M. V. ja K.-M. V. hagi S. V. vastu elatise nõudes Hageja I osas 2342,97 eurot, hageja II osas 1991,52 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja I: M. V. (isikukood xxxx) Hageja II: K.-M. V. (isikukood xxxx) Hagejate seaduslik esindaja: M. V. (isikukood xxxx) Hagejate lepinguline esindaja: Kunnar Korsten (e-post [email protected]) Kostja: S. V. (isikukood xxxx) Kostja lepinguline esindaja: Krista Paal (e-post: [email protected]) Eelistung 22.11.2024, edasi kirjalikus menetluses
Menetluse liik
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista S. V.lt elatis M. V. kasuks alates 08.02.2025 kuni M. V. täisealiseks saamiseni (s.o xxxx) 163 eurot kuus.
3.Välja mõista S. V.lt elatis K.-M. V. kasuks alates 08.02.2025 kuni K.-M. V. täisealiseks saamiseni (s.o xxxx) 163 eurot kuus.
4.Elatise summad kanda iga kalendrikuu 1.kuupäevaks M. V. arveldusarvele nr
Jätta M. V. ja K.-M. V. tagasiulatuva elatise nõue perioodi eest 12.02.2023– 11.02.2024 rahuldamata.
6.Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 12.02.2024 esitatud hagiavalduse kohaselt on M. V. (hageja I) ja K.-M. V. (hageja II) S. V. (kostja) ja M. V. ühised lapsed, kes elavad püsivalt peale kostja ja M. V. abielu lahutamist xxxx emaga. M. V. on teinud korduvalt kostjale ettepanekuid maksta lastele elatist miinimummääras. Kostja ei võta laste igapäevasest kasvatamisest osa ning elatist miinimummääras ei ole maksnud. Hagejate igakuised kulud kokku moodustavad 917 eurot, s.h eluasemekulud 137 eurot, toidukulu 300 eurot, majapidamisvahendid ja -tarbed 30 eurot, riided ja jalatsid 200 eurot, tervishoiukulutused 100 eurot, hügieenikulu 50 eurot, kulud laste eelkooli ja huvide täitmiseks 100 eurot. Põhjusel, et kostja ei ole maksnud elatist perioodil aasta enne hagi esitamist (12.02.2023– 11.02.2024) on hagejatel õigus nõuda välja elatis üks aasta tagasiulatuvalt. Ajavahemiku 12.02.2023– 31.03.2023 eest tuli tasuda mõlema lapse eest kokku 626,77 eurot, ajavahemiku 01.04.2023- 31.12.2023 eest 4334,49 eurot ning ajavahemiku 01.01.2024 - 11.02.2024 eest 664,21 eurot. Kostja on tasunud 05.06.2023 352,40 eurot, 06.08.2023 54,37 eurot ja 06.10.2023 54,37 eurot ehk kokku ainult 461,14 eurot elatist. Seega võlgneb kostja mõlemale lapsele elatist aasta enne hagiavalduse esitamist kokku summas 5164,33 eurot. Eeltoodust tulenevalt palusid hagejad kostjalt välja mõista elatise miinimumsuuruses alates hagiavalduse esitamisest kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Samuti palusid hagejad kostjalt välja mõista tagasiulatuva elatise perioodi eest 12.02.2023–11.02.2024 kokku summas 5625,47 eurot. 30.05.2025 lõplikes seisukohtades on hagejad märkinud, et kuna laste isa on perioodil 24.06.2024 kuni 07.02.2025 lastega koos olnud poole ajast, siis selle perioodi eest ei peaks lastele elatist isa maksma.
