lahend.ee
OtsingKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-25-1078/6

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudRiigikohtu erikogu · 12.03.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohtu erikogu
Kohtuasja number
2-25-1078/6
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
12.03.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1005
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

ERIKOGU

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

2-25-1078

Määruse kuupäev

Tartu, 12. märts 2025. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Villu Kõve, liikmed Oliver Kask, Julia Laffranque, Kaupo Paal ja Kalev Saare

Kohtuasi

Pädeva kohtu määramine J.A. nõudes Eesti Vabariigi (Tallinna Vangla kaudu) vastu kahju hüvitamiseks

Menetluse alus Riigikohtus

Tartu Maakohtu 30. jaanuari 2025. a määrus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Tühistada Tartu Halduskohtu 8. jaanuari 2025. a määrus asjas nr 3-25-47 ja saata J.A. kaebus menetlusse võtmise otsustamiseks Tartu Halduskohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.J.A. (avaldaja) esitas 6. jaanuaril 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles selgitas, et kriminaalasjas nr 1-23-1975 kohtuotsusega määratud käitumiskontrolli täitmise käigus on kriminaalhooldusametniku tegevuse tõttu talle tekitatud nii varalist kui ka mittevaralist kahju. Nimetatud kohtuotsusega määrati avaldajale karistusseadustiku § 75 lg 4 alusel kohustus teha vereanalüüsi esimesel kuuel kuul pärast vangistuse osalist kandmist iga kuu ning edasi kord kvartalis. Kriminaalhooldusametnik aga käskis ka kuue kuu möödumise järel teha vereanalüüsi iga kuu. Analüüsi tegemist nõuti vähemalt viiel korral rohkem, kui kohtuotsuses oli määratud.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
2.
Tartu Halduskohus tagastas 8. jaanuari 2025. a määrusega kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 1 alusel. Asja lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, kuna kaebuse sisust lähtuvalt on tegemist kriminaalhoolduse täitmisel tekkinud küsimuste lahendamisega. Halduskohus tugines Riigikohtu erikogu 20. aprillil 2018 kohtuasjas nr 3-18-170 tehtud määrusele, milles võetud seisukoha järgi on kriminaalhoolduse täitmisel tekkivate küsimuste lahendamise kord reguleeritud kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-s 427, tegemist on kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimusega KrMS § 431 mõttes, ja avaldus (luba lahkuda Eesti Vabariigi territooriumilt) tuleb lahendada KrMS § 432 lg-s 1 ette nähtud korda järgivalt. Otstarbekas ei ole lähenemine, mille kohaselt peaks halduskohus erandlikult sekkuma mõne kriminaalhoolduse täitmisel kerkinud üksikküsimuse lahendamisse vaid põhjusel, et konkreetne vaidlus on olemuselt avalik-õiguslik.

2-25-1078 Halduskohus viitas ka Riigikohtu halduskolleegiumi 21. novembril 2012 asjas nr 3-3-1-52-12 tehtud otsuse p-dele 17 ja 18.

3.Avaldaja esitas 21. jaanuaril 2025 Tartu Maakohtule hagi Eesti Vabariigi (Tallinna Vangla kaudu) vastu. Hagiavalduse kohaselt soovib avaldaja, et talle hüvitatakse 5000 euro suurune varaline ja mittevaraline kahju, mis on tekkinud Tallinna Vangla kriminaalhooldajate avaldaja õigusi rikkuva tegevuse tõttu (vt tegevuse kirjeldust praeguse määruse p-st 1).
4.Tartu Maakohus jättis 30. jaanuari 2025. a määrusega hagi menetlusse võtmata. Maakohus leidis, et ei ole asjas pädev kohus. Maakohus edastas asja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 372 lg 8 alusel Riigikohtu tsiviil- ja halduskolleegiumi vahelisele erikogule pädeva kohtu määramiseks. Maakohtu hinnangul ei ole praegune vaidlus kriminaalhoolduse täitmisel kerkinud üksikküsimuste lahendamine, mida saaks teha täitmiskohtunik KrMS § 432 lg 1 alusel. Avaldaja soov on saada kahjuhüvitis kriminaalhoolduse täitmisel talle väidetavalt tekitatud kahju tõttu. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 17 lg 1 näeb ette, et kahju hüvitamiseks võib esitada taotluse kahju tekitanud haldusorganile või kaebuse halduskohtule. Kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks (RVastS § 18 lg 2). Kriminaalhooldus, nagu ka vanglad, on vanglateenistuse osa. Avalik-õiguslikust suhtest tulenevad vaidlused tuleb HKMS § 4 lg 1 järgi lahendada aga haldus-, mitte maakohtus.

ERIKOGU SEISUKOHT

5.Erikogu leiab, et avaldaja kahju hüvitamise nõude (kaebuse) lahendamine on halduskohtu pädevuses.
6.Avaldaja nõudis kaebuses ja hiljem hagiavalduses sellise varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist, mis on talle väidetavalt tekitatud kriminaalhooldusametniku ebaseadusliku tegevusega. Avaldaja väitel nõudis ametnik temalt kohtuotsuses ettenähtud korda eirates liiga sageli vereanalüüside tegemist.
7.Erikogu hinnangul ei ole praegune juhtum niisugune, mida on kirjeldatud Tartu Halduskohtu
8.jaanuari 2025. a määruses nimetatud Riigikohtu erikogu 20. aprillil 2018 kohtuasjas nr 3-18-170 tehtud määruses (ega Riigikohtu halduskolleegiumi 21. novembri 2012. a otsuses asjas nr 3-3-1-52-12). Mõlemal viidatud juhul ei olnud kohtusse pöördunud isik esitanud kahju hüvitamise nõuet. Kohtuasjas nr 3-18-170 taotles avaldaja kriminaalhooldusametnikult luba lahkuda Eesti Vabariigi territooriumilt tööle asumise tõttu Soome Vabariigis, ning pöördus loa andmata jätmise vaidlustamiseks kohtusse. Sellisel juhul, kui kontrollitakse ainult kriminaalhooldusametniku keelduva otsuse õiguspärasust, on tegemist kriminaalhooldusega seotud üksikküsimuse üle tekkinud vaidlusega, mida on KrMS §-de 427, 431 ja 432 alusel pädev lahendama maakohtu täitmiskohtunik (vt viidatud erikogu 20. aprilli 2018. a määruse p-d 9–12).
8.KrMS §-d 427, 431 ja 432 ei näe maakohtu täitmiskohtunikule ette pädevust lahendada kohtuotsuse täitmisel kriminaalhooldusametniku võimaliku õigusvastase tegevuse tõttu tekkinud kahju hüvitamise nõudeid. Eelmainitud pädevus ei tulene ka sellest, et kahju hüvitamise nõude lahendamise eeldusena tuleb mh lahendada üksikküsimus, kas kriminaalhooldusametniku tegevus oli õiguspärane või mitte.
9.Vaidlust ei saa lahendada ka süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (SKHS) alusel. SKHS § 1 lg 1 järgi sätestab SKHS menetleja poolt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise

2(3)

2-25-1078 alused, ulatuse ja korra. KrMS § 16 lg 1 kohaselt on kriminaalasja menetlejad kohus, prokuratuur ja uurimisasutus. Seega ei ole kriminaalhooldusametnik kriminaalasja menetleja. Järelikult ei ole avaldaja esitatud kahju hüvitamise nõuet võimalik läbi vaadata SKHS-s sätestatud korras.

10.RVastS § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist (RVastS-s sätestatud tingimustel). Mittevaralise kahju hüvitamise eeldusi reguleerib RVastS § 9. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Kriminaalhooldus, nagu ka vanglad, on vanglateenistuse osa (vangistusseaduse § 1051 lg 1 ja lg 2 p 2). Riigivastutus hõlmab avaliku võimu kandjate hüvitise avalik-õiguslikult põhjustatud kahju korral sõltumata sellest, kas toiming oli õiguspärane või õigusvastane. Olukorras, kui avalik-õigusliku vaidluse lahendamiseks puudub muu menetluskord, tuleb põhiõiguste kaitse põhimõttest tulenevalt vaidlus lahendada halduskohtus. RVastS § 17 lg 1 esimese lause kohaselt võib kahju hüvitamiseks esitada taotluse kahju tekitanud haldusorganile või kaebuse halduskohtule. Kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks (RVastS § 18 lg 2).
11.Eespool esitatud põhjustel on avaldaja nõuet (kaebust) pädev lahendama halduskohus. TsMS § 711 lg 3 näeb ette, et pädeva kohtu määramisel tühistab Riigikohtu erikogu kohtu määruse, milles pädevaks tunnistatud kohus leidis, et asi ei kuulu tema pädevusse, ja saadab asja lahendamiseks tühistatud määruse teinud kohtule. Erikogu tühistab Tartu Halduskohtu 8. jaanuari 2025. a määruse asjas nr 3-25-47 ja saadab avaldaja kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks Tartu Halduskohtule. (allkirjastatud digitaalselt)

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja