Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

2-25-108910 Menetluse käik S.M. ja M.M. esitasid 23.03.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult M.M. 700 euro elatise saamiseks. Kohus tegi 24.03.2025 võlgnikule makseettepaneku, millele võlgnik esitas vastuväite. 16.04.2025.a määrusega lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ning andis nõude üle menetlemiseks hagimenetlusse. Hagejad esitasid 22.04.2025 kohtule hagiavalduse kostja vastu elatise nõudes ning 30.05.2025 hagi täienduse. Hagi kohaselt elab hagejate seaduslik esindaja juba 3 aastat uue elukaaslasega. Kostja maksab hagejatele elatist 50-100 eurot kuus, kuid kolm kuud ei ole kostja üldse elatist maksnud. Kostja ei osale hagejate kasvatamisel. M.M. kulud ühes kuus on 700 eurot ja S.M. kulud 720 eurot. M.M. palus elatise välja mõista 300 eurot kuus ning S.M. 310 eurot kuus alates 24.03.2024. Hagejad täpsustasid 30.05.2025, et nõuavad siiski elatist seadusjärgses miinimummääras. Tartu Maakohtu 22.04.2025.a määrusega võeti hagi menetlusse. Kostja vaidles nõude suurustele vastu. Kohus määras istungi elatise nõude arutamiseks. Pooled sõlmisid elatise nõude osas kompromissi. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning on võimalik kinnitada. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab asja menetluse. Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: TsMS § 432 näeb ette, et menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti.

2-25-108910 Pooled ei leppinud kokku teisiti, mistõttu jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.