Kreditex Liising OÜ hagi OÜ Hamann Grupp ja MK vastu sõiduauto väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest, alternatiivselt kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 19.05.2016.a määrus kaja rahuldamata ja menetluse taastamata jätmiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik OÜ Hamann Grupp’i ja MK’i määruskaebus Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: Kreditex Liising OÜ (registrikood 12291095), tehinguline esindaja vandeadvokaat Oksana Sobko Kostja I (määruskaebuse esitaja I): OÜ Hamann Grupp (registrikood 12724855), seaduslik esindaja juhatuse liige PA Kostja II (määruskaebuse esitaja II): MK (isikukood
XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Tühistada Harju Maakohtu 19.05.2016.a määrus osaliselt osas, milles maakohus jättis OÜ Hamann Grupp’i ja MK’i kaja rahuldamata ja menetluse taastamata ning arvas 26.04.2016.a tasutud kautsjoni 200 eurot riigituludesse (resolutsiooni punktid 1 ja 4). Teha tühistatud osas uus määrus, millega rahuldada OÜ Hamann Grupp’i ja MK’i kaja Harju Maakohtu 04.04.2016.a tagaseljaotsuse peale, taastada menetlus ja saata asi menetluse jätkamiseks Harju Maakohtule. Muus osas jätta määrus muutmata.
Määruse tervikresolutsioon kehtib järgmises sõnastuses:
2.1.Rahuldada OÜ Hamann Grupp ja MK 26.04.2016 esitatud kaja ja taastada menetlus tsiviilasjas nr 2-15-15541.
1(7)
Tsiviilasi nr 2-15-15541
2.2.Jätta OÜ Hamann Grupp ja MK 26.04.2016 esitatud avaldus täitemenetluse peatamiseks täiteasjas nr 026/2016/937 rahuldamata.
2.3.Tagastada määruse jõustumise järgselt MK arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXX tema poolt 06.05.2016 Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229, selgitus: „Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja, tsiviilasja number 2-15-15541, Tagatis“ tasutud tagatis summas 2 500 eurot.
2.4.Määrus saata menetlusosalistele.
3.Rahuldada OÜ Hamann Grupp’i ja MK’i määruskaebus.
4.Määruse peale ei saa Riigikohtule esitada määruskaebust (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 417 lg 4 lause 2). Asjaolud
1.18.10.2015.a esitas hageja kostjate vastu hagi sõiduauto väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest ning alternatiivselt kahju 2500 euro hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaselt on hageja liisinguandjana ja OM liisinguvõtjana 21.05.2015.a sõlminud liisingulepingu nr L-50521-3, mille alusel andis hageja liisinguvõtjale rendile hagejale kuuluva sõiduauto Renault Megane Scenic (registreerimismärk XXXXXX). Hageja ütles liisingulepingu liisinguvõtja korduvate lepingujärgsete kohustuste rikkumise tõttu üles, mistõttu tekkis hagejal õigus nimetatud sõiduauto tagasi saamiseks. Liisinguvõtja selgituste kohaselt ei saa ta sõiduautot tagastada, kuna sõiduauto on kostjate valduses ja kostjad keelduvad sõiduautot tagastamast OM väidetava suutmatuse tõttu kostjatele auto remondimakseid tasuda. Hageja üritas kostja I renditud territooriumilt Tallinnas XXX autot ära tuua, ent ebaõnnestus seetõttu, et sõiduauto oli blokeeritud teiste sõidukitega. Hiljem hageja täiendas nõuet alternatiivse nõudega sõiduauto eest kahjuhüvitise 2500 eurot saamiseks, kuna OM esitatud dokumendi kohaselt on endiselt kostjate valduses, kuid kus täpselt, seda OM ei tea.
2.Kostjad vaidlesid hagile vastu, leides, et nende valduses sõiduautot ei ole. OM kinnitus ei ole käsitatav tõendina ja tuleks kohtul jätta tähelepanuta. Hageja peab suutma tõendada hagi aluseks olevaid asjaolusid - kostjad ei saa tõendada negatiivset asjaolu ehk asjaolu, et autot ei ole nende käes. Kostjate hinnangul on sõiduauto väärtus mitte rohkem kui 1500 eurot.
3.04.04.2016.a rahuldas kohus hagi tagaseljaotsusega, kuna kostjad ei ilmunud kohtuistungile. 05.04.2016.a kohtumäärusega parandas kohus tagaseljaotsust kahjuhüvitise summaga.
4.Kostjad esitasid 26.04.2016.a kohtule kaja menetluse taastamiseks, kuna kostjad ei ole saanud kutset 01.04.2016.a kohtuistungile isiklikult allkirja vastu üleandmisega ega elektrooniliselt, samuti on kohtuotsus vastuolus seadusega. Kostjad leidsid, et nad on vastuses hagiavaldusele esitanud kontaktandmetena üksnes XXX ning muid kontaktandmeid kostjad kohtule esitanud ei ole. Seetõttu on kohus ebaõigesti leidnud, et kostjate e-posti aadressi XXX saab kasutada kutse kättetoimetamiseks. Samas ei ole kostjad ka kutset e-posti aadressilt XXX kätte saanud. Kostjad leidsid, et võlaõiguslik suhe on hagejal tekkinud OM-ga ja selle lepingulise suhte alusel valdas OM sõidukit Renault Megane Scenic (registreerimismärk XXXXXX). Kostjatel hagejaga aga lepinguline suhe puudub. Hageja ei ole toonud õiguslikku alust, miks kostjad peaksid hagejale tasuma hüvitist sõiduki eest, mis on hageja arvamusel kostjate valduses. Kostjate hinnangul on hageja põhjendamatult kostjate arvel alusetult rikastunud, kuna saab kostjatelt 2500 eurot hüvitist sõiduki eest, mis on jätkuvalt tema omandis.
2(7)
Tsiviilasi nr 2-15-15541
5.Hageja esitas 10.05.2016.a kohtule seisukoha kaja osas. Hageja leidis, et kaja ei ole veenvalt põhjendatud ega tõendatud, mistõttu ei kuulu see rahuldamisele.
6.Harju Maakohus jättis 19.05.2016.a määrusega kostjate kaja rahuldamata ja menetluse taastamata. Määruse kohaselt said kostjad hagiavalduse kätte 01.12.2015.a (aadressilt XXX, Tallinn, kuna kostja II ema võttis kohtumaterjalid vastu). 10.12.2015.a esitasid kostjad ühise vastuse hagile. Kuna kostja II elukoha aadress (nii rahvastikuregistrijärgne kui ka vastuses avaldatud aadress) ühtivad kostja I asukoha aadressiga ning kostja II oli kostja I ainuosanik ja ainuke juhatuse liige ning kostjad esitasid kohtule dokumente ühiselt ja esitajaks oli kostja II, siis oli ja on kohus õigustatud edastama menetlusdokumente mõlemale kostjale kostja II kaudu (TsMS § 3141 lg 1). Hageja 02.02.2016.a seisukoht kostja vastuse kohta ja alternatiivne nõue saadeti kostjatele 03.02.2016.a e-posti aadressile XXX. 10.02.2016.a esitasid kostjad taas ühiselt vastuse hageja 02.02.2016.a menetlusdokumendile. Kohus edastas 11.02.2016.a kohtunõude nii hagejale kui ka kostjatele (viimasele e-posti aadressile XXX). Kohtunõude sisu oli päring pooltele küsimustes, kas esitatud tõendid on piisavad või soovivad pooled täiendavaid tõendeid esitada. Hagejal tuli anda seisukoht kostjate