nende Hageja: A. A. A. (isikukood XXX; elukoht XXX); Hageja seaduslik esindaja: A. S. K. (isikukood XXX; elukoht xxx; e-post xxx); Hageja lepinguline esindaja (RÕA vandeadvokaat Marje Mängel [email protected]);
korras): (e-post:
Kostja: L. A. A. (isikukood xxx; elukoht xxx; e-post xxx); Kostja lepinguline esindaja (RÕA vandeadvokaat Aleksei Ratnikov [email protected]). Asja läbivaatamine
korras): (e-post:
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista L. A. A.’lt välja A. A. A. kasuks tagasiulatuv elatis perioodi 01.08.2024 kuni 07.10.2024 eest summas 640,41 eurot.
3.Mõista L. A. A.’lt välja A. A. A. kasuks igakuine elatis:
3.1.summas 287,72 eurot (272,76 eurot (baassumma) + 54,96 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest)) alates 08.10.2024 kuni 31.03.2025;
3.2.summas 301,74 eurot (282,31 eurot (baassumma) + 59,43 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest)) alates 01.04.2025 kuni A. A. A. täisealiseks saamiseni.
4.Punktis 3.2 nimetatud elatisemäär muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
2-24-136274
5.Määrata, et L. A. A. kohustub tasuma punktis 3 nimetatud elatise iga kalendrikuu eest ette (so hiljemalt eelneva kuu viimasel kuupäeval) A. S. K. pangakontole nr EEXXX selgitusega „elatis“, näidates makse selgituses ära ka kalendrikuu nimetuse ja aastaarvu, mille eest elatist makstakse. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
7.Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi selgitus Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
1.Hageja on kostja ja hageja seadusliku esindaja alaealine laps. Hageja vanemate kooselu lõppes ning hageja elab hageja seadusliku esindajaga alates märtsist 2024. a. Kostja rikub hageja ülalpidamiskohustust. Hageja ei viibi kostjaga koos mitte ühtegi päeva kuus.
2.Hageja seaduslik esindaja saab hageja eest lapsetoetust 80 eurot kuus.
3.Hageja palub: välja mõista tagasiulatuvalt perioodi 01.03.2024 kuni 07.10.2024 eest kostja L. A. A.’lt hageja A. A. A. kasuks elatis/hüvitis summas 2053,78 eurot (PKS § 108); välja mõista tagasiulatuvalt perioodi 08.10.2024 kuni 31.03.2025 eest kostja L. A. A.’lt hageja A. A. A. kasuks elatis summas 1649,60 eurot; välja mõista kostja L. A. A.’lt hageja A. A. A. kasuks alates 01.04.2025 kuni A. A. A. täisealiseks saamiseni (s.o. XXX) igakuine elatis miinimummääras summas 301,74 eurot kuus, milline summa muutub iga aasta 1. aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest; elatis tasuda iga kalendrikuu eest ette, so hiljemalt eelneva kuu viimasel kuupäeval, kandes selle A. S. K. arveldusarvele EEXXX AS-s Swedbank, selgitusega “elatis”.
KOSTJA VASTUS
4.Kostja vaidleb hagiavaldusele vastu. Kostja selgitab, et ta töötab ettevõttes X OÜ graafiku alusel ja tema netopalk on x eurot. Emal kulub eluasemekuludele kuus 495 eurot ja halduskuludele 198,43 eurot.
5.Ei vasta tõele lapse isa väide, et laps elab koos temaga alates 2024. a märtsist. Lapse isa ei ole esitanud kohtule tõendeid, et laps kogu selle perioodi on üksnes temaga elanud, ja ema 2(6)
2-24-136274 ei ole lapse elus osalenud. Ema on esitanud kohtule kirjavahetuse isaga, millest nähtub, et laps on koolivaheajal 2024 a elanud emaga mitu nädalat (vastuse lisa 9), seega isa väited lapse temaga elamise kohta ei vasta tõele. Tõendatud on, et laps elas emaga poole ajast. Samuti on tõendatud, et ema pidas last vahetult üleval ajal, mil laps elas emaga.
6.Isegi kui kohus peaks tagasiulatuvalt elatise välja mõistma, võttes arvesse mõlema vanemaga veedetud päevade arvu e 14 päeva kuus, oleks elatise määr järgmine:
01.04.2024 kuni 31.03.2025 summas 19,19 eurot 01.01.2024 kuni 31.03.2024 summas 17,36 eurot 01.04.2023 kuni 31.12.2023 summas 17,36 eurot
7.See, et isa takistab emal lapsega suhelda ja kohtuda just suurema elatise väljamõistmise eesmärgil, ei ole lubatav. Olukord on isa poolt kunstlikult loodud.
