lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-25-3406/21

Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus · 20.06.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus
Kohtuasja number
2-25-3406/21
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Elatise nõudmine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
20.06.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1339
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Hagi õigeksvõtul põhinev osaotsus Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Eve Grass

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. juuni 2025, Haapsalu

Tsiviilasja number

2-25-3406

Tsiviilasi

B.Y hagi N.T vastu põlvnemise tuvastamise ja alaealisele lapsele elatise väljamõistmise nõudes

Tsiviilasja hind

6089,48 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: B.Y (isikukood XXX), seaduslik esindaja: G.I (isikukood XXX), lepinguline esindaja: Andrus Post (e-post:

XXX),

Kostja: N.T (isikukood XXX, e-post: XXX)

Kohtuistungi aeg

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada B.Y hagiavaldus N.T vastu põlvnemise tuvastamise nõudes õigeksvõtul põhineva osaotsusega. 2.Tuvastada, et alaealine laps B.Y (isikukood XXX) põlvneb N.T-st (isikukood XXX) ja kanda N.T isana lapse sünniakti. 3.Selgitada, et käesoleva kohtuotsuse jõustumisel tekib N.T-l alaealise lapse B.Y- B.Y suhtes täielik hooldusõigus (isiku- ja varahooldusõigus). 4.Jätta tsiviilasjas põlvnemise tuvastamise nõudega seonduvad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. 5.Tühistada Pärnu Maakohtu 02.06.2025 määrusega määratud molekulaargeneetilise ekspertