Lennuabi OÜ hagi SkyUp MT Limited vastu võlanõudes
Tsiviilasja hind
5354,54 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Lennuabi OÜ (registrikood 14065010), lepinguline esindaja N M Kostja SkyUp MT Limited (välismaa registrikood C 103645), lepinguline esindaja H T Kohtuistungil 21.02.2025 Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Hagiavaldus rahuldada.
2.Välja mõista SkyUp MT Limited`lt Lennuabi OÜ kasuks põhivõlgnevus 4800 eurot; viivis perioodi 03.05.2024 kuni 08.07.2024 eest 109,57 eurot ja sissenõudmiskulud 320 eurot, kokku 5229,57 eurot.
3.Välja mõista SkyUp MT Limited`lt Lennuabi OÜ kasuks viivis põhinõudelt 4800 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 09.07.2024 kuni põhinõude täieliku täitmiseni. Menetluskulude jaotus
4.Jätta menetluskulud SkyUp MT Limited kanda.
5.Välja mõista SkyUp MT Limited`lt Lennuabi OÜ kasuks menetluskulu 1615 eurot.
Välja mõista SkyUp MT Limited`lt Lennuabi OÜ kasuks hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1615 eurot) viivis alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel
kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
lahendada
kirjalikus
HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt reisisid I L, A L, S L,| L L, H L (broneering xxx), S P, G H, S H (broneering xxx) 03.01.2024 SkyUp MT Limited (edaspidi kostja) opereeritaval lennul XXX suunaga Tallinn-Hurghada. Lend pidi saabuma 03.01.2024 kell 08.15, lend maandus Varssarvis ja saabus sihtkohta hilinemisega 04.01.2024 kell 00.08, seega hilines lend üle 12 tunni. Lennu vahemaa Tallinn- Hurghada vahel on 3 654 km. Reisijad hilinesid sihtpunkti üle 12 tunni ja reisijatel tekkis tulenevalt EU 261/2004 määrusest õigus nõuda artikkel 7 lõige 1 punkti c) alusel hüvitist 600 eurot reisija kohta. Kõik 10 eelnimetud reisijat loovutasid oma hüvitise nõuded hagejale.
Hageja esitas 03.05.2024 kostja vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Kostja esitas 07.06.2024 vastuväite maksekäsu kiirmenetluses kogu nõudele. Kostja oli enda sõnul valmis tasuma hüvitist kohtuväliselt ja pole sellest keeldunud. Kostja leidis, et kuna hageja ei esitanud kostjale enne kohtusse pöördumist korrektseid hüvitise taotlusi, st koos nõutud dokumentidega (passid, piletid, pardakaardid), siis ei pea kostja hagejale kõrvalnõudeid (sissenõudekulu juriidiliselt isikult, riigilõiv, menetluskulu ja viivist) hüvitama.
Kostja pöördus hageja poole 20.05.2024 paludes hagejal esitada koopiad reisijate isikutunnistusest, lennupiletid ja pardakaardid. Hageja esitas 04.06.2024 kostjale reisijate nõuete loovutamise lepingud, mis olid kõik allkirjastatud digitaalset ja vastavate lendude kinnitatud broneeringud.
Kostjal peab olema endal võimekus kontrollida, kas reisijad lennubroneeringute alusel ka lennule registreerusid ja lennul olid. Vastavalt EU 261/2004 määrus artikkel 3 lõige 2 punktile a) peab reisijal olema kinnitatud broneering asjaomasele lennule ning ta peab ilmub registreerimisele. EU 261/2004 määruse artikkel 2 punktide f ja g kohaselt võib reisija poolt esitatavaks tõendiks asjaomasel lennul viibimise kohta olla pilet või broneering, millest hageja on käesolevas hagis esitanud reisijate kinnitatud broneeringud.
Kostja vabaneb hüvitise maksmise kohustusest, kui kostja suudab tõendada eelnevalt välja toodud hüvitise maksmist välistavaid asjaolusid. Kostja ei ole selgitanud ega tõendanud, et kuupäeval 03.01.2024 toimunud lennu XXX suunaga Tallinn-Hurghada hilinemise põhjustasid erakorralised asjaolud. Seega puuduvad erakorralised asjaolud, mis välistaks hüvitise maksmise EU 261/2004 artikkel 7 lõige 1 punkti c) alusel. Vastavalt EU 261/2004 artikkel 7 lõige 1 punktile c) saavad reisijad hüvitist 600 euro ulatuses kõikide üle 1500 kilomeetri pikkuste ühendusesiseste lendude ning kõikide muude 1500-3500 kilomeetri pikkuste lendude puhul. Seega on hageja nõue kostja vastu 12 loovutatud nõude alusel käesoleva hagi esitamise hetkel EU 261/2004 artikkel 7 lõige 1 punkti c) alusel 4800 eurot (8x600).
Hageja palub kostjalt mõista välja hageja kasuks võlgnevus kokku summas 4800 eurot; mõista välja kostjalt hageja kasuks viivis maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest 03.05.2024 kuni hagi esitamiseni 08.07.2024 summas 109,57 eurot; mõista välja kostjalt hageja kasuks sissenõudmiskulud summas 320 eurot; mõista välja kostjalt hageja kasuks viivis põhisummalt 4800 eurot protsendina VÕS § 113 lg 1 teises lauses 2(9)
sätestatud määras alates 09.07.2024 kuni kohtuotsuse tegemiseni ning mõista välja kostjalt hageja kasuks viivis põhisummalt 4800 eurot protsendina VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni nõude täieliku täitmiseni ning jätta menetluskulud täielikult SkyUp MT Limited kanda.
Vastuseks kostja vastuväidetele leiab hageja, et kostja sai esitatud nõudeavaldusest ja hagiavaldusest piisava info, et kontrollida lennu broneeringut, reisija nime, lennule registreerimist ja seda kas reisija(te)l on õigus hüvitisele ning ei vaja ei isikut tõendava dokumendi koopiad ega pardapasse hüvitise välja maksmiseks. Hageja möönab, et EU määruse 261/2004 artikkel 3 lõige 2 punkt a) sätestab tõesti, et reisijal peab olema kinnitatud broneering asjaomasele lennule ning ta ilmub registreerimisele. EU 261/2004 määrus artikkel 2 kohaselt võib reisija poolt esitatavaks tõendiks asjaomasel lennul viibimise kohta olla pilet või broneering, millest hageja on käesolevas asjas esitanud reisijate kinnitatud broneeringud, millelt kõigilt nähtub vastav ainulaadne vastate isikute ja broneeringutega seotud broneeringu number.
Hageja ei nõustu hageja kostja meelevaldse tõlgendusega nagu tõendaks pardakaart/pass seda, et reisija ilmub registreerimisele, nimelt saab lennule registreeruda veebis/võrgus (online pardakaart) või pardakaarti lennujaamas välja võttes, nimetatu aga ei tähenda et reisija lennukisse siseneb ja lennule jõuab, st ilmub registreerumisele. Veebis/võrgus (ing k. online) registreerudes ei pruugi reisija kunagi jõuda lennujaama, lennujaamas olles ei pruugi reisija jõuda lennukile ning jääb ikkagi lennust maha.
Seadusandja on EU määruse 261/2004 artikkel 3 lõige 2 punkt a) „ilmub registreerimisele“ all pidanud silmas seda, et reisija jõuab punkti, kus reisijad lähevad lennuki pardale ja vahetult enne lennukisse sisenemist toimub lennule pardapasside kontroll ehk registreerumine. Nimetatu kohta ei ole ühelgi reisijal esitada tõendit, sest valdavalt toimub registreerumine elektrooniliselt, kus vastav masin loeb QR koodi, pardapassikonts tõmmatakse ära või pardapass/kaart tõmmatakse masinast läbi ja registreerumise kohta jääb märge ainult lennuettevõtja andmebaasi. Hageja leiab, et kostja nõuab alusetult pardapasse/kaarte, mis ei tõenda seda, et reisija ilmus asjaomase lennu registreerimisele vahetult enne pardale minekut. Lennufirmal endal on olemas andmebaas, millest nähtub kas reisija registreeris padapassi ja kas ta ka lennule registreeris ning seda kõike on võimalik lennufirmana kontrollida. EU määruse 261/2004 ei sätesta, et reisija peab esitama tõendina pardapassi/kaardi (ing k. boardingpass), määrusest tuleneb, et reisijal peab olema kinnitatud broneering asjaomasele lennule ning ta ilmub registreerimisele.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
10.Kostja on valmis tunnistama põhinõuet summas 4 800 eurot kui hageja esitab EU 261/2004 määruse artikkel 7 c) alusel hüvitise taotlemiseks kõik nõutud dokumendid ja nende kontrollimisel selgub, et reisijatel on õigust hüvitisele.