8.Hageja ei ole esitanud kohtule tõendit, et ta oleks pöördunud elatise nõudega kohtuväliselt kostja poole. Vanemate vahel on küll toimunud kirjavahetus, millest aga ei nähtu, et hageja oleks edaspidi palunud kostjal elatist maksta. Samuti on kirjavahetus toimunud 2023 aastal, hagi on kohtule esitatud aga alles 2024 aasta lõpus. Seega ei ole usutav, et hageja igapäevased vajadused jäid rahuldamata, vastasel juhul oleks hageja pöördunud hagiga kohtusse varasemalt. Kostja hinnangul paneks antud juhul elatise tagasiulatuv väljamõistmine kostja ülimalt raskesse olukorda ning oleks kostjale ebamõistlikult koormav.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
9.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. PKS § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 2 sätestab, et kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 101 lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
1.aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. PKS § 101 lg 4 sätestab, et baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. PKS § 101 lg 5 sätestab, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel.
10.Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude osas: hageja seaduslik esindaja ja kostja on alaealise hageja vanemad; kostja ei ole tasunud hageja seadusliku esindaja pangakontole elatist rahas. 3(6)
2-24-136274
11.Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja mõista: a. igakuise miinimummääras elatise alates 08.10.2024 kuni hageja täisealiseks saamiseni; b. tagasiulatuva elatise perioodi 01.03.2024 kuni 07.10.2024 eest summas 2053,78 eurot (PKS § 108).
12.Kostja vaidleb hagile vastu ning märgib, et: (i) hageja elas kostjaga poole ajast; (ii) on hageja ülalpidamiskohustust täitnud; (iii) tagasiulatuv nõue on põhjendamatu, kuna hageja ei ole enne kohtusse pöördumist elatist nõudnud ja laps eraldati perekonnast ilma kostja nõusolekuta.
13.Kostja ei ole selgesõnaliselt esile toonud, et tema majanduslik seisukord ei võimalda nõutavas määras elatist tasuda. Kohtu üldiste veendumuste kohaselt üksnes ebapiisav töötasu või selle puudumine ei vabasta iseenesest töövõimelist vanemat elatise maksmisest. Perekonnaseaduses ülalpidamist reguleerivate sätete mõtte ja eesmärgi kohaselt on vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajaduste rahuldamisele tagaks ka laste ülalpidamise. Vanemad peavad laste ülalpidamiseks pingutusi tegema. Kostja on töövõimeline ja -ealine, tal on töökoht ja sissetulek.
14.Kostja ei ole esile toonud, et hageja kulud võiksid olla väiksemad kui seadusjärgne miinimummääras elatis seda eeldab. Kuigi kostja on menetluse aluses vaidlustanud hageja kulude vajalikkuse ja koosseisu ning ka kulude tõendatuse, on vastuväited seotud hageja algse nõudega, mis oli esitatud miinimummäära ületavas summas. Käesoleval ajal on menetluses n.ö miinimumnõue. Seega loeb kohus, et kostja ei ole hageja kulude olemasolu või koosseisu vaidlustanud.
15.Asjakohatud on poolte argumentatsioon seoses hageja ja vanemate vahelise suhtlemisega ning perekonna purunemise asjaoludega. Käesolevas asjas lahendab kohus hageja ülalpidamisküsimust, mis ei sõltu eeltoodud väidetest.
16.Kostja on esile toonud, et laps viibib tema juures määral, mis annaks aluse PKS § 101 lg 6 kohaldamiseks. Samas ei ole kostja vaatamata kohtupoolsetele selgitustele oma vastuväidet tõendanud, mistõttu jätab kohus selle tähelepanuta. Kostja ei ole tõendanud, et vanemate vahel oleks kehtiv suhtluskorra kokkulepe, mis näeks ette lapse võrdse viibimise mõlema vanema juures. Kostja poolt esitatud kirjavahetus ei puuduta vaidlusalust küsimust ning pärineb valdavalt perioodist, millel puudub haginõudega ajaline seos.
17.PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa: -
Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma (PKS § 101 lg 3). Alates 01.04.2024 on elatise baassumma 272,76 eurot ning alates 01.04.2025 on baassumma 282,31 eurot.
-
Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (PKS § 101 lg 3). Alates 01.04.2024 on keskmine brutokuupalk 1832 eurot ning alates 01.04.2025 on see 1981 eurot.
4(6)
2-24-136274 -
Elatise summa kindlaksmääramisel võetakse arvesse lapsetoetust. Alates 01.02.2023 kehtima hakanud perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 kohaselt on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta 80 eurot. Hageja eest saab lapsetoetust hageja seaduslik esindaja.
