Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

2-25-5295 2.2 Välja mõista Axx R.L. G.L.-i kasuks elatis alates 04.04.2025 kuni R.L.-i täisealiseks saamiseni (xxxxxxxxxx) seadusjärgses miinimummääras: 2.2.1 Otsuse tegemise ajal on elatise suuruseks 236,75 eurot kuus [282,31 eurot (baassumma) + 59,43 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot (50% lapsetoetusest) – 23,21 eurot (pool lasterikka pere toetust jagada kahega ja jagatud laste arvuga peres ehk 7) – 41,78 eurot (15% vähendus, kuna vanusevahe G.L.-iga on vähem kui kolm aastat)]. Nimetatud summas tuleb elatis tasuda perioodil 04.04.2025 kuni 31.03.2026. 2.2.2 Väljamõistetud elatis muutub iga aasta 01. aprillil vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3, 4 ja 7 ning lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 lause 1, § 21 lg 3) suuruse muutumisel alates lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. 2.3 Välja mõista Axx R.L.-i G.L.-i kasuks elatis alates 04.04.2025 kuni R.L.-i täisealiseks saamiseni (xxxxxxxxxx) seadusjärgses miinimummääras: 2.3.1 Otsuse tegemise ajal on elatise suuruseks 268,53 eurot kuus [282,31 eurot (baassumma) + 59,43 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 50 eurot (50% lapsetoetusest) – 23,21 eurot (pool lasterikka pere toetust jagada kahega ja jagatud laste arvuga peres ehk 7)]. Nimetatud summas tuleb elatis tasuda perioodil 04.04.2025 kuni 31.03.2026. 2.3.2 Väljamõistetud elatis muutub iga aasta 01. aprillil vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3, 4 ning lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 lause 2, § 21 lg 3) suuruse muutumisel alates lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

2-25-5295 eurot kuus iga hageja täisealiseks saamiseni. Kostja ei maksa hagejatele elatist, ei tee kingitusi ega anna taskuraha. Hagejate emale laekub täitemenetlusaegne elatisabi 170 eurot kuus iga hageja kohta, mis ei kata hagejate vältimatuid kulusid isegi pooles osas. Alla miinimummäära elatis ei rahulda hagejate igapäevaseid vajadusi juba aastaid. Hagejate vältimatud kulud on suurenenud ning muutunud on varasema lahendi aluseks olevad asjaolud. Hagejad nõuavad elatise suurendamist alates hagi esitamisest 04.04.2025 seadusjärgse miinimummäärani muutuvas suuruses. Tartu Maakohtu 08.04.2025.a määrusega võeti hagi menetlusse. Kohus saatis hagimaterjalid kostjale ja kohustas teda hagile vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati TsMS § 407 võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile mittevastamise korral. Hagimaterjalid toimetati kostjale kätte 09.07.2025. Kostja ei vastanud hagile talle määratud tähtaja jooksul. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada tagaseljaotsusega. Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus ei tuvastanud TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise. Kohus, tutvunud hagiavalduse ja selle lisadega, leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. TsMS § 459 lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib otsust muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Kohus tegi rahvastikuregistri alusel kindlaks alljärgnevad vaidlustamata asjaolud: G.L. (sünd. xxxxxxxxxx), R.L. (sünd. xxxxxxxxxx) ja R.L. (sünd.xxxxxxxxxxx) on M.R. ja A.L.-i lapsed. Vastavalt PKS § 97 p-le 1 on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist. PKS § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Ülalpidamiskohustust ei mõjuta muudatused hooldusõiguses. PKS § 100 lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Elatist peab kasutama lapse huvides. PKS § 99 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ja seejuures arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg 1-2 sätestavad, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. Kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 101 lg-d 3-7 näevad ette seadusjärgse elatise arvutamise alused:

2-25-5295 









Arvutamise aluseks on baassumma, mis ühe lapse kohta on 200 eurot ning mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. (lg 3) Baasummale lisatakse kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. (lg 4) Elatise summast lahutatakse maha terve lapsetoetus ja pool lasterikka pere toetusest (mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel), sest selle arvelt saavad lapse vajadused juba rahuldatud (lg 5). Lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse suurused on määratud perehüvitiste seaduse § 17 lg-s 3 ja § 21 lg-s 2 ja 3. Elatist vähendatakse proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga, kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus. (lg 6) Kui kohustatud isik peab elatist maksma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15% esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui 3 aastat. (lg 7)

Hagejad nõuavad kostjalt elatise suurendamist seadusega sätestatud miinimummäärani ning muutuvas suuruses. Kohtu hinnangul ei pea laste kulusid ja elatise suurust selles ulatuses eraldi põhjendama ega tõendama. Kostja ei ole elatise nõudele seisukohta ega vastuväiteid esitanud. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis võiks olla aluseks kostjalt hagejate kasuks elatise väljamõistmisel allapoole seadusega ettenähtud alammäära. Kuna hagimaterjalidest nähtub, et hagejad ei viibi kostja juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, siis ei kuulu PKS § 101 lg 6 kohaldamisele. Kostja on kohustatud maksma elatist sama pere mitmele lapsele, mistõttu kohaldub PKS § 101 lg 7. Seega määrab kohus elatise kindlaks vastavalt PKS § 101 lg-tele 3-5 ja 7. Kohus selgitab, et hagi esitamise (04.04.2025) ja otsuse tegemise ajal oli ühe kuu elatise suurus: - G.L.-ile 278,53 eurot [(282,31 eurot (baassumma) + 59,43 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot (50% lapsetoetusest) – 23,21 eurot (pool lasterikka pere toetust jagada kahega ja jagatud laste arvuga peres ehk 7)], - R.L.-ile 236,75 eurot [282,31 eurot (baassumma) + 59,43 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot (50% lapsetoetusest) – 23,21 eurot (pool lasterikka pere toetust jagada kahega ja jagatud laste arvuga peres ehk 7) – 41,78 eurot (15% vähendus, kuna vanusevahe G.L.-iga on vähem kui kolm aastat)] ja - R.L.-ile 268,53 eurot [282,31 eurot (baassumma) + 59,43 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 50 eurot (50% lapsetoetusest) – 23,21 eurot (pool lasterikka pere toetust jagada kahega ja jagatud laste arvuga peres ehk 7)]. Kohus mõistab hagi esitamisest elatise kostjalt hagejate kasuks seadusjärgses miinimummääras kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Kohus mõistab elatise välja muutuvas suuruses, mis tähendab, et elatis muutub iga aasta 01. aprillil vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3, 4 ja 7 ning lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 lause 2, § 21 lg 2) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

2-25-5295 TsMS § 445 lg 1 alusel määrab kohus hagejate esindaja taotlusel kindlaks otsuse täitmise korra ja määrab, et kostjal tuleb hagejate kasuks välja mõistetud elatis maksta hagejate ema pangakontole. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. /Allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.