ekirjavahetusega. Hageja ja AS Ajalehtede Kirjastus 16.09.2015 e-kirjavahetuses avaldatu ei tõenda erialuste kvaliteeti kostja poolt taganemisavalduse esitamise seisuga. Kostja on kohtule esitatud arvega tõendanud, et ta tellis erialuste manuaali koostamise ja kujundamise ise, Made by Man OÜ-lt (kd I tl 74). Seega ei ole kostja väited töö kvaliteedi puuduste kohta alusetud. VÕS § 116 lg 4 kohaselt võib lepingust täiendavat tähtaega andmata taganeda, kui teine lepingupool teatab, et ta oma kohustust ei täida. 13.07.2015 e-kirjaga (ajakirjariiul–tehniline joonis) on hageja (esindaja JP) teatanud kostjale (esindaja AA), et kogu tellitud töö antakse üle kuni 20.07.2015. Kostja tõlgendas õigustatult sellist hageja avaldust lepingutingimuste ühepoolseks muutmise katseks, olukorras, kui hageja oli mööda lasknud ka talle antud täiendava tähtajad, 10.07.2015 ja 13.07.2015. Samuti võis kostja tõlgendada hageja 13.07.2015 vastust keeldumisena oma kohustust täita, kuna hageja oli kostjale 06.07.2015 e-kirjas kinnitanud tellitud aluste valmimist 10.07.2015 ning 13.07.2015 e-kirjas sisuliselt tühistas enda poolt 06.07.2015 antud kinnituse ja määras uue tähtaja. Kostja ei pidanud määrama hagejale tema kohustuse täitmiseks VÕS § 114 nimetatud täiendavat tähtaega ning võis lepingust taganeda. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja on esitanud 13.07.2015 hagejale taganemisavalduse (VÕS § 188 lg 1). Lepingust taganemine on kehtiv, sest selle materiaalsed ja formaalsed eeldused on täidetud. Seega ei olnud kostjal 14.07.2015 enam kohustust tellitud kaupa vastu võtta ja 14.07.2015 arvet nr M11927 tasuda. Hageja on menetluses esitanud väite, et hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu alusel valmistatud toodete lõpptarbija AS Ajalehtede Kirjastus on kostjale nimetatud toodete eest tasunud. Nimetatud asjaolu ei takista pooltel täitmast lepingust taganemisest tulenevaid kohustusi.
5(11)
Viivise maksmise osas ja viivise määras on pooled erineval seisukohal. Ei ole tõendatud, et hageja ja kostja on omavahel lepingu sõlmimisel kokku leppinud viivise määras 0,25% päevas. 14.07.2015 arvel nr M11927 on küll märgitud, et käesolev arve on ühekordne ostu-müügileping ostja ja müüja vahel, mille alusel on kauba müüjal õigus nõuda viivist iga maksetähtaja ületanud päeva eest arvel toodud tingimuste alusel ning et vastuväiteid arve kohta saab esitada 3 tööpäeva jooksul alates arve kättesaamisest, kuid lähtudes Riigikohtu seisukohast kohtuasjas nr 3-2-1144-09 (p 11) ei tähenda sellise arve vastuvõtmine ja/või allkirjastamine seda, et arve vastuvõtja nõustub arvel esitatud tingimustega, milles varem kokkulepitud ei ole. Arvele märgitud tähtaja jooksul vastuväidete esitamata jätmist ei saa TsÜS § 68 lg 2 või 3 alusel lugeda otseseks või kaudseks tahteavalduseks, millest nähtuks soov tuua kaasa õiguslik tagajärg, st nõustumine arvel märgitud viivise ja selle määraga. VÕS § 13 lg 1 kohaselt võib lepingut muuta lepingupoolte kokkuleppel. Hageja on kohtule hagiavalduse lisana esitanud kostja 30.07.2015 kirja, milles kostja ei nõustu hageja viivisenõudega. Seega ei ole hageja viivisenõue suuremas kui seaduses sätestatud määras põhjendatud. Kuna kohus jättis rahuldamata põhinõude, jättis kohus rahuldamata ka hageja viivisenõude ega analüüsinud kostja alternatiivset vastuväidet. Apellatsioonkaebus