Kostja vastus Kostja hagejate nõudega ei nõustunud. Kostja vastu esitatud nõue on alusetu, kuna kostja täidab ülalpidamiskohustust vabatahtlikult. Lapsed veedavad mõlema vanemaga võrdselt aega alates lahutusest (lapsed elavad ühe nädala isaga ja ühe nädala emaga). Vanemate vahel oli kokkulepe, et kostja maksab hageja II lasteaia ja toitlustuse eest. Hageja I lasteaia ja toitlustuse eest maksab hagejate seaduslik esindaja. Kostja kandis lasteaia eest raha ema arvelduskontole, aga toitlustuse eest maksis vastustaja otse firmale. Samuti maksab kostja hageja I ettevalmistuskooli eest. Kuna kulusid lapse majutamiseks teevad mõlemad vanemad, ei ole põhjendatud nõuda lahuselavalt vanemalt lapsega püsivalt koos elava vanema eluasemekulude katmist sama aja eest, kui tema peab eluasemekulusid laste huvides kandma. Vastasel juhul koormataks teda topelt, kuna ta peaks osalema teise vanema kulude katmises, kuid tema enda kulud jääksid arvestamata. Samas ei sõltu lastega seotud püsikulude, nagu sidekulud või kulud riietele, hügieenitarvetele, koolile või lasteaiale, laagritele, treeningutele, huvialaringidele, reisidele jms kandmine eeldatavasti sellest, kumma vanema juures laps on. Kuid siiski kõik eelnimetatud kulud kannab lapse isa. Kohtu põhjendused
1.Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus elatise väljamõistmiseks kuulub rahuldamisele osaliselt.
2.Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 3, lg 4 ja lg 5 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kohus märgib, et perioodil 01.04.2024 kuni 31.03.2025 oli baassummaks 272,76 eurot ning alates 01.04.2025 on baassummaks 282,31 eurot.
3.Käesolevas tsiviilasjas on kohus tuvastanud, et hagejate vanemateks on M. V. ja kostja (dtl 12, 14). Puudub vaidlus, et kostja ei ela hagejatega käesoleval ajal igapäevaselt koos. Hagejatel on seega kostjast lahus elavate alaealiste lastena kostja vastu PKS §-dest 96100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Kohus selgitab, et nimetatud normid peavad tagama selle, et elatist nõudev alaealine laps saaks lahus elavalt vanemalt vajaliku ülalpidamise. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust. PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast
ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (PKS § 116 lg 1).
4.Kohus selgitab, et kohtule esitatud elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist seega, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud PKS §-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. Puuduvad tõendid, et kostja oleks hagejatele elatist regulaarselt vähemalt miinimumulatuses tasunud. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostja tasunud perioodil 23.01.2023 - 23.01.2024 laste emale kokku üksnes 468,14 eurot (dtl 19), s.o keskmiselt 39 eurot kuus. Lisaks nähtub, et kostja on tasunud perioodil 12.02.2023 kuni 12.05.2024 hageja II lasteaia söögi eest kokku 429,34 eurot (dtl 54-56), mis teeb 15 kuu keskmiseks kuluks 28,62 eurot. Seega on elatise nõude esitamine kostja vastu iseenesest õiguslikult põhjendatud.
5.Hagejad on palunud välja mõista kostjalt elatise miinimummääras. Kohus märgib, et alates hagiavalduse esitamisest kuni 31.03.2024 oli hageja I miinimumelatise suuruseks 260,33 eurot ja hageja II miinimumelatise suuruseks 221,28 eurot, perioodil 01.04.2024 oli selleks suuruseks hageja I osas 287,72 eurot ja hageja II osas 244,56 eurot ning alates 01.04.2025 on hageja I miinimumelatise suuruseks 301,74 eurot ja hageja II miinimumelatise suuruseks 256,48 eurot. Hagiavalduse kohaselt moodustavad hagejate igakuised kulud kokku 917 eurot, s.h eluasemekulud 137 eurot, toidukulu 300 eurot, majapidamisvahendid ja -tarbed 30 eurot, riided ja jalatsid 200 eurot, tervishoiukulutused 100 eurot, hügieenikulu 50 eurot, kulud laste eelkooli ja huvide täitmiseks 100 eurot. Kohus asub seisukohale, et hagejate poolt väljatoodud kululiigid on igakuiselt vajalikud. Kohus selgitab, et eelduslikult peavad vanemad osalema võrdselt laste eluasemevajaduse rahuldamisel, s.h ka kommunaalkulude kandmisel. Riigikohus on kohtulahendis nr 3-2-169-13 (p 18) asunud seisukohale, et asjaolu, et üks vanem annab enda kasutuses oleva eluaseme ka oma lapse kasutusse, ei tähenda, et see vanem peabki üksi lapse eluasemevajaduse rahuldama ja teine vanem vabaneb selles osas oma ülalpidamiskohustusest. Kohtu hinnangul on üldtuntud ja tõendamist mittevajav asjaolu, et lapsed tarbivad igapäevaselt toitu ning vajavad riideid ja jalanõusid ning eluliselt on usutav ka hügieenivahendite ja majapidamistarvete kasutamine ning tervishoiukulude
olemasolu. Samuti märgib kohus, et arvestades laste vanustega on ka eelkooli ja huviringide kulud usutavad. Kohtul puudub alus kahelda, et hagejate igakuised kulud ei vastaks vähemalt seaduses sätestatud kahekordsele baassummale. Kohus selgitab, et miinimummääras elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab lapsel normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on varasemalt selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-174-16, p 13).
6.PKS § 100 lg 2 esimese lause kohaselt täidab vanem alaealise lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Riigikohus on oma lahendi 2-18-6491 p-s 13 märkinud, et kõnealuses sättes on eelkõige silmas peetud olukorda, kus lapse elukorralduse raskuskese on peamiselt seotud ühe vanema elukohaga, kes korraldab suurel määral lapse igapäevaelu praktilisi küsimusi ja annab ühtlasi põhilise panuse lapse eest hoolitsemisse ning tema vajaduste vahetusse katmisesse. Sel juhul on ootuspärane, et lapsest lahus elav ja lapse vajaduste katmisel väiksemal määral osalev vanem panustab lapse ülalpidamisse ja täidab ülalpidamiskohustust lapsele elatise maksmisega. PKS § 100 lg-t 2 on vaja aga täpsemalt tõlgendada olukorras, kus alaealine laps elab vanemate kokkuleppe või kohtulahendi alusel olulise osa (eelduslikult vähemalt 40%) ajast kummagi vanema juures, st et lapsel on vahelduv elukoht. Sellisel juhul peavad mõlemad vanemad eelduslikult last vahetult ülal ajal, mil laps elab kummagi vanema juures, kattes ka lapse põhivajadused (vt ka Riigikohtu 8. jaanuari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 12; 9. juuni 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 23.1). PKS § 101 lg 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kohus selgitab, et PKS § 101 lg 6 kohaldamine eeldab, et kohus on määranud kindlaks suhtluskorra või on vanematel endal olemas kindel kokkulepe selle kohta. Kindlaksmääratud suhtluskorra/kokkuleppe puudumise korral ei saa kohus edasiulatuva elatise väljamõistmisel arvestada võimalike päevade arvuga, mil hageja võib kostja juures tulevikus viibida. Käesoleval juhul puuduvad tõendid suhtluskorra kindlaksmääramise kohta. Samuti ei nähtu iseenesest kohtule esitatud vestlustest vanemate vahel konkreetset suhtluskorra kokkulepet selle kohta, et lapsed viibiksid poole aja ühe ja poole aja teise vanemaga (dtl 66-67, 128-178, 231-232). Vestlused kinnitavad kohtu hinnangul üksnes asjaolu, et vanemad on suutnud omavahel laste heaolu ja viibimise osas suhelda ja kokkuleppeid leida ning lapsed on viibinud mõlema vanemaga. Samuti ei tõenda kostja enda viide kokkuleppe olemasolu kohta 17.07.2024 e-kirjas kokkuleppe olemasolu (dtl 68). Samas puudub vaidlus selles, et perioodil 24.06.2024 kuni 07.02.2025 on lapsed olnud võrdse aja mõlema vanema juures (hagejate 30.05.2025 esitatud dokumendi p 3 ja 4, dtl 406). Seega nimetatud aja eest elatist kostjal tasuda ei tule.
Samuti loeb kohus tõendatuks, et perioodil 12.02.2024 (so alates hagi esitamisest) kuni 23.06.2024 on lapsed olnud võrdse aja mõlema vanema juures. Nimetatut kinnitab kohtu hinnangul Veskitammi lasteaia juhataja kinnitus laste üleandmise kohta esmaspäeviti ühelt vanemalt teisele 2023/2024 õppeaastal (dtl 180). Seega puudub alus kostjalt elatise väljamõistmiseks ka perioodi eest 12.02.2024 kuni 23.06.2024. Arvestades, et hagejad on alates 08.02.2025 elanud ainult emaga ning pooltel puudub kehtiv suhtluskord või poolte omavaheline kokkulepe, siis asub kohus seisukohale, et alates 08.02.2025 PKS § 101 lg 6 kohaldamisele ei kuulu.
