lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-16-6108/4

Asjaõigus › Kinnistusraamatu asjad

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 18.08.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-16-6108/4
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Kinnistusraamatu asjad
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
18.08.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1512
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kai Kullerkupp, Viivi Tomson, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise aeg ja koht

18. august 2016 Tartu

Tsiviilasja number

2-16-6108

Tsiviilasi

Stella Valme määruskaebus Tartu Maakohtu kinnistusosakonna 1. aprilli 2016 kandemäärusele nr 254562016

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu kandemäärus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Stella Valme määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Määruskaebuse esitaja: Stella Valme (isikukood: XXXXXXXXX); esindaja vandeadvokaat Hiller Villers

esindajad

RESOLUTSIOON

Edasikaebamise kord

kinnistusosakonna

aprilli

1.Jätta Stella Valme määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu kinnistusosakonna 1. aprilli 2016 kandemäärus nr 254562016 muutmata.
2.Jätta määruskaebusega seotud menetluskulud Stella Valme kanda. Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes

vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 30.06.20262-25-5079/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.06.20262-24-11472/30Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-25-17304/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-26-5187/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 22.06.20262-26-4373/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20262-23-2633/53Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas

ASJAOLUD

1.Stella Valme esitas 10. veebruaril 2016 Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale avalduse, milles palus kustutada kinnistusregistriosa nr XXXXXX kolmanda jao kanne nr 2, s.o „Kasutusvaldus Kristian Valme (isikukood XXXXXXXXX) kaasomandiosale Andres Valme (isikukood XXXXXXXXXX) kasuks“ ning märkus „Kasutusvalduse kande numbriga 2 kustutamiseks piisab õigustatud isiku surma tõendamisest“ (tl 33–35). Avalduse kohaselt on nimetatud kanded algusest peale ebaõiged ja lubamatud. Kasutusvaldusega saab koormata kinnisasja, mitte kaasomaniku mõttelist osa. Seetõttu ei saa kinnisasja kaasomanik koormata oma kaasomandiosa asjaõigusseaduse (AÕS) § 73 lg 1 kohaselt asja valdust ja kasutust võimaldava asjaõigusega, nagu ta saab kaasomandiosale nt seada hüpoteegi. Kinnistusosakond saab kinnistusraamatus omal algatusel parandada mh õiguslikku tähendust mitteomavad kirjavead ja muud ilmsed eksitused (kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 631 lg 2). Kinnistusosakonnal on õigus kustutada omal algatusel lubamatud kanded, st kanded, mida seadus teha ei luba.
2.Kinnistusosakond kohustas 10. märtsi 2016 kandemäärusega nr 254562016 esitama hiljemalt
24.märtsiks 2016 kinnistusosakonnale Kristian Valme ja Andres Valme notariaalselt kinnitatud või digitaalselt allkirjastatud nõusolekud kinnistusregistri registriosast nr XXXXXX kasutusvalduse ja märkuse kustutamiseks ning tasuma riigilõivu. AÕS § 65 lg 1 järgi võib isik, kelle õigust on ebaõige kandega rikutud, nõuda ebaõige kande parandamiseks nõusolekut isikult, kelle õigusi parandamine puudutab. Kanne võib olla ebaõige mh juhul, kui kande tegemiseks puudub puudutatud isiku nõusolek. Kõiki 10. märtsi 2016 kandemääruses nimetatud kande tegemise takistusi avaldaja ei kõrvaldanud.

MAAKOHTU SEISUKOHT

3.Tartu Maakohtu kinnistusosakond jättis 1. aprilli 2016 määrusega kinnistamisavalduse rahuldamata. Kui kinnistusraamatusse tehakse kanne KRS § 341 järgi vajaliku puudutatud isiku nõusolekuta, on rikutud KRS § 341 lg-t 1 (vt Riigikohtu 9. detsembri 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-13715). KRS § 631 sätestab, et ebaõige kandemääruse alusel tehtud kanne parandatakse kinnistamisavalduse alusel. Kande parandamiseks on vajalik puudutatud isiku nõusolek. KRS § 341 lg-tes 1 ja 2 sätestatu kohaselt on kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, on