4.Hageja esitas maakohtu otsusele apellatsioonkaebuse, paludes tühistada otsus täies ulatuses ja teha uus otsus, millega rahuldada hagi. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 5160 eurot ja viivis määras 0,25 % päevas põhivõlalt alates 21.07.2015 kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni, samuti mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud. Hageja on seisukohal, et kohus on kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust, rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme ja hinnanud tõendeid ebaõigesti. Kohus on jätnud arvestamata hageja väite ja seda väidet kinnitava tõendi, et konkreetset tähtpäeva ja kellaaega ei olnud pooled lepingus kokku leppinud. Pooled olid leppinud kokku, et tööde orienteeruv valmimise aeg on umbes kaks kuni kolm nädalat. Tööde tegelik valmimise aeg, mis oli 3 nädalat ja 4 päeva ongi „umbes kaks kuni kolm töönädalat“. Poolte vahel oli vaidlus lepingu kohase täitmise üle nii tähtaegade kui manuaali osas. Manuaal anti üle 13.07.2015 koos erialustega ning see võimaldas erialuste kokkupanemist. Poolte vahel ei ole kokkulepet, milliste omadustega peab olema kokkupanemisjuhis. Esmane manuaal oli tehtud kostja nõudmisel kiirkorras. Hageja oli nõus tegema põhjalikuma manuaali. Kostja ei ole tõendanud, et manuaal ei olnud kasutuskõlblik. Hageja on esitanud tõendi, mille kohaselt erialuste lõpptellija on saanud ajakirjaalused kätte, on tööde kvaliteediga rahul ning ei omanud kostja suhtes selle tööga seoses ühtegi pretensiooni. Muu hulgas see tõend tõendab, et lõpptellijal AS-l Ajakirjade Kirjastus ei olnud pretensiooni erialuste kvaliteedi ega ka töö üleandmise aja suhtes. Asjaolu, et kostja on tellinud ise teise manuaali OÜ-lt Made by Man, ei tõenda, et hageja valmistatud manuaali abil ei olnud võimalik erialuseid kokku panna. Manuaal ise ei olnud töö objektiks, vaid erialused, mille omadused kokku lepiti. Ei ole sellist materiaalõiguslikku alust, mis oleks võimaldanud 13.07.2015 kostjal lepingust ilma täiendavat tähtaega andmata taganeda. Hageja ei ole kunagi teatanud, et ta oma kohustust ei täida. Täiendavat tähtaega ei ole võimalik anda enne esialgse tähtaja (kohtu hinnangul 09.07.2015) saabumist. Hageja ei ole tähtaega rikkunud, mistõttu on kõik kostja väited lepingu rikkumise kohta alusetud. Olukorras, kus hageja on väidetavalt 4 päeva lepingu täitmisega hiljaks jäänud ning tööd on juba pooles ulatuses üle antud ning lubab nädala jooksul ka ülejäänud kaubad tuua, ei esine lepingust taganemise alust.
6(11)
Kui kohus leidis, et lepingust taganemine on põhjendatud, oleks kohus pidanud kostjalt hageja kasuks välja mõistma üleantud erialuste väärtuse. Üleantud erialuste hinnaks oli lepingu alusel 5160 eurot. Seega oleks kohus pidanud mõistma välja kostjalt tagasitäitmisena 5160 eurot (VÕS § 189 lg 2). Kohtuotsus oli taganemise osas ning selle tagajärgede lahendamata jätmise osas üllatuslik. Kostja on võtnud kaubad vastu osaliselt enne ja osaliselt pärast väidetavat lepingust taganemist ning need hagejale tagastamise asemel võõrandanud AS-le Ajakirjade Kirjastus. Isegi kui kostja oleks esitanud 13.07.2015 lepingust taganemise avalduse, on kostja selle konkludentselt uuesti tagasi võtnud, sest on kaubad vastu võtnud ja edasi võõrandanud. Kui taganemine oleks olnud kostja tegelik soov, oleks kostja erialused hagejale tagasi andnud ning ülejäänud osas pidanud keelduma erialuste vastuvõtmisest. Taganemine ei ole aset leidnud, sest kostja ei ole esitanud