Creditreform Eesti OÜ hagi Aija Aleksandrova vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
338,71 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Creditreform Eesti OÜ (registrikood 10887820; asukoht: Pirita tee 20, Tallinn 10127) Hageja esindaja: Triin Reinmaa (RT Capital Estonia OÜ; telefon: 682 6304; e-post: [email protected]) Kostja: Aija Aleksandrova (isikukood xxxxxxxxxxx; elu- ja viibimiskoht teadmata)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt Creditreform Eesti OÜ hagi Aija Aleksandrova vastu võlgnevuse nõudes.
2.Välja mõista Aija Aleksandrova’lt Creditreform Eesti OÜ kasuks:
võla sissenõudmiseks kantud kuludest summas 42 (nelikümmend kaks) eurot ja 45 senti;
3.Välja mõista Aija Aleksandrova’lt Creditreform Eesti OÜ kasuks viivis 8 % aastas põhinõudelt (160 eurot) alates 17.06.2016.a. kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni.
4.Jätta välja mõistmata Aija Aleksandrova’lt Creditreform Eesti OÜ kasuks sissenõudmisega seotud kulud summas 10 (kümme) eurot.
5.Toimetada otsus kätte kostjale Ametlikud Teadaanded kaudu. Avaldada väljavõte ja kohtuotsuse resolutsioon väljaandes Ametlikud Teadaanded. Dokument loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. (TsMS § 317 lg 1 p 1, lg 3, lg 4 p 3, lg 5).
6.Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
7.Toimetada tagaseljaotsus hageja esindajale. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
8.Jätta 97 % hageja menetluskuludest Aija Aleksandrova kanda ja 3% hageja menetluskuludest tema enda kanda.
9.Määrata Creditreform Eesti OÜ menetluskulude rahaliseks suuruseks 135 (ükssada kolmkümmend viis) eurot.
10.Välja mõista Aija Aleksandrova’lt Creditreform Eesti OÜ kasuks menetluskuluna 130 (ükssada kolmkümmend) eurot ja 95 senti ning viivis tasumata menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Apellatsioonkaebuse esitamine
11.Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus menetleb apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Käesoleval juhul kohus edasikaebamiseks luba ei anna.
12.Apellatsioonkaebuse esitamise soovi korral tuleb hagejal kümne päeva jooksul otsuse kuulutamisest arvates teatada kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus, et kohus otsust puuduoleva osaga täiendaks. Otsuse täiendamise korral hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest arvates. Kui hageja kümne päeva jooksul kirjeldava ja põhjendava osata tehtud otsuse kuulutamisest arvates ei teata apellatsioonkaebuse esitamise soovist, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud (TsMS § 448 lg 41 ja lg 42, § 632 lg 3). Kaja esitamine
13.Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada sai. Kajalt tasutakse kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule (TsMS § 142 lg 2, § 415).
KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA
14.TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja põhjendavas osas põhjendab vaid hagi osalist rahuldamata jätmist.
15.Kostja võttis 07.05.2013.a. vastava laenutaotlusega Ferratum Eesti OÜ’lt laenu summas 220 eurot. 07.05.2013.a. väljastati kostjale laenusumma. Kostja võttis laenu 30 päevaks Seega kohustus kostja kui laenuvõtja tagastama laenu hiljemalt 06.06.2013.a. Intressis ei ole pooled kokku leppinud.
16.Üldtingimuste p-i 8.3. järgi laenu mittetähtaegsel tasumisel kohustub laenutaotleja tasuma laenuandja poolt laenutaotlejale saadetud meeldetuletuskirjade saatmise eest teenustasu. Meeldetuletuskirja saatmine maksab laenutaotlejale 10 eurot. Seoses kostjapoolse laenu tasumata jätmisega saatis laenuandja kostjale vastavad meeldetuletuskirjad 13.06.2013.a. ja 07.08.2013.a. Üldtingimuste p-i 8.7. kohaselt nõustub laenutaotleja vastuvaidlematult tasuma kõik laenu ja lepingust tulenevate võlgnevuste sundsissenõudmise kulud, sealhulgas hüvitama laenuandjale kulud, mis kaasnevad laenuandajale sissenõudmisteenuse tellimisega. 21.01.2014.a. algatas Ferratum Eesti OÜ soovil Creditreform Eesti OÜ kostja suhtes inkassomenetluse ning alates selles ajast nõudis võla tasumist kohtuväliselt. Inkassomenetluse algatamise tasu oli 32,45 eurot.
17.Nõude loovutamine hagejale toimus 01.01.2016.a. Kostjat teavitati nõude loovutamisest eposti teel. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga ei ole kostja oma rahalist kohustust nõuetekohaselt täitnud.
18.Hageja esitas 04.03.2016.a Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonna menetlusse maksekäsu kiirmenetluse avalduse, mille Pärnu Maakohtu maksekäsuosakond lõpetas 06.05.2016.a määrusega maksekäsu kiirmenetluse, kuna makseettepanekut ei õnnestunud Kostjale mõistliku aja jooksul kätte toimetada, ning andis asja üle Tartu maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 16.06.2016.a esitas hageja hagiavalduse Tartu Maakohtule. 05.07.2016.a määrusega võttis Tartu Maakohus avalduse menetlusse. Kuna kostja elu- või viibimiskoht on teadmata toimetati kohtumaterjalid kostjale kätte avalikult Ametlikud Teadaanded kaudu (avaldati 05.07.2016.a). Kostja ei ole hagile vastuväidet esitanud.