11.Kostja ei tunnista hageja kõrvalnõudeid, so sissenõudmiskulu, menetluskulu ja viivist. Kostja ei tasunud hüvitist kohtuväliselt, kuna hageja ei olnud kohtuväliselt tõendanud, et tal on õigus esindada reisijaid ja reisijad olid õigeaegselt registreerunud lennule. Euroopa Komisjon on 09.03.2017 andnud juhise määrus nr 261/2004 alusel hüvitise nõudmiseks. Viidatud juhise punktis 2 on toodud nõue, et juhul kui reisijat esindab hüvitise nõudmisel kolmas isik, siis peab ta olema suuteline esitama selge volikirja koos ID-kaardi või passi koopiaga (allkirja kontrollimiseks). 3(9)
12.Hageja esitas alles pärast nõudega kohtusse pöördumist kostjale reisijate poolt digitaalselt allkirjastatud volikirjad, millega on kohtumenetluse ajal tõendatud, et tal on õigus esindada antud reisijaid. Hageja ei ole esitanud kostjale kohtuväliselt ka teist olulist dokumenti (pardakaarti), mis tõendaks, et reisija oli end registreerunud lennule õigeaegselt. Hageja esitas kostjale kohtuvälise nõude tasuda hüvitis, kuid ei lisanud selle juurde digitaalselt allkirjastatud volikirju või nõude loovutamise lepinguid tõendamaks, et tal on õigus esindada. Kuna hageja ei ole siiani esitanud esindatavate isikute pardakaarti, siis ei ole kostja saanud veenduda, et reisijal oli õigus hüvitisele ja määrus nr 261/2004 kuulub kohaldamisele.
13.Kuna hageja ei olnud täitnud määruse nr 261/2004 alusel hüvitise nõudmiseks vajalikke tingimusi, siis ei saa lugeda kostjat rahalise kohustuse täitmisega viivituses olevaks VÕS § 113 mõttes ning seetõttu ei ole hagejal ka tekkinud õigust sissenõudmiskulude hüvitamisele VÕS § 1131 lg 1 alusel.
14.05.01.2025 seisukohas leiab kostja, et Euroopa Kohus on muutnud oma seisukohta EÜ määruse nr 261/2004 artikli 3 lõike 2 punkti a tõlgendamise osas peale 24.10.2019 tehtud otsust ning on 25.01.2024 avaldatud lahendis kohtuasjas C-474/22 Laudamotion GmbH versus flightright GmbH, leidnud, et määruse nr 261/2004 artikli 3 lõike 2 punktist a tuleneb, et seda määrust kohaldatakse reisijate suhtes tingimusel, et esiteks on neil reisijatel kinnitatud broneering asjaomasele lennule ja et ilmuvad nad õigeks ajaks registreerimisele. Kuna need kaks tingimust on kumulatiivsed, ei saa reisija ilmumist registreerimisele eeldada sellest, et tal on kinnitatud broneering asjaomasele lennule.
15.Artikli 3 lõike 2 punkti a soovitav toime nõuab, et reisijad ilmuksid õigeks ajaks lennujaama, täpsemalt tegutseva lennuettevõtja esindaja juurde, eesmärgiga lennata ette nähtud sihtkohta, isegi juhul, kui nad on enne lennujaama tulekut ennast juba veebis registreerinud. Seega ei ole määruse nr 261/2004 kohaldamiseks piisav ainult broneeringu omamine, millele keskendub hageja oma 2.12.2024 seisukoha p 2.3.- 2.6.