taganemise avaldust ega tagastanud lepingu alusel saadut. Asjaolu, et kostja ei nõustunud viivisenõudega, ei tähenda, et poolte vahel olnud varasem viivisemäära kokkulepe on uue kokkuleppega muudetud. Poolte vahel on kokku lepitud lepingule kohalduv viivise määr 0,25% päevas. Kokkulepe nähtub kostjale 14.07.2015 esitatud arvelt. Arvel on märgitud, et vastuväited arve kohta tuleb esitada 3 tööpäeva jooksul alates arve kättesaamisest kas e-posti teel või paberkandjal. Kostja on 3 tööpäeva jooksul saatnud vastuse, milles nimetab oma vastuväited arvele. Vastuväidet viivise määra osas kostja ei esitanud, mis tõendab, et poolte vahel oli kokkulepe kohaldada seadusjärgsest määrast kõrgemat viivisemäära. Vastus apellatsioonkaebusele ja menetluse edasine käik
5.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud apellandi kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu tühistada (TsMS § 657 lg 1 p 2). Ringkonnakohus saab teha uue otsuse, millega rahuldab osaliselt hageja nõude. Hagi osalise rahuldamise tõttu tuleb muuta ka maakohtu määratud menetluskulude jaotust. Hageja apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. I
7.Maakohus tuvastas õigesti, et poolte vahel sõlmiti töövõtuleping (VÕS § 635 lg 1). Maakohus tuvastas õigesti poolte kirjavahetuse põhjal töövõtulepingu objekti (erialused ja nende kokkupanemise juhend ehk manuaal) ja kokkuleppe saavutamise hiljemalt 18.06.2015 toote omadustes (mõõtudes ja materjalis), koguses ja hinnas. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega selles osas ja neid ei korda.
8.Põhjendamatu on maakohtu järeldus, et pooled leppisid kokku tööde valmimise täpses tähtajas. Maakohus tuvastas iseenesest õigesti, et 18.06.2015 vastas AK AA e-kirjale (I kd, tl 7), et tootmisaeg 60 stendi valmistamiseks on umbes 2 kuni 3 töönädalat ning on küsinud kostjalt, kas hageja paneb tooted kohe töösse. Väljendist „umbes 2 kuni 3 töönädalat“ ei saa aga välja lugeda, et töö pidi valmis saama hiljemalt kolme töönädala möödudes arvates 18.06.2015. Sõna „umbes“ väljendab ebakonkreetsust ja ligikaudsust, töö võib sellise määratluse järgi valmida vähem kui kahe ja rohkem kui kolme nädala jooksul. Ka kostja järgnevast vastusest ei ilmne, et kostja oleks avaldanud tahet jõuda selles lepingutingimuses konkreetse kokkuleppeni kuupäeva täpsusega või et kostja oleks hagejale teinud teatavaks, et lepingu tähtaeg on oluline lepingutingimus kas kostja enda või kolmanda isiku jaoks. Puuduvad ka tõendid, et kostja avaldas lepingueelsete läbirääkimiste käigus hagejale, et tal on huvi töö
7(11)
konkreetseks ajaks valmimise vastu. Kuigi kostja viitab eelnevate suuliste läbirääkimiste käigus saavutatud 10.07.2015 kuupäevaga tähtajakokkuleppele, puuduvad selle kohta tõendid.
9.Sellest tulenevalt on lepingu tähtaeg määratud ligikaudselt ehk lepingupooled on jätnud lepingut sõlmides konkreetses lepingu objekti valmimise tähtaja tingimuses kokku leppimata kavatsusega jõuda selles kokkuleppele tulevikus või kavatsusega jätta see tingimus ühe lepingupoole määrata (lahtine tingimus VÕS § 26 lg 1 mõttes). Sellest tulenevalt on ebaõige maakohtu käsitlus tähtaja kulgema hakkamisest alates 19.06.2015 (TsÜS § 135 lg 1 mõttes). Kuivõrd tähtaeg jäi lahtiseks, ei ole vaidluse lahendamisel oluline töönädala määratluse analüüs maakohtu otsuses ja põhjendamatu on maakohtu hinnang, et poolte vahel lepiti kokku tellimuse täitmise tähtajas 09.07.2015 keskööni.