väitele, et O. Morguni kirjalik kinnitus ei ole asjakohases vormis tõend ja kas hagejal on sellega seoses taotlusi. Kostjatel, kas kostjad jäävad ekspertiisitaotluse juurde. Hagejal tuli anda seisukoht kostja II vande all ära kuulamiseks ja kas asja lahendamine on võimalik kokkuleppega. Kohus palus pooltel vastata hiljemalt 19.02.2016.a. 11.02.2016.a edastas kohus e-posti teel (XXX) kostjatele küsimuse, kas kohtuistungi ajaks sobib 01.04.2016.a. Seega mõlemad kostjad olid TsMS § 3141 lg 1 alusel kätte saanud teate, et kohus kavandab kohtuistungi pidada 01.04.2016.a. Kohus edastas 12.02.2016.a kohtukutse e-posti aadressile XXX. Seega on kohtukutse kostjatele TsMS § 3141 lg 1 alusel kätte toimetatud. 19.02.2016.a esitasid kostjad taas ühise vastuse kohtu 11.02.2016.a nõudele. Osundatu kinnitab, et kostjad said 11.02.2016.a kohtu poolt e-posti aadressil XXX edastatud kohtunõude kätte, kostjad vastasid sellele ühiselt kohtu antud tähtajaks (19.02.2016.a). Seejuures rõhutas kohus, et kostja II esitas mõlema kostja nimel ühise vastuse, kuigi oli teadlik, et alates 11.02.2016.a oli äriregistrisse kantud õigusmuudatus ja kostja II ei ole alates 11.02.2016.a enam kostja I juhatuse liige. TsMS § 200 lg 4 järgi peavad menetlusosaline ja tema esindaja kohtule ja teistele menetlusosalistele viivitamata teatama oma aadressi ja sidevahendi andmete muutumisest, sealhulgas andmete ajutisest muutumisest, kohtumenetluse kestel. Kostjad ei teavitanud kohut kostja I aadressi ja e-postiaadressi muutumisest ega senise juhatuse liikme volituste lõppemisest. Hageja esitas 19.02.2016.a täiendavad seisukohad. Kohtukutse edastati 15.02.2016.a kostjale II ka aadressile XXX Tallinnas, mis jäeti 22.02.2016.a TsMS § 362 alusel postkasti ja on seega ka sellel alusel kätte toimetatud. Kohtukutse edastati 08.03.2016.a kostjale II taas e-posti aadressile XXX. 01.04.2016.a toimus kohtuistung, millele kostjad ei ilmunud. 04.04.2016.a kohtuotsus ja 05.04.2016.a vigade parandamise määrus on edastatud kostja II e-posti aadressile XXX. 05.04.2016.a e-kirjaga on kostja II kinnitanud kohtuotsuse kättesaamist. Kuna nii kostja I (juhatuse liikme PA isikus) ja kostja II esitasid 26.04.2016.a Harju Maakohtule kaja menetluse taastamiseks, siis on ilmne, et mõlemad kostjad on Harju Maakohtu 04.04.2016.a otsuse kätte saanud 05.04.2016.a ning kätte saanud ka kõik varasemad kohtu poolt kohtuotsusega samal viisil kostjatele edastatud materjalid. Kuivõrd käesoleval juhul on kohtukutsed 12.02.2016.a (eelteatega 11.02.2016.a) edastatud mõlemale kostjale e-posti aadressile XXX ning kostja I ei ole teatanud kohtule oma andmete või esindusõigusliku isiku muutumisest, siis on kohtukutse mõlemale kostjale võimalik kätte toimetatuks lugeda TsMS § 3141 lg-te 1 ja 2 alusel. Seega ei esine TsMS § 415 lg 1 p 2 sätestatud aluseid, mis lubaksid kaja esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust kohtuistungile mitteilmumiseks. Kostjate poolt pole muud mõjuvat põhjust kohtuistungile mitteilmumiseks esitatud, kui see, et kostjad pole
3(7)
Tsiviilasi nr 2-15-15541 kohtukutset kätte saanud. Kuna kohus tuvastas, et kostjad on kohtukutse kätte saanud, siis ei olnud kostjatel mõjuvat põhjust istungile mitteilmumiseks ja kaja rahuldamiseks alus puudub. Kohus märgib, et kuna kostjad on kõik enne ja pärast 12.02.2016.a kohtu saadetud dokumendid ja kirjad e-posti aadressilt XXX kätte saanud, siis ei ole eluliselt usutav, et just 12.02.2016.a saadetud kohtukutset kostjad ei saanud. Liiatigi on kohus saatnud teate kohtuistungi toimumise kohta 01.04.2016.a kostjatele ka 11.02.2016.a e-kirjaga ning 22.02.2016.a posti teel. Samuti on korduskohtukutse saadetud e-posti teel täiendavalt 08.03.2016.a. Kostja I juhatuse liikme vahetus 11.02.2016.a ei ole takistanud kostjat I (MK isikus) 19.02.2016.a vastamast kohtu 11.02.2016.a e-kirjale ega esitamast kaja 26.04.2016.a (kuigi 04.04.2016.a tagaseljaotsus saadeti kotjale I taas aadressile XXX). TsMS § 200 lg 2 alusel ei luba kohus menetlusosalisel ega tema esindajal õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia. Kohus kontrollis ka TsMS § 415 lg 1 p 3 sätestatud alust menetluse taastamiseks. Hageja on esmase nõudena esitanud vindikatsioonihagi, milles nõuab omanikuna asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 lg-te 1 ja 2 alusel sõiduauto väljaandmist kostjate valdusest hageja valdusesse. Hagejal tuleb tõendada, et ta on omanik ja kostja on valdaja (AÕS § 82 lg 1, vt ka RKTKo nr 3-2-1-8507, p 16 ). AÕS § 32 sätestab, et valdus on tegelik võim asja üle ja AÕS § 33 lg 1 kohaselt on valdaja isik, kelle tegeliku võimu all on asi. Kostjad väidavad, et nad ei valda hageja asja. Kostjad ei ole viidanud, et nad peavad hageja asja kinni OM võla tagatisena vms. Kostjad väidavad, et neil puudub igasugune puutumus hageja autoga ja nad ka ei valda seda. Samas on hagejad esitanud fotomaterjali ja PPA PP kriminaalbüroo juhtivuurija MS 05.10.2015.a teatise selle kohta, et 02.10.2015.a kinnitasid kostjad uurijale, et sõiduk on nende valduses. Samas puudub kostjatel mistahes õiguslik alus hageja sõiduki valdamiseks. Isegi, kui kostjad on sõiduki senisest asukohast Kaera 6 territooriumil (hetkel ka kostja I äriregistrijärgne asukoht) ära viinud, siis on kohtul alust lugeda kostjaid hageja sõiduki valdajaks AÕS § 82 lg 2 alusel. Hagejal on võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 ja § 132 lg 1 järgi õigus nõuda kahju hüvitamist, kui kostjad hagejale sõiduautot ei tagasta. Kahju suurust on hageja tõendanud ning kostjate esitatud üks kuulutus ei tõenda kohtu arvates, et auto keskmine turuväärtus oleks madalam, kui 2500 eurot. Hageja omandiõigus on tõendatud ja kostjad ei ole sellele ka vastu vaielnud. Seega leidis kohus, et ei esine aluseid menetluse taastamiseks ka TsMS § 415 lg 1 p 3 alusel. Kostjad soovisid asja arutamist kohtuistungil, kostjad kutsuti kohtusse õigeaegselt ja kostjad ei ole kohtule esitanud mõjuvaid põhjuseid istungile mitteilmumiseks (TsMS § 413 lg 3).