16.Hageja poolt esindatavate reisijate lennud toimusid reisikorraldaja SIA JoinUp Baltic poolt korraldatud pakettreisi raames. Vastavalt reisikorraldaja SIA JoinUp Baltic tingimustele toimub lennule registreerumine vaid lennujaamas, kuhu reisijad peavad saabuma hiljemalt 2 tundi enne lendu, mistõttu ei ole hageja viide veebis lennule registreerumise võimaluse kohta asjakohane. Kostja lennule registreerumise aega saab tuvastada kõige lihtsamalt pardakaardi järgi, mille esitamist on kostja taotlenud. Lennule registreerumise tingimused on toodud reisikorraldaja veebilehel. Kuna lennule registreerumise aeg on EÜ määruse nr 261/2004 artikli 3 lõike 2 punkti a kohaselt selle määruse kohaldamise aluseks, siis on põhjendatud lennuettevõtte poolne nõue reisijal tõestada oma õigeaegset registreerumist, mida ülalviidatud kohtulahendi C-474/22 punkti 16 kohaselt saab teha pardakaardiga.
17.Hageja eksib oma 2.12.2024 seisukoha p 2.5. viimases lõigus väites, et määruse 261/2004 artikkel 3 lõige 2 punkt a „ilmub registreerimisele“ all on peetud silmas seda, et reisija jõuab punkti, kus reisijad lähevad lennuki pardale ja vahetult enne lennukisse sisenemist toimub lennule pardapasside kontroll ehk registreerumine.
18.Määruses 261/2004 ei ole toodud mõiste „lennule registreerumine“ definitsiooni kuid seda terminit on selgitatud muuhulgas Euroopa Kohtu lahendis C-751/21. Antud lahendis eristatakse lennule registreerimist, mis võib toimuda veebis või lennuvälja registreerimislauas. Registreerimislaud asub lennujaamas enne turvakontrolli.
4(9)
Lennule registreerumisel väljastatakse reisijale pardakaart, kas digitaalne või paberkandjal. Lennuki pardale minek toimub lähteväravas, kus kontrollitakse pardakaardi olemasolu, ehk reisija õigust minna antud lennule.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
19.Kohus rahuldab hagi.
20.Vaidlus puudub järgmiste asjaolude osas. I L, A L, S L,| L L, H L (broneering xxx), S P, G H, S H (broneering xxx) reisisid 03.01.2024 kostja opereeritaval lennul XXX suunaga Tallinn-Hurghada (dtl 45-62). Lend tegi maandumise Varssavis ja lend hilines sihtkohta üle 12 tunni (dtl 63). EU 261/2004 määruse artikkel 7 lõige 1 punkti c) alusel on reisijatel õigus hüvitisele 600 euro ulatuses kõikide muude kui punktides a või b nimetatud lendude puhul. Kostja on valmis tunnistama põhinõuet summas 4 200 eurot juhul kui hageja esitab EU 261/2004 määruse artikkel 7 c) alusel hüvitise taotlemiseks kõik nõutud dokumendid ja nende kontrollimisel selgub, et reisijatel on õigust hüvitisele. Kostja ei tunnista hageja kõrvalnõudeid, so sissenõudmiskulu ja viivist.
21.Võlausaldaja võib oma nõude loovutada sõltumata võlgniku nõusolekust (VÕS § 164 lg 1 ls 1). Nõude loovutanud võlausaldaja peab uuele võlausaldajale andma nõuet tõendavad dokumendid ja nõude esitamiseks vajalikku teavet (VÕS § 168 lg 1 ls 1). Nõude loovutamine on võlgniku suhtes kehtiv, kui uus võlausaldaja esitas võlgnikule dokumendi loovutamise kohta (VÕS § 170 ls 2). Võlgnik võib esitada nõudele vastuväiteid, mis tal olid esialgse võlausaldaja vastu loovutamise ajal ja mis tal on uue võlausaldaja vastu (VÕS § 171 lg 1). Reisijad on loovutanud oma nõuded kostja vastu hagejale. Seega on hageja õigustatud esitama kostja vastu hüvitisenõude.