7.PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS 102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest, kuid kui vanem on PKS § 102 lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise vähendamiseks tuleb tuvastada, et selleks on mõjuv põhjus, muu hulgas kas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. 22.11.2024 eelistungil on kohus kostjale selgitanud, et kostjal tuleb esitada nimekiri oma sissetulekutest ja väljaminekutest ning tõendid varalisest olukorrast (dtl 196; 00:19:11). Kostja on küll esitanud majandusliku seisundi teatise, kus on välja toodud oma igakuised kulud 1350 euro ulatuses (sh eluasemekulud 500 eurot, kulutused toidule 300 eurot, kulutused transpordile 200 eurot, sidekulud 50 eurot, kulutused tervishoiule 50 eurot, kulutused laste koolikohustuse täitmisele 150 eurot ning muud kulud (riietus ja muu) 100 eurot), kuid tõendeid nimetatud kulude osas ei ole kostja kohtule esitanud. Iseenesest on eluliselt usutav, et teatud kulud võivad kostjal igakuiselt tekkida, kuid majanduslikult halva olukorra olemasolul tuleb kostja ka valida, kas ja milliseid kulusid on kostjal võimalik vältida või vähendada. Sissetulekute osas loeb kohus tõendatuks, et 2023 aastal oli kostja sissetulekud kokku MTA andmetel 12 940,79 eurot, s.o keskmiselt 1078,40 eurot kuus (dtl 248). Kostja esitatud Xxxx väljavõttest perioodi kohta 10.06.2024 kuni 11.12.2024 nähtuvad kostja sissetulekud 4137,68 euro ulatuses, s.o keskmiselt ca 690 eurot kuus (dtl 206-225). Kohus on teinud ka ise päringud krediidiasutustele, millest nähtub, et kostja omab AS-s Xxxx arvelduskontot, milles 10.04.2025 oli hoiustatud 1,09 eurot ja kogumishoiust, milles oli hoiustatud 14,49 eurot (dtl 349-379). Samuti omab kostja arvelduskontot Xxxx AS-s, mille jääk oli seisuga 10.04.2025 0 eurot (dtl 386) ning AS-s Xxxx, mille jääk 10.04.2025 seisuga oli 0,28 eurot (dtl 391). Majandusliku seisundi teatises on kostja märkinud, et talle kuulub Ford Mondeo, kuid muu vara kostjal puudub (dtl 203-204). Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostja võetud töötuna arvele 15.04.2024 (dtl 106). Samuti loeb kohus tõendatuks, et kostjal on tuvastatud Xxxx sündroom ning talle on määratud osaline töövõime 09.09.2024 ning selle tõttu ka töövõimetoetus 11,7249 eurot päevas (dtl 108-126). 29.04.2025 töövõimetoetuse määramise otsusest nähtub aga, et
kostjal on tuvastatud puuduv töövõime ning määratud töövõimetoetus perioodil 17.04.2025 kuni 16.04.2027 ühe kalendripäeva eest 21,7400 eurot (dtl 455-456). Arvestades, et kalendrikuus on keskmiselt 30 päeva, on hageja töövõimetoetus keskmiselt 652,20 eurot. Kuigi kostjal on olnud võimalused eelnevatel perioodidel lisa sissetuleku teenimiseks mängides ansamblis „Xxxx“ ja osaledes Xxxx (dtl 272-287), siis ei saa kohus eeldada, et alates puuduva töövõime tuvastamisest kostja ka reaalselt saaks lisa teenida. Kohus selgitab, et tavapäraselt on vanemal kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel (vt selles osas ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-118-12). Tsiviilasjas nr 3-21-21-15 on Riigikohus selgitanud, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb mh hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on liiga väike. Tsiviilasjas nr 3-2-1-1907 märkis Riigikohus, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka temale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks, kuid ka siinjuures tuleb säilitada kohustatud vanemale minimaalne toimetulek ja minimaalselt vajalik elustandard. PKS § 105 lg 3 järgi peavad vanemad eelduslikult pidama last ülal võrdsetes osades, kuid erineva varalise seisu korral võib vanemate ülalpidamiskohustuse ulatus olla erinev (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-165-13, p 16). Lähtudes PKS § 102 lg-s 2 sätestatud põhimõttest tuleb vanemal olukorras, kus tema varaline seisund ja muud kohustused ei võimalda tal ülalpidamiskohustust täies mahus täita, kasutada tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Nimetatu tähendab kohtu hinnangul, et vahendeid tuleb kasutada võrdväärselt kõigi ülalpeetavate vajaduste rahuldamiseks (vt selle kohta ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-119-15, p 11). Seega tuleb vanema käsutuses olevad vahendid jaotada selliselt, et vanemale ja lapsele oleks tagatud ligikaudu sarnane elatustase. Arvestades, et hagejatel on ka teine vanem, kes on eelduslikult võimeline hagejatele ülalpidamist andma, tuleb kostja käsutuses olev summa (s.o kostja sissetulek summas 652,20 eurot) jagada neljaga, kuna sellisel juhul jääb kostja enda käsutusse ca 163 eurot ja hageja I ülalpidamiseks 163 eurot ja hageja II ülalpidamiseks 163 eurot, millele lisandub hagejate ema poolt panustatav mõlemale hagejale 163 eurot, ning sellisel juhul on nii mõlema hageja kui kostja käsutada võrdselt ca 326 eurot. Kohus ei pea siinkohal vajalikuks teha arvestusi sendi täpsusega, kuna nii hageja kui kostja kulud võivad igakuiselt veidi erineda. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud kostjalt välja mõista elatis alates 08.02.2025 mõlemale hagejale summas 163 eurot.