puudutatud isikuks kinnisasja või asjaõigust puudutava märke muutmisel või kustutamisel märke järgi õigustatud isikud, samuti isikud, kes omavad asjaõigust märkest tulenevale õigusele. Tulenevalt KRS § 341 lg-tes 1 ja 2 sätestatust on kasutusvalduse ja märkuse kustutamiseks vaja õigustatud isikute nõusolekuid. KRS § 33 lg 2 järgi tehakse kanne pärast lõivu tasumist. KRS § 35 lg 1 p 6 järgi tuleb kinnistamisavaldusele lisada andmed, mis võimaldavad kontrollida riigilõivu tasumist. KRS § 46 lg 1 järgi kinnistamisavalduse läbivaatamisel selgitab kinnistamiseks pädev isik välja, kas on esitatud nõutavad dokumendid (§ 35), mis vastavad nõutavale vormile ja kas kinnistusraamatusse kantud või märkega tagatud õigustest või seadusest tulenevalt ei ole kinnistamine välistatud. KRS § 46 lg 3 sätestab, kui kinnistamisavalduses esineb kande tegemist takistav puudus või puudub vajalik dokument, määrab kande tegemiseks pädev isik tähtaja puuduse kõrvaldamiseks. KRS § 46 lg-st 5 tulenevalt, kui puudust ei ole määratud tähtaja jooksul kõrvaldatud, teeb kinnistamiseks pädev isik määruse avalduse rahuldamata jätmise kohta. Kuivõrd kohtunikuabi poolt määratud tähtajaks kõiki puudusi ei kõrvaldatud, jättis kohtunikuabi kinnistamisavalduse rahuldamata.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4.Avaldaja esitas kinnistusosakonna määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna 1. aprilli 2016 kandemäärus nr 348052016 täies ulatuses ning teha uus määrus, millega rahuldada S. Valme kinnistamisavaldus. Määruskaebuse kohaselt on vaidlusalused kanded algselt ebaõiged ning need tuleb seetõttu kinnistusraamatust kustutada. Vaidlustatud kandemääruses ei ole nimetatule hinnangut antud. Kanne ja märkus, mille kustutamist S. Valme taotleb, olid esialgselt kinnistusraamatusse kantud ilma S. Valmelt nõusolekut küsimata. Ka seetõttu on kanne ja märkus ebaõiged. Kinnistusosakonnal on õigus kustutada omal algatusel ka nö lubamatud kanded, st kanded, mida seadus teha ei luba. Lubamatu kande kustutamist saab parandamishagiga nõuda üksnes juhul, kui kinnistusosakond seda omal algatusel teinud ei ole. Kandemääruses ei ole kinnistuosakond põhjendanud ega selgitanud, miks ei ole kinnistusosakonnal võimalik teha kannet omal algatusel ilma Kristian Valme ja Andres Valme nõusolekuta Kinnistusosakonna poolt on jäetud tähelepanuta KRS § 631 lg 2, mis annab kinnistusosakonnale õiguse ja võimaluse omal algatusel ametiülesande korras parandada ilmsed eksimused. Vaidlustatud kandemääruses on küll viidatud KRS § 631 lg-le 1, mis nõuab kande parandamiseks vajalike puudutatud isikute nõusolekute esitamist, kuid kandemääruses on jäetud täiesti tähelepanuta, et kinnistamisavaldus on esitatud KRS § 631 lg 2 alusel, mis sätestab, et ilmselged eksimused parandab kinnistusosakond ametiülesande korras ning puudutatud isikute nõusolekud ei ole sellisel juhul parandamiseks vajalikud. Kinnistusosakonna nõue esitada Kristian Valme ja Andres Valme nõusolekud registriosast nr XXXXXX kasutusvalduse ja märkuse kustutamiseks ei ole põhjendatud. Kasutusvalduse kanne ja märkus väljendavad olematut õigust, mida neil isikutel kehtiva õiguse kohaselt olla ei saa ning mida kinnistusraamatusse üleüldse ei oleks tohtinud kanda. Kristian Valme ja Andres Valme ei saa olla puudutatud isikuteks KRS § 341 lg 1 ja 2 mõttes. Lubamatust kandest ja märkusest ei ole tekkinud isikutele ka kandest ja/või märkusest tulenevat õigust. Seetõttu ei saa lubamatu (kehtetu) kande ja märkuse kustutamise kanne kahjustada nende isikute õigusi.