22.Hageja nõude õiguslikuks aluseks on Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11.02.2014 määrus (EU) nr 261/2004 (määrus), millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta. Määrust kohaldatakse reisijate suhtes, kes lendavad välja Euroopa Liidu liikmesriigi territooriumi lennujaamast tingimusel, et reisijal on kinnitatud broneering asjaomasele lennule ning ta ilmub registreerimisele, v.a lennu tühistamise korral (määruse artikkel 3(1)(a) ja (2)(a)). Lennu hilinemise korral on reisijatel õigus hüvitisele 600 euro ulatuses üle 3500 kilomeetri pikkuste lendude puhul hüvitist (määruse 261/2004 art 7(1)(c)). Artikli 7 lg 3 järgi osutatud hüvitist makstakse sularahas, elektroonilise pangaülekandena, pangakorralduse või pangatšekkidena või kirjalikul kokkuleppel reisijaga reisitšekkides ja/või muudes teenustes.
23.Kostja ei vaidlusta, et reisijatel oli broneering kostja opereeritavale lennule. Lennu vahemaa Tallinn-Hurghada vahel on 3 654 km. Vaidlus puudub, et 03.01.2024 lend XXX suunaga Tallinn-Hurghada hilines sihtkohta üle 3 tunni. Kostja ei vaidlusta asjaolu, et kõik reisijad olid lennul.
24.Vaidluse põhisisu on selles, kas hagejal tuleb esitada hüvitise saamiseks reisijate kohta pardakaardid. Kostja on seisukohal, et lennule õigeaegset registreerumist saab tõendada pardakaardiga. Kostja heidab hagejale ette, et hageja ei ole siiani esitanud esindatavate isikute pardakaarti ning kostja ei ole saanud veenduda, et reisijatel oli õigus hüvitisele ja määrus nr 261/2004 kuulub kohaldamisele. Euroopa Kohtu 25.01.2024 lahendi C-474/22 p-is 21 on öeldud, et määrust kohaldatakse reisijate suhtes tingimusel, et 1) reisijatel on kinnitatud broneering asjaomasele lennule ja 2) et nad ilmuvad õigeks ajaks registreerimisele või kui ta on ennast juba veebis registreerinud, peab ta olema ilmunud õigeks ajaks tegutseva lennuettevõtja esindaja juurde lennujaama. 5(9)
25.EU 261/2004 määrus artikkel 2 punkt f kohaselt on pilet reisimisõigust andev kehtiv dokument või muul kujul kui paberina esinev samaväärne dokument, sealhulgas elektrooniline dokument, mille on välja andnud või heakskiitnud lennuettevõtja või tema volitatud esindaja ning punkt g kohaselt on broneering tõsiasi, et reisijal on pilet või muu tõend, mis tõendab, et lennuettevõtja või reisikorraldaja on broneeringut tunnustanud ja selle registreerinud. Seega võib reisija poolt esitatavaks tõendiks asjaomasel lennul viibimise kohta olla pilet või broneering, millest hageja on käesolevas asjas esitanud reisijate kinnitatud broneeringud, millelt kõigilt nähtub vastav ainulaadne vastate isikute ja broneeringutega seotud broneeringu number.
26.Kohus nõustub hageja seisukohaga, et pardakaart/pass ei tõenda seda, et reisija ilmub õigeaegselt registreerimisele. Kostja märkis 21.02.2025 toimunud kohtuistungil, et käesoleva lennufirma puhul ei saa lennule registreeruda veebis/võrgus, pardakaardi saab välja võtta üksnes lennujaamas. Samuti selgitas kostja, et check-in nad pidid ära tegema, muidu nad ei oleks saanud lennule minna ja küsimus on aja tõendamises.