19.Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud (vt. ka Riigikohtu 30.10.2013.a otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-106-13 p 24; Riigikohtu 24.11.2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-109-11, p 12; 17.06.2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-56-08, p 13).
20.Hagiavalduse kohaselt on võla sissenõudmisega seotud kulu 52,45 eurot. Hagist nähtub, et võla sissenõudmisega seotud kulu on Ferratum Eesti OÜ poolt kostjale saadetud võla sissenõudmisega seotud meeldetuletuskirjade (2 tk – 20 eurot kokku) ja Inkassomenetluse algatamise tasu oli 32,45 eurot, mille tasumist nõuab hageja lepingu alusel vastavalt hinnakirjale.
21.Kohus leiab, et lepingu tüüptingimus, mis lubab 10 eurot meeldetuletuskirja eest nõuda vastavalt hinnakirjale, on tühine. Lepingu üldtingimuste p 8,3 (hagiavalduse p 1.4.) kohaselt
laenu mittetähtaegsel tasumisel kohustub laenutaotleja tasuma laenuandja poolt laenutaotlejale saadetud meeldetuletuskirjade saatmise eest teenustasu. Meeldetuletuskirja saatmine maksab laenutaotlejale 10 eurot.
22.VÕS § 35 lg 1 kohaselt loetakse tüüptingimuseks lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu.
23.Kohtu hinnangul on Ferratum Eesti OÜ ja kostja vahel 07.05.2013.a sõlmitud järelmaksuleping tüüptingimustel sõlmitud leping VÕS § 35 lg 1 mõistes. Lepingu lahutamatuks lisaks olevate üldtingimuste ja hinnakirja näol on tegemist tüüptingimustega.
24.VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on selline tüüptingimus tühine.
25.Kohus on seisukohal, et kindlaksmääratud tasu suurus peab olema mõistlikult põhjendatav. Hagiavalduse kohaselt on hageja saatnud kostjale kaks meeldetuletuskirja.
26.Kohus leiab, et hinnakirjas kindlaksmääratud meeldetuletuskirjade maksumus 10 eurot on ebamõistlikult suur, seejuures arvestades kulu tööjõule ja tööajale ning sellega, et kirjade näol on tegemist sisuliselt tüüpkirjadega. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et üldtingimuste p-st
8.3.ja hinnakirjast tulenev võlgnevuse sissenõudmistasu määr on tüüptingimusena tühine VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel.
27.Kohtu hinnangul on mõistlik ja põhjendatud meeldetuletuskirjade ja lepingu ülesütlemise teate maksumus 5 eurot. Tartu Ringkonnakohus on 23.05.2016.a otsuses tsiviilasjas nr 2-15107067 punktis 8.1.1 märkinud muu hulgas, et tühiselt kokkulepitud sissenõudmistasu ebamõistlikku suurust ilmestab hästi alates 1. oktoobrist 2015 kehtima hakanud VÕS § 1132, mis reguleerib sissenõudmiskulude hüvitamist tarbija poolt ja mille lg 1 kohaselt lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Võlaõigusseaduse ja tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja1 kohaselt on viie euro suurune ülempiir valitud põhjusel, et sellega on võimalik kehtiva Eesti Posti hinnakirja järgi katta ära kõik postikulud, seda ka juhul, kui tegemist on väljastusteatega kirjaga ja välismaale saadetava kirjaga. Samuti on 5 euro suurune hüvitis vastavuses lõikes 2 sätestatavate teise ja kolmanda tasulise meeldetuletuskirja hüvitise suurusega, mis on eelnõu kohaselt samuti 5 eurot. Samas ei kaasne 5 euro suuruse hüvitise korduva maksmisega (nt juhul, kui tarbija on viivituses mitme järjestikuse maksega) tarbijale liiga suurt majanduslikku koormust.
28.Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus võla sissenõudmiseks kantud kuluna kostjalt hageja kasuks välja meeldetuletuskirjade kulu 10 eurot (2 × 5 eurot) ja inkassomenetluse algatamise tasu 32,45 eurot. Ülejäänud, so 10 eurot, osas tuleb sissenõudmisega seotud kulud jätta välja mõistmata.
29.Ülejäänud osas on hagi põhjendatud ning tuleb rahuldada. Menetluskulud
30.Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.
31.Hagi rahuldatakse ligikaudu 97 % ulatuses. Seega jäävad hageja menetluskuludest 97 % kostja ja 3 % hageja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda.
32.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
33.Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista menetluskuluna kokku 295 eurot, millest 75 eurot on riigilõiv (maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõiv 45 eurot ja hagiavalduse esitamisel tasutud täiendav riigilõiv 30 eurot) seega õigusabikuluks on 220 eurot.
34.Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist täies ulatuses vajaliku ja põhjendatud kuluga.
35.Arvestades nõude olemust, hagiavalduse tüüpvormi ja asjaolu, et kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks õigusabikulu summas 60 eurot.
36.Seega on hageja põhjendatud menetluskulud kokku 135 eurot (75 eurot riigilõiv ning 60 eurot õigusabikulu). Kuna kostjal tuleb hageja menetluskuludest kanda 97% ulatuses, siis tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks hageja menetluskulud 130,95 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Marge Tamme Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.