10.Asjaoludest ja tõenditest ilmneb, et pooled asuvad tööde valmimise tähtaega uuesti arutama 06.07.2015, mil kostja töötaja AA küsib hageja töötajalt J-lt e-kirjas (I kd, tl 29), kas alused saab ikka reedeks valmis ja määrab täitmise koha, selgitades, et alused tuleb transportida Lehepunkti lattu, mis asub Tala 4. Samal päeval vastab J, et arvatavasti alustatakse homme aluste tootmist, mispeale küsib A e-kirjas (I kd, tl 28), kas võib arvestada, et 10-ndal on alused valmis. Sellele küsimusele vastab hageja töötaja J (I kd, tl 65), et võib arvestada, et alused on
10.07.valmis. Seega ilmneb eelnimetatud tõenditest, et pooled saavutasid 06.07.2015 kokkuleppe lepingu tähtaja osas. Tähtaja tingimuse lahtiseks jätmist ja selles 06.07.2015 kokkuleppe saavutamist on alternatiivselt möönnud ka kostja oma vastuses (I kd, tl 50).
11.08.07.2015 e-kirjas (I kd, tl 27) küsib kostja töötaja AA hagejalt, kas on võimalik, et alused transporditaks Lehepunkti kella 16:00-ks nii palju, kui selleks kellaks valmis on ja ülejäänud esmaspäeval kella 16:00-ks. Sellele vastab hageja töötaja J e-kirjaga (I kd, tl 27): „Jah, teeme nii, et kella 16:00-ks saadame nii palju kui valmis on!“. 10.07.2015 küsib AA e-kirjas (I kd, tl 25) hagejale, kas alused anti üle ning kui palju neid valmis sai. Hageja töötaja J vastab sellele samal kuupäeval e-kirjaga (I kd, tl 70), et praegu on valmis ainult 5 tk, teised 15 tk on pooleli ja küsib, mis kellani neid võimalik lattu tuua on. Nimetatud kirja saab tõlgendada kui tähtaja pikendamise ettepanekut.
12.13.07.2015 on AA vastanud e-kirjaga (I kd, tl 72) järgmist: „Palun püüa majas toimetada nii, et tänase tööpäeva jooksul jõuaks ülejäänud Lehepunkti ära viia?“ Samuti küsib kirjutaja, kas oleks võimalik saada hinnasoodustust tulenevalt asjaolust, et Rimiga tuleb mingis mahus arveldada kampaania hilinemise tasude osas /.../. Hetkel olme niigi nende alustega nullipeal, et kui sa võluks meile mingisuguse soodustuse, oleks see kindlasti abiks. Ootan siis sinult tagasisidet: 1. valmimise kohta 2. kas ja kui palju saaks allahindlust.“ Viimast e-kirja saab käsitada nõusolekuna tähtaja pikendamiseks ehk tähtaja osas lepingu tingimuse muutmiseks, küsimust konkreetse tähtaja kohta ja küsimust uue tähtaja määramise kohta hageja poolt. Kostja esindaja ei anna selles kirjas ise täiendavat tähtaega (VÕS § 114 mõttes). Ühtlasi proovib kostja saavutada esialgse tähtaja pikendamisega ka vastuteenet kostjalt, so hinnasoodustust. Nimetatule vastab hageja töötaja J e-kirjaga (I kd, tl 72), et „kuni 20.07. meie anname kindlasti kogu töö kätte.“ Vaidlust ei ole selles, et tegelikult anti kõik tooted tellijale üle 14.07.2015. Seega saab väita, et konkludentselt määras hageja hiljem lepingu täitmise ajaks 14.07.2015.
13.Põhjendamatu on maakohtu järeldus, et hageja tahtis ühepoolselt 13.07.2015 e-kirjaga muuta lepingutingimusi ja tegi seda olukorras, kus oli mööda lasknud ka täiendavad tähtajad lepingu täitmiseks , so 10.07.2015 ja 13.07.2015.
8(11)
14.Maakohus tuvastas õigesti, et hageja andis kostjale tellitud tooted kokkulepitud kohas üle 13.07.2015 (29 tk) ja 14.07.2015 (31 tk). Arvestades, et kostja avaldas 13.07.2015 e-kirjas nõusolekut tähtaja pikendamiseks, hageja määras konkludentselt tähtajaks 14.07.2015 ja sellel kuupäeval anti kõik tooted üle, ei rikkunud hageja lepingutingimusi toodete üleandmise tähtaja osas (VÕS § 76 lg 3 mõttes). II
15.Maakohus tuvastas õigesti, et lepingutingimuste kohaselt sai töö lugeda nõuetekohaselt üleantuks koos aluse kokkupanemiseks mõeldud detailide montaaži instruktsiooniga (manuaal). 13.07.2015 kostja töötaja AA e-kirjast (I kd, tl 72) tulenevalt oli manuaal nimetatud kuupäevaks tellijale üle antud, kuid tellija ei olnud sellega rahul. Samal kuupäeval vastas hageja töötaja, et manuaal oli tehtud ajutine, päris manuaali saadan tänase päeva jooksul. Maakohus tuvastas õigesti, et kostja esitas 13.07.2015 lepingust taganemise avalduse ja tellis manuaali kolmandalt isikult.