27.Seadusandja on EU määruse 261/2004 artikkel 3 lõige 2 punkt a) „ilmub registreerimisele“ all pidanud silmas seda, et reisija jõuab punkti, kus reisijad lähevad lennuki pardale ja vahetult enne lennukisse sisenemist toimub lennule pardapasside kontroll ehk registreerumine. Nimetatu kohta ei ole ühelgi reisijal esitada tõendit, sest valdavalt toimub registreerumine elektrooniliselt, kus vastav masin loeb QR koodi, pardapassikonts tõmmatakse ära või pardapass/kaart tõmmatakse masinast läbi ja registreerumise kohta jääb märge ainult lennuettevõtja andmebaasi.
28.Kohus on seisukohal, et pardapassid ei tõenda seda, et reisija ilmus asjaomase lennu registreerimisele vahetult enne pardale minekut. Kohus leiab, et pardakaardi välja võtmine ei tähenda seda, et reisija lennukisse siseneb ja lennule jõuab, sh ilmub õigeaegselt, so 45 minutit enne väljumisaega registreerumisele. Kohus veendus 21.02.2025 kohtuistungil (uurides pooltega hageja näidatud pardakaardi), et pardakaardilt nähtub mis kellaajal lend läheb, aga pardakaardilt ei nähtu kellaaega millal pardakaart välja võeti. St pardakaardilt ei nähtu, et see võeti välja 45 minutit enne lennu väljumist (protokolli lk 4). Kostja ei ole tõendanud, et hageja ei jõudnud õigeaegselt registreerimisele. Samuti märkis hageja, et lennufirmal endal on olemas andmebaas, millest nähtub kas reisija registreeris padapassi ja kas ta ka lennule registreeris ning seda kõike on võimalik lennufirmana kontrollida. EU määrus 261/2004 ei sätesta, et reisija peab esitama tõendina pardapassi/kaardi, määrusest tuleneb, et reisijal peab kinnitatud broneering asjaomasele lennule ning ta ilmub registreerimisele.
29.Euroopa Kohus on leidnud 24.10.2019 kohtuasjas c-756/18 LC and MD v easyJet Airline Co. Ltd., et kui on tegemist olukorraga, kus lubab teatud lennuettevõtja lennukisse isikud, kellel on kinnitatud broneering lennule, ning transpordib nad sihtkohta, siis tuleb asuda seisukohale, et reisijad on täitnud tingimuse ilmuda enne lendu registreerimisele. Neil asjaoludel ei pea nad järelikult registreerimisele ilmumist tõendama, kui nad esitavad hüvitisnõude. Sellest järeldub, et selliseid reisijaid kellel on kinnitatud broneering lennule ja kes on lennu sooritanud, tuleb pidada registreerimisele ilmumise nõude korrektselt täitnuks.
30.Seega, kuna nimetatud reisijad saabusid sihtkohta vähemalt kolmetunnise hilinemisega, on neil määruse nr 261/2004 aluse õigus hüvitisele selle hilinemise eest, ilma et nad peaksid seejuures esitama pardakaardi või muu dokumendi, mis tõendaks nende ilmumist hilinenud lennu registreerimisele ettenähtud ajal. Määrust nr 261/2004 ja eelkõige selle artikli 3 lõike 2 punkti a tuleb tõlgendada nii, et hilinenud lennu 6(9)
reisijatele, kellel on sellele lennule kinnitatud broneering, ei või keelduda määruse alusel hüvitist maksmast ainuüksi põhjusel, et nad ei ole hüvitisnõuet esitades tõendanud – eeskätt pardakaardiga – selle lennu registreerimisele ilmumist, välja arvatud juhul, kui tõendatakse, et neid reisijaid ei transporditud kõnealuse hilinenud lennuga, ning seda peab kontrollima liikmesriigi kohus. Vaidlus puudub, et reisijad ei läinud lennule. Eeltoodust tulenevalt on kostja nõue pardakaartide esitamise osas põhjendamatu.