Võttes aluseks hagiavalduses esitatud asjaolusid ja PKS §-s 101 sätestatud elatise arvutamise aluseid, kujuneb hageja PKS § 101 alusel arvutatud elatiseks (vt siit: https://www.just.ee/elatiskalkulaator/) perioodi 01.04.2024 – 31.03.2025 eest 287,72 eurot kuus ning alates 01.04.2025 on elatise suuruseks 301,74 eurot kuus. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks igakuiselt tasunud eelnimetatud suuruses elatise teise lapsevanema arveldusarvele. Samuti ei ole kostja tõendanud, et vanemate vahel oli kokkulepe, mille kohaselt loetakse ülalpidamiskohustus täidetuks muul viisil, kui lapsega kooselavale vanemale raha tasumisega. Eeltoodust tulenevalt on kostja hageja ülalpidamiskohustust rikkunud ning elatisenõue kuulub rahuldamisele.
18.Kõigele eeltoodule tuginedes rahuldab kohus edasiulatuva haginõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise seadusjärgses miinimummääras alates 08.10.2024 kuni hageja täisealiseks saamiseni.
19.Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja tagasiulatuva elatise 01.03.2024 kuni 07.10.2024 eest seadusjärgses määras, kokku summas 2053,78 eurot. Kostja leiab, et tagasiulatuv elatisnõue on alusetu. PKS § 108 sätestab, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-136-13 p-is 12 märkinud, et nimetatud sätte mõtteks on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärgi esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Kolleegium möönab, et teatud juhtudel võib ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist nõutud elatise väljamõistmine asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda ning olla kohustatud isikule ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult kordagi enda ülalpidamist nõudnud. Kolleegiumi arvates saab nimetatud asjaolu arvestada tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suurust määrates. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-136-13 p-is 14 märkinud, et elatist tagasiulatuvalt välja mõistes tuleb arvestada nii vanema toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid, et vältida vanema (ja tema teise lapse või teiste laste) asetamist äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda põhjusel, et õigustatud isik ei ole esitanud kohe vajaduse ilmnedes tema vastu nõuet ning on teinud seda hiljem, nõudes ülalpidamist tagantjärgi (vt ülal p 12). Kolleegium märgib, et õigustatud isik saab kohustatud isiku vastu õigel ajal hagi esitades vältida olukorda, kus kohustatud isiku muutunud varalise seisundi tõttu saab viimaselt haginõude esitamisele eelnenud ajavahemiku eest välja mõista väiksema elatise. Hageja nõuab tagasiulatuvalt elatis arvestusega, et kostja kohustus on 287,72 eurot kuus. Kohus on ülal leidnud, et viidatud suuruses elatise tasumise kohustus on kostjal olemas. Tagasiulatuv nõue ei ole üldjuhul kostjale üllatuslik, kuivõrd kostja peab eeldama, et tal, kui lapsega koos mitteelaval vanemal on kohustus vähemalt seadusjärgses määras elatist tasuda. Nõudeperiood on sisuliselt vaid ca 6 kuud, mistõttu ei saa eeldada ka selle rasket 5(6)
2-24-136274 majanduslikku mõju kostjale. Vaatamata eeltoodule, arvestades aga asjaolu, et hageja nimel on kostjalt miinimumelatise tasumist esmakordselt nõutud alles 2024. a juuli lõpus (dtl 69 – e-kiri), tuleb tagasiulatuv elatis välja mõista alates 01.08.2024. Nõue perioodi 01.08.2024 - 07.10.2024 eest on seega põhjendatud summas 640,41 eurot (2 x 287,72 + oktoobri 7 päeva eest 64,97 eurot). Viidatud summas elatise tagasiulatuv väljamõistmine on paremini kooskõlas ka kostja majandusliku olukorraga. Kohus leiab, et tagasiulatuv nõue tuleb rahuldada osaliselt.
20.TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Kohus määrab kindlaks kohtuotsuse täitmise korra vastavalt hageja taotlusele.
21.Kohus selgitab hageja seaduslikule esindajale, et olukorras, kus käesolev kohtuotsus pööratakse sundtäitmisele, tuleb sundtäidetava nõude suuruse puhul arvesse võtta kostja poolt juba tasutud ülalpidamismaksetega, arvestades sealjuures käesolevast otsusest tulenevat elatise suurust ning tasumise kohustuse alguskuupäeva. Vastasel juhul võib kostjal tekkida alus esitada hageja vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi.
22.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulude jaotus
23.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda.
24.Lähtuvalt menetluskulude jaotusest kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra.
25.Kohus lahendab riigi õigusabi tasutaotlused eraldi kohtumäärustega. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.