8.Hagejad on palunud kostjalt välja mõista ka tagasiulatuva elatise perioodi eest 12.02.2023–11.02.2024 kokku summas 5625,47 eurot.
PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kohus osundab, et Riigikohus on märkinud, et kuivõrd ülalpidamisnõue on suunatud õigustatud isiku igapäevaste vajaduste järjepidevaks rahuldamiseks, on üksnes juhul, kui õigustatud isik nõuab järjepidevalt ülalpidamiskohustuse täitmist, võimalik tagada, et ülalpidamisnõude esitamine täidab oma eesmärgi. PKS § 108 mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p-d 11 ja 12). Eeltoodu ei tähenda aga, et kui õigustatud isik ei ole tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist järjepidevalt ülalpidamist nõudnud, kaotab ta tagasiulatuva ülalpidamisnõude esitamise õiguse. Järjepidevalt ülalpidamise nõudmata jätmine ei mõjuta õigustatud isiku nõudeõiguse olemasolu, kuid selle asjaoluga saab arvestada, nagu eespool viidatud, nõude ulatuse määramisel (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-35-16). Kuivõrd tagasiulatuvalt elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-78-13, p 13; Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p 13). Muu hulgas saab üldsätetest lähtuda ülalpidamiskohustuse ulatuse määramisel, et kohustus ei oleks isikule ebamõistlikult koormav. Tagasiulatuvalt elatise nõudmisel on võimalik kohustatud isiku äärmiselt raskesse olukorda asetamist vältida eelkõige sellega, et arvestada nõude ulatuse määramisel õigustatud isiku toonaseid vajadusi, kohustatud isiku toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p 14). Kohus asub seisukohale, et käesoleval juhul võib kostja tagasiulatuva elatise väljamõistmisel sattuda äärmiselt raskesse olukorda. Kohus arvestab kostja majandusliku olukorra ja tervisliku seisundiga. Kohus märgib, et jooksva elatise tasumine on antud olukorras prioriteetne, kuna hagejad vajavad ülalpidamist igapäevaselt. Seega jätab kohus hageja tagasiulatuva elatise nõude rahuldamata.
9.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt. Kostjalt tuleb mõlema hageja kasuks välja mõista elatis alates 08.02.2025 kuni hagejate täisealiseks saamiseni 163 eurot kuus. PKS § 100 lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Hagejate taotlusel tuleb elatise summad tasuda hageja seadusliku esindaja arveldusarvele 1.kuupäevaks.
10.Kohus selgitab lisaks, et eeltoodu ei tähenda, et asjaolude muutumisel ei võiks kas elatist saama õigustatud isik või elatist maksma kohustatud isik edaspidi nõuda väljamõistetud elatise muutmist TsMS § 459 lg 1 alusel. Kehtiva kohtupraktika kohaselt on elatise suuruse muutmiseks alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega oluliselt muutunud.
11.Käesolevas otsuses nimetamata tõendid jätab kohus TsMS § 238 lg 1 ja lg 5 alusel arvestamata, kuna need ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust ega mõjuta asja lahendust. Menetluskulud
12.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.