31.Kohus leiab, et kostja sai hageja poolt esitatud nõudeavaldusest piisava info, et kontrollida lendude broneeringut, reisijate nime, lennule registreerimist ja seda kas reisijatel on õigus hüvitisele. Kohtu hinnangul ei ole vaja pardapasse hüvitise välja maksmiseks. Kohus märgib, et eelnimetatud Euroopa Kohtu 25.01.2024 lahend C474/22 oli ajendatud sellest, et reisija otsustas mitte minna hilineva lennu pardale, mis hilines sihtkohta 3 tundi ja 32 minutit, kuid soovis siiski saada hüvitist lennu eest mille pardale ta ei läinud. Kohus leidis, et lennureisija peab määruse artikli 5 lõikes 1 ja artikli 7 lõikes 1 ettenähtud hüvitise saamiseks juhul, kui lend hilineb lennuettevõtja poolt algselt kavandatud saabumisajaga võrreldes kolm tundi või rohkem, olema ilmunud õigeks ajaks registreerimisele, või kui ta on ennast juba veebis registreerinud, peab ta olema ilmunud õigeks ajaks tegutseva ettevõtja esindaja juurde lennujaama.
32.Kohus nõustub hagejaga, et Euroopa Kohtu 25.01.2024 lahend C474/22 ei käsitle pardapasse ning otsus ütleb üheselt ja selgelt, et reisija peab ilmuma lennu registreerimisele ja olema hilineval lennul ja selline registreering tehakse vahetult enne pardale minekut väravas ja selle kohta ei saa reisijad esitada tõendeid. Kostja ei ole tõendanud, et hagiavalduses toodud reisijad ei ilmunud õigeks ajaks pardale mineku registreerimisele. Vastupidi, kostja on omaks võtnud, et kõik reisijad läksid lennule. Seega on kostja etteheited hagejale seoses pardakaartide esitamata jätmisega alusetud. Eeltoodust tulenevalt on lennu hilinemisest tuleneva hüvituse välja nõudmise eeldused täidetud, so 1) reisijatel on kinnitatud broneering asjaomasele lennule ning 2) nad on ilmunud registreerimisele.
33.Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg 1). Eeltoodust tulenevalt kuulub reisijale hüvitamisele 4800 eurot. Hüvitise maksmist välistavad asjaolud puuduvad. Kuna nõue on loovutatud hagejale, siis kuulub eurot hüvitamisele hagejale.
Kohus leiab, et samuti kuuluvad rahuldamisele hageja kõrvalnõuded, so sissenõudmiskulu, menetluskulu ja viivis. Hageja pöördus 03.01.2024 lennu XXX suunaga Tallinn - Hurghada 8 reisija nõudega kostja poole veebruaris 2024. Kõikidele nõudekirjadele olid lisatud ka volikirjad. Kuivõrd kostja nõuetele ei reageerinud, siis pöördus hageja kohtusse. Hageja on selgitanud, et täiendavad dokumendi (broneeringu fail, isikut tõendava dokumendi koopia) esitab hageja alati juurde lennuettevõtetelt vastava taotluse saamisel. Kostja pöördus hageja poole 20.05.2024 paludes hagejal esitada koopiad reisijate isikutunnistusest, lennupiletid, pardakaardid. Hageja on tõendanud, et esitas 04.06.2024 kostjale reisijate nõuete loovutamise lepingud ja vastavate lendude kinnitatud broneeringud. Kostjal peab olema endal võimekus kontrollida, kas reisijad lennubroneeringute alusel ka lennule registreerusid ja lennul olid.
35.Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni (VÕS § 113 lg 1 ls 1). Viivise määraks loetakse VÕS §-is 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas (VÕS § 113 lg 1 ls 2). Kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise nõude puhul, 7(9)
arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest (VÕS § 113 lg 2). Viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest (TsMS § 367).
36.Kohus leiab, et viivisenõue 109,57 euro osas on põhjendatud. Hagejal on õigus VÕS § 113 lg 2 alusel arvestada viivist alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest 03.05.2024 kuni hagiavalduse esitamiseni 08.07.2024. Kuna nõue on loovutatud hagejale, siis kuulub viivis 109,57 eurot väljamõistmisele hagejale. Alates 09.07.2024 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 4800 eurot kuni põhinõude 4800 euro täitmiseni.