7.Kostjad esitasid Harju Maakohtu 19.05.2016.a määruse peale määruskaebuse, paludes see tühistada, rahuldada kaja ja taastada menetlus. Kohus on tuvastanud, et kostjad ei ole kutset saanud isiklikult kätte allkirja vastu. Sõltumata kutse saatmise viisist pidid kostjad kinnitama, et nad said kutse kätte. Sellist kinnitust aga ei ole. Kostjad ei nõustunud, et kuna maakohus küsis kostjatelt, kas neile sobib kohtuistungi aeg 01.04.2016.a, et siis puudub alus TsMS § 415 lg 1 p 2 kohaldamiseks. Riigikohus on leidnud, et üksnes kohtuistungi toimumise aja teadmisest ei piisa, et lugeda kohtukutse TsMS § 307 lg 3 alusel nõuetekohaselt kättetoimetatuks. Seega asjaolu, et maakohus küsis kostjatelt arvamust istungi aja kohta ei saa olla alus TsMS § 415 lg 1 p 2 mittekohaldamiseks. Kutse saatmine e-postiaadressile ei ole piisav, et lugeda kohtukutse nõuetekohaselt kättetoimetatuks. Kostjale I saadeti kutse ainult juriidilisele postiaadressile ja maakohus tuvastas, et postiaadressi kaudu ei olnud kutse kostjale I kätte toimetatud. Kostja I esitas maakohtule vastuses hagiavaldusele enda kontaktandmed – XXX, mis on ka äriregistris. Kostja I ei ole esitanud maakohtule muid kontaktandmeid. Seoses sellega leidis maakohus ebaõigesti, et kostja II e-postiaadressi saab kasutada kostja I ametliku e-postiaadressina ja lugeda temale kutse kättetoimetatuks. Maakohus tuvastas, et kutse saatmise hetkel ei olnud kostja II enam kostja I juhatuse liige ja seega ei saanud tema isiklikku aadressi kasutada kostjale II dokumentide kättetoimetamiseks. Seega ei saanud kostja I kutset kätte.
4(7)
Tsiviilasi nr 2-15-15541
On ebaõige maakohtu seisukoht, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Maakohus põhjendas otsust sellega, et hagejale on tekitatud kahju seoses sõiduauto hävimisega või kaotsiminekuga, kui see on vastuolus hageja poolt esitatud asjaoludega. Hageja ei ole esitanud asjaolusid, et sõiduauto on hävinud või läinu kaotsi. Hagis on esitatud asjaolud, et sõiduauto on kostjate valduses. Hageja ei ole toonud õiguslikku alust ega asjaolusid, mille alusel kostjad oleksid kohustatud tasuma hagejale hüvitist 2500 eurot sõiduki eest, mis on endiselt hageja omandis ja tema väitel kostja valduses. Hageja oleks kohtuotsuse alusel põhjendamatult alusetult rikastunud, kuna saab kostjatelt 2500 eurot hüvitist sõiduki eest, mis on tema omandis.
8.Hageja palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja määruse muutmata ning menetluskulud kostjate kanda.
9.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
10.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et Harju Maakohtu 19.05.2016.a määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel osaliselt tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul esineb absoluutne alus kaja rahuldamiseks ja menetluse taastamiseks ning TsMS § 417 lg 2 alusel koosmõjus TsMS § 415 lg 1 p-ga 2 tuleb kaja rahuldada, asjas menetlus taastada ning asi saata menetluse jätkamiseks maakohtule.