16.Vaidlus on poolte vahel esmalt selles, kas manuaal oli nõuetekohane. Ainsaks tõendiks manuaali omaduste kohta on AA e-kiri 13.juulist 2015 (I kd, tl 72), milles viimane teatab järgmist: „Klient helistas ja ütles, et kohutavamat manuaali pole nad ealeski näinud! Kas tõesti tegi selle disainer, ausalt öeldes ega sellega eriti kiidelda ei saa küll.“ Tõendis kajastatust ei ole võimalik aru saada, kas klient heitis ette manuaali visuaalset väljanägemist või asjaolu, et manuaali järgi ei ole võimalik toodet kokku panna. Kostja on väitnud menetluses, et manuaali järgi ei olnud võimalik toodet kokku panna, kuid nimetatu on kostja subjektiivne arvamus. Tõendeid selle kohta esitatud ei ole. Asjakohaseks tõendiks oleks võinud olla näiteks mööblitisleri või disaineri kui asjatundja arvamus, et hageja poolt valmistatud juhiste järgi (I kd, tl 73) poleks olnud võimalik erialuseid kokku panna. Kostja tellitud ja kolmanda isiku poolt valmistatud manuaal (I kd, tl 126) on visuaalselt korrektsemalt vormistatud kui esialgne, kuid puuduvad tõendid, et manuaali visuaalses väljanägemises oleks pooled kokku leppinud. Mõistlikult võttes on oluline, et manuaali järgi oleks võimalik toode detailidest kokku panna.
17.Kostja ei ole seega manuaali lepingutingimustele mittevastavust tõendanud. Seega pole võimalik väita, et töö ei olnud lepingukohane (VÕS § 641 lg 1 ja § 641 lg 2 p 2 mõttes) ja kostja võis taganeda lepingust põhjusel, et manuaal ei vastanud lepingutingimustele. Leping tuleb lugeda täidetuks kohaselt (VÕS § 76 lg 3 mõttes). Kuivõrd hageja lubas saata 13.07.2015 jooksul parema manuaali, kuid kostja teatas enne lepingutähtaja lõppu, et tellib manuaali kolmandalt isikult, ei saa hagejale ette heita lubatud manuaali saatmata jätmist. Ühtlasi puudub alus väita, et kostjal tekkis õigus lasta see töö ise teha koos töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamise õigusega (VÕS § 646 lg 5 mõttes). Ringkonnakohus ei analüüsi eeltoodust tulenevalt küsimust, kas kostja poolt kolmandalt isikult tehtud tööde eest 858 euro tasumine oli mõistlik kulutus, mida saaks hagejalt nõuda.
18.Poolte vahel ei ole vaidlust, et 13.07.2015 esitas kostja hagejale lepingust taganemise avalduse. Kuivõrd leping täideti nõuetekohaselt, ei ole taganemisel toimet. III
19.Põhjendamatu on kostja väide, et ta ei ole töid vastu võtnud või alternatiivselt, et tal esineb alus tööde eest tasumata jätmiseks (VÕS § 111 lg 1). Puuduvad tõendid selle kohta, et kostjal oleks tekkinud kahju tellijale makstud leppetrahvi või kahjunõude näol. Vaidluse all ei ole, et kostja on 13.07.2015 e-kirjas viidanud Rimiga arveldamisele seoses hilinemisega ja vastava nõude esitamisele. Asjaolu, et 17.07.2015 pretensioonis viitab kostja sellele, et tal on lepingupartneri ees tekkinud hagejast tulenevalt leppetrahvi nõue, ei tõenda väidetava
9(11)
leppetrahvi nõude tasumist. Vastupidist kinnitab AS Ajalehtede Kirjastuse 16.09.2015 ekirjavahetus hagejaga, mille kohaselt ei ole viimasel erialuste kvaliteedi ega üleandmise tähtaja suhtes pretensioone. Seetõttu ei analüüsi kohus kostja väiteid kahju ettenähtavuse kohta. 20.Kuivõrd ringkonnakohus tuvastas töövõtulepingu kohase täitmise, puudub vajadus hinnata kostja alternatiivseid väiteid hinna alandamise kohta.