5.Kohtunikuabi jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle kohtunikule (tl 27–29). Viru Maakohtu kohtunik jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu kinnistusosakonna 1. aprilli 2016 kandemäärus muutmata. Avaldaja palus 10. veebruaril 2016 Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale saadetud avalduses kustutada kinnistusregistriosa nr XXXXXX kolmanda jao kanne nr 2 „Kasutusvaldus Kristian Valme (isikukood XXXXXXXX) kaasomandiosale Andres Valme (isikukood XXXXXXXX) kasuks“ ning märkus „Kasutusvalduse kande numbriga 2 kustutamiseks piisab õigustatud isiku surma tõendamisest“. Seega nõudis avaldaja kinnistusraamatu ebaõige kande parandamist. KRS § 341 lg 1 kohaselt on kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. KRS § 341 lg 2 p 2 järgi on asjaõiguse kustutamisel või selle sisu muutmisel puudutatud isikuks kustutatava või muudetava asjaõiguse omaja; KRS § 341 lg 2 p 6 järgi on puudutatud isikuks, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, kinnisasja või asjaõigust puudutava märke muutmisel või kustutamisel märke järgi õigustatud isikud, samuti isikud, kes omavad asjaõigust märkest tulenevale õigusele. Avaldaja 10. veebruari 2016 avaldusele ei olnud lisatud puudutatud isikute Kristian Valme ja Andres Valme nõusolekuid. Tulenevalt AÕS § 65 lg-st 1 ja KRS § 341 lg-st 1 ja lg 2 p-dest 2 ja 6 tuli koos avaldusega esitada puudutatud isiku nõusolek (KRS § 35 lg 1 p 2). Kohtunikuabi andis avaldajale 10. märtsi 2016 kandemäärusega tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kuna nimetatud puudust avaldaja tähtaegselt ei kõrvaldanud, oli põhjendatud kinnistamisavalduse rahuldamata jätmine KRS § 46 lg 5 ja TsMS § 596 lg 2 alusel.
7.Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitaja väitega, et kaasomandi mõttelisele osale ei saa seada kasutusvaldust, (vt Riigikohtu 14. oktoobri 2008 määruse tsiviilasjas nr 3-2-1-84-08 p-i 10). Kinnisasja kaasomandi mõttelist osa ei saa koormata ei isikliku kasutusõiguse, reaalservituudi, kasutusvalduse ega hoonestusõigusega. KRS § 621 lg 1 p 1 kohaselt parandatakse kinnistusraamatu kanne muuhulgas juhul, kui kanne on tehtud ebaõige kandemääruse alusel. Kuivõrd seadusest tulenevalt ei tohtinud vaidlusaluseid kandeid teha, siis on kanded tehtud ebaõige kandemääruse alusel. Kinnistusraamatusse kantakse AÕS § 53 lg 1 järgi ainult seaduses ettenähtud andmed. Ainult seadusega lubatavatel kannetel on kannetele ette nähtud tähendus, st nende õigsust AÕS § 56 alusel eeldatakse ja neile andmetele tuginedes on võimalik õigus heauskselt omandada AÕS § 561 alusel. Lubamatu kanne on ebaõige ja see tuleb parandada. Lubamatu sisuga asjaõigust kinnistusraamatu kandest ei teki. (Riigikohtu 12. juuni 2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-84-12, p 12). Kui kande parandamise õigus on kinnistusosakonnale seaduse järgi ette nähtud, tähendab see ühtlasi ka ametikohustust ebaõige kande parandada. Samas ei saa kandest puudutatud isik ega muu isik kinnistusosakonnalt nõuda kande parandamist omal algatusel. Ta saab pöörduda kinnistusosakonna poole üksnes märgukirjaga ega saa esitada määruskaebust, kui kinnistusosakond ei alusta kande parandamise menetlust (Riigikohtu 21. detsembri 2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-123-10, p 11). Seega juhul, kui avaldaja 10. veebruari 2016 avaldust tuleb käsitleda mitte kinnistamisavaldusena, vaid ettepanekuna ebaõige kande parandamiseks, puudub tal vaidlustatud määrusele kaebeõigus.

Kui puudutatud isik keeldub nõusoleku andmisest ebaõige kande parandamiseks, siis on võimalik seda asendada tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 alusel hagimenetluses tehtava kohtuotsusega.

9.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb määruskaebusega seotud menetluskulud TsMS § 172 lg 2 alusel jätta avaldaja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Kai Kullerkupp

Viivi Tomson

Triin Uusen-Nacke

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.06.20262-21-6597/67Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 19.06.20262-25-3089/76Tartu Maakohus Tartu kohtumaja