11.TsMS § 415 lg 1 p 2 kohaselt võib kostja esitada tagaseljaotsuse peale kaja sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt. Eelnevast tulenevalt on praeguses asjas oluline kindlaks teha, kas kostjatele on kohtukutse toimetatud kätte isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt. Riigikohus on selgitanud, et TsMS § 415 lg-s 1 toodud asjaolud on TsMS § 417 lg 2 teise lause järgi menetluse taastamise absoluutsed alused ning kohtul on võimalik seda kontrollida, sest andmed kättetoimetamise kohta peavad sisalduma toimikus (RKTKm 3-2-2-2-13, p 14). TsMS § 343 lg 2 kohaselt peab kutse kättetoimetamise ja istungipäeva vahele jääma vähemalt kümme päeva. Menetlusosaliste nõusolekul võib tähtaeg olla ka lühem. Sellist nõusolekut ei esinenud. Asja materjalidest ega kohtu põhjendustest ei nähtu, et kohtukutse oleks kummalegi kostjale isiklikult allkirja vastu kätte toimetatud üleandmisega kohtuistungil. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et kohus oleks õigel ajal kohtukutse kostjatele elektrooniliselt kätte toimetanud. Elektroonilist kättetoimetamist reguleerib TsMS § 3111. Selle paragrahvi lg 1 kohaselt võib kohus toimetada menetlusdokumendi kätte elektrooniliselt selleks ettenähtud infosüsteemi kaudu. Lg 3 kohaselt loetakse menetlusdokument kätte toimetatuks, kui saaja avab selle infosüsteemis või kinnitab infosüsteemis selle vastuvõtmist dokumenti avamata. Kohtute Infosüsteemist nähtuvalt on kohtukutse kostjale II küll infosüsteemi kaudu kätte toimetatud, kuid alles 14.04.2016.a, mis on pärast kohtuistungit. Seega ei saa sellega arvestada. Lg 4 näeb ette ka elektroonilise kättetoimetamise kasutades muid vahendeid, nt e-post. Käesoleval juhul on toimikust nähtuvalt kohtukutse edastatud mitmekordselt e-posti kaudu aadressil XXX (tl 60, 68). TsMS § 3111 lg 5 kohaselt aga loetakse menetlusdokument lg-s 4 sätestatud korras saajale kättetoimetatuks, kui saaja kinnitab menetlusdokumendi kättesaamist. Sellist kinnitust aga kostjad edastanud ei ole. Seega ei sisaldu käesoleval juhul toimikus andmeid selle kohta, et kummalegi kostjale oleks kohtukutse isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt kätte toimetatud.
5(7)
Tsiviilasi nr 2-15-15541
12.Maakohus on märkinud, et ta on tuvastanud, et kostjad on kohtukutse kätte saanud, kuid toimikust selliseid asjaolusid ei nähtu. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et kuna kostjad esitasid kaja, siis on ilmne, et nad on saanud kätte ka kõik varasemad kohtu poolt otsusega samal viisil kostjatele edastatud materjalid. TsMS § 307 lg 1 järgi on menetlusdokument kätte toimetatud alates dokumendi või selle kinnitatud ärakirja või väljatrüki üleandmisest saajale, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kuigi TsMS näeb ette kättetoimetamisfiktsioone, mil seadus loeb kättetoimetamise toimunuks sõltumata dokumendi tegelikust üleandmisest, siis ei saa kättetoimetamisfiktsiooni alusel (mh TsMS § 3141) lugeda, et kohtukutse on käesoleval juhul elektrooniliselt kätte toimetatud, olenemata sellest, et kohtukutse saadeti e-postiga aadressile, kus menetlusosaline oli varasemalt dokumente kätte saanud või selle kaudu dokumente esitanud. Elektrooniline kättetoimetamine eeldab, et isik on dokumendi ka tegelikult kätte saanud. Kättetoimetamisfiktsioonide arvestamine TsMS § 415 mõttes läheks nimetatud paragrahvi eesmärgiga vastuollu. Käesoleval juhul on oluline eristada tagaseljaotsuse tegemise (TsMS § 407 lg 1) ja kaja rahuldamise eelduseid (TsMS § 415 lg 1 koosmõjus TsMS § 417 lg-ga 2). Tagaseljaotsuse võib teha ka olukorras, kus kohtukutse on toimetatud kostjale kätte mh avalikult (ehk pole nõutud kohtukutse tegelikku üleandmist), kuid sellisel juhul peab nii hageja kui ka kohus arvestama selle riskiga, et kui kohtukutse ei ole kostjale isiklikult allkirja vastu või elektrooniliselt kätte toimetatud, siis tagaseljaotsuse peale kaja esitades tuleb kaja rahuldada ja menetlus taastada. Ringkonnakohus rõhutab, et tagaseljaotsuse tegemine ei ole kohtu kohustus, vaid õigus. Eeltoodust tulenevalt esineb absoluutne alus menetluse taastamiseks, olenemata sellest, et varasemalt kostjad olid saanud kätte teisi dokumente, mis olid saadetud samu sidevahendeid kasutades, ning olenemata sellest, et kostja I ei teavitanud kohut juhatuse liikme ja sidevahendite vahetusest. Seega puudub ringkonnakohtul vajadus analüüsida, kas esines ka TsMS § 415 lg 1 p-s 3 sätestatud alus.
13.TsMS § 417 lg 2 kohaselt rahuldab kohus kaja ja taastab menetluse vastavalt kaja ulatusele olukorras, milles see oli enne tagaseljaotsuse põhjustanud toimingu tegemata jätmist, kui kaja on esitatud õiges vormis ja õigel ajal ning avaldaja on põhistanud mõjuva põhjuse, mis takistas tal tagaseljaotsuse aluseks olnud menetlustoimingut tähtaegselt tegemast ja kohtule sellest teatamast või kui esineb muu alus, mille tõttu ei võinud tagaseljaotsust teha. Menetluse taastamiseks ei ole vajalik mõjuv põhjus, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik. Käesoleval juhul ei olnud kaja esitamiseks mõjuv põhjus vajalik, kuna esineb TsMS § 415 lg 1 p 2 olukord. Kaja oli esitatud õiges vormis ja õigel ajal. Seega tuleb TsMS § 417 lg 2 alusel koosmõjus TsMS § 415 lg 1 p-ga 2 kaja rahuldada ning asjas menetlus taastada. TsMS § 418 lg 1 järgi menetluse taastamise korral tagaseljaotsus ei jõustu ja seda ei saa täita ning taastatud menetlus jätkub vastavalt kaja ulatusele olukorras, milles see oli enne tagaseljaotsuse põhjustanud toimingu tegemata jätmist.
14.Määrusega määras maakohus ka kautsjoni arvamise riigituludesse. Selles osas tuleb määrus samuti tühistada TsMS § 149 lg 5 alusel, kuna ringkonnakohus rahuldab kaja. Käesoleval juhul ei tuvastanud ringkonnakohus TsMS § 149 lg 51 sätestatud eeldusi (et kohtukutse oleks kostjatele kätte toimetatud nõuetekohaselt) ning seega puudub alus kautsjoni arvamiseks riigituludesse. Kaja tagastamiseks saavad kostjad esitada taotluse maakohtule, mis sisaldab kautsjoni tagastamiseks vajalikke andmeid (TsMS § 149 lg 8 lause 3).
15.Kuna maakohus lahendas kaja lahendamise määrusega ka täitemenetluse peatamise taotluse ja tagastas tagatise, siis tuleb maakohtu määrus tühistada osaliselt. Puudub alus maakohtu määrust täitemenetluse peatamise taotluse lahendamise ja tagatise tagastamise osas
6(7)
Tsiviilasi nr 2-15-15541 tühistada. Kostjad ei ole seda ka otsesõnu vaidlustanud, vaid on esitanud uue taotluse, mille maakohus on ka 17.06.2016.a määrusega rahuldanud.
16.Menetluskulude jaotus kuulub otsustamisele vastavalt asja uue läbivaatamise tulemusele (TsMS § 173 lg 3 viimane lause). Seega menetluskulud jaotab ja määrab kindlaks maakohus asja uuel läbivaatamisel.
17.TsMS § 417 lg 4 lause 2 kohaselt võib määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule edasi kaevata üksnes juhul, kui ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata. Seega ei saa käesoleva määruse peale Riigikohtule määruskaebust esitada. Krista Kirspuu (allkirjastatud digitaalselt)
Iko Nõmm (allkirjastatud digitaalselt)
Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.