21.Maakohus tuvastas õigesti tööde hinna 4300 eurot + käibemaks, kokku 5160 eurot. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega selles osas ja neid ei korda.
22.Maakohus leidis õigesti, et tõendatud ei ole poolte kokkulepe viivise 0,25 % maksmise osas. Arvel viivise märkimist ei saa lugeda poolte kokkuleppeks viivise määra osas. Puuduvad tõendid, et pooled oleks enne arve esitamist saavutanud viivise osas sellise kokkuleppe. Riigikohus on analoogses vaidluses märkinud, et selleks, et arvel näidatud tingimused muutuksid poolte kokkuleppe osaks, peaks olema arvel selgelt näidatud, et soovitakse kokku leppida seni kokku leppimata tingimustes. /.../Arve vastuvõtmine või sellele allakirjutamine võib erandjuhul siiski tähendada arvel märgitud tingimustega nõustumist. Seda nt juhul, kui vastuvõtja on oma varasema käitumisega näidanud, et aktsepteerib arvel näidatud tingimusi, tasudes nt mõnel varasemal arvel näidatud viivise vms (vt lahend 3-2-1-144-09, p 11). Selliseid asjaolusid poolte varasema tava või praktika kohta ei ole hageja esile toonud ega tõendanud. Asjaolu, et kostja ei vaidlustanud arvele vastuväite esitamisel viivise määra, ei tähenda kokkuleppe olemasolu sellises suuruses viivise osas. Seetõttu saab hageja nõuda kostjalt vaid seadusjärgset viivist. Arvestades, et võlasumma on 5160 eurot, selle tasumise tähtaeg oli arve kohaselt 21.08.2015, viivitatud päevi on kohtuotsuse tegemise aja seisuga kokku 371, seadusjärgse viivise protsent perioodil 21.08.2015 – 31.12.2015 oli 8,05 % aastas ja 0,022055 päevas, viivitatud päevi 133; perioodil 01.01.2016-30.06.2016 8,05 % aastas ja 0,021995 % päevas, viivitatud päevi 182; perioodil 01.07.2016 – 26.08.2016 8 % aastas ja 0,021858 päevas, viivitatud päevi 56, on viivis kokku 421,07 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis kohtuotsuse tegemise aja seisuga 421,07 eurot ja sealt edasi viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhikohustuse kohase täitmiseni. Arvestades, et viivise nõue ei ole ebamõistlikult suur, puudub alus viivise vähendamiseks (VÕS § 113 lg 8 ja § 162 lg 1). IV
23.Maakohtu otsuse osalise tühistamise tõttu on põhjendatud muuta ka menetluskulude jaotust (TsMS § 173 lg 3). Kui kohus rahuldanuks hageja nõude viivise määraga 0,25 %, oleks hageja nõue kohtuotsuse tegemise kuupäeva seisuga olnud 5160 + 4785,90 = 9945,90 eurot. Ringkonnakohus rahuldab kohtuotsuse tegemise kuupäeva seisuga hageja nõude 5160 + 421,07 = 5581,70 euro ulatuses, so 56 % ulatuses. Arvestades, et vaidluse tuum kujutab endast siiski vaidlust põhivõla üle, on mõistlik jätta menetluskulud 25 % ulatuses hageja ja 75 % ulatuses kostja kanda. Samamoodi tuleb apellatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu jaotada apellatsioonimenetluse menetluskulud (TsMS § 171 lg 1). Ringkonnakohus poolte menetluskulusid kindlaks ei määra ega neid pooltelt välja ei mõista. Tulenevalt TsMS § 177 lgst 2 määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul käesoleva otsuse jõustumisest (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-142-15, p 22 ja 23).
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv Krista Kirspuu Parandatud 20.09.2016 määrusega
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
10(11)
RESOLUTSIOON:
Parandada tsiviilasjas nr 2-15-11832 Tallinna Ringkonnakohtu 26.08.2016 otsuses olev ebatäpsus ja lugeda õigeks, et kostja Viiking Turundus ja Reklaam OÜ esindajaks oli Ivo Kaurit.
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.