37.Kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot (VÕS § 1131 lg 1). Käesolevas asjas on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist, mistõttu on täidetud eeldused sissenõudmiskulude hüvitamise nõude esitamiseks. Seega tuleb sissenõudmiskulud summas 40 eurot iga reisija kasuks kostjalt välja mõista, kokku 320 eurot (8 reisijat x 40 eurot). Kuna nõue on loovutatud hagejale, siis kuulub 320 eurot hüvitamisele hagejale. 38. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võlgnevus 4800 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 03.05.2024 kuni 08.07.2024 eest summas 109,57 eurot ja sissenõudmiskulu 320 eurot. Samuti tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis alates 09.07.2024 põhisummalt eurot võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises sätestatud määras kuni kohustuse kohase täitmiseni.
MENETLUSKULUD
39.Asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma (TsMS § 173 lg 1 ja 4). Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (TsMS § 162 lg 1). Eeltoodust tulenevalt tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
40.Hageja on kandnud menetluskulusid kokku 2380 eurot. Hageja menetluskuludeks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 595 eurot ja õigusabikulud 1785 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja esindaja on osutanud õigusabi 12 tundi ja 45 minutit tunnitasuga 140 eurot tund. Hageja ei ole käibemaksukohuslane. Hageja kinnitab et kõik kulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasja menetlusega. Hageja palub kostjalt välja mõista ka viivis menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt.
41.Kostja leiab, et hageja menetluskulud on ebamõistlikult suured, põhjendamatud ning ülepaisutatud. Hageja on soovinud menetluskulude hüvitamist 55 minuti osas ka maksekäsu kiirmenetluses, kuigi TsMS § 4842 kohaselt on menetluskulud maksekäsu kiirmenetluses piiratud 20 euroga ja muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Kostja arvates on põhjendatud ja vajalik ajakulu õigusabi osutamisel olnud vähemalt 2 tunni võrra väiksem.
42.Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest ning seega on tegemist põhjendatud kuluga. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja riigilõivu 595 eurot. 8(9)
43.Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja kulud on põhjendatud osaliselt. TsMS § 4842 kohaselt määrab maksekäsu kiirmenetluses kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Maksekäsu kiirmenetluse üleminekul hagimenetluseks arvatakse asja maksekäsu kiirmenetluse kulud TsMS § 172 lg 9 kolmanda lause järgi hagimenetluse kulude hulka. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista maksekäsu kiirmenetluses kantud kuluks 20 eurot. Seega vähendab kohus ajakulu 55 minuti võrra.
44.Kohus vähendab kohtuistungiks ettevalmistamise ja materjalide ülevaatamise, kohtuistungile tuleku ja mineku ning osalemise kulu (hageja on arvestanud nimetatud kuluks kokku 2 tundi 50 minutit). Kohus peab nimetatud põhjendatud kuludeks kokku 1 tund, kuna tegemist ei ole keeruka ega mahuka asjaga. Samuti arvestab kohus sellega, et hageja esindaja on spetsialiseerunud nimetatud vaidlustele. Kohus leiab, et arvestades käesolevat vaidlust, esitatud menetlusdokumentide sisu ja tõendite mahtu, on hageja lepingulise esindaja kulud ülejäänud osas põhjendatud. Kõik hageja esindaja toimingud on menetluskulude nimekirjades esitatud ulatuses vajalikud ning seotud käesoleva kohtumenetlusega. Kokku on hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu 10 tundi. Lepingulise esindaja tunnitasu 140 eurot (ilma käibemaksuta) on juristist esindaja kohta liiga kõrge. Kohtupraktikas arvestatakse juristist esindaja puhul mõistlikuks tunnitasuks 100 eurot. Arvestada tuleb ka seda, et tegemist ei ole õiguslikult keerulise vaidlusega. Seega on hageja põhjendatud õigusabi kulu kokku 1000 eurot (10 x 100 eurot) ilma käibemaksuta.
45.Eeltoodust tulenevalt on hageja põhjendatud menetluskulud kokku 1615 eurot (maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot, õigusabikulud 1000 + riigilõiv 595), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
46.Vastavalt TsMS § 177 lg 4 ja hageja esitatud taotlusest, tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda alates käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
47.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).
48.Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280,00 eurot (TsMS § 178 lg 2).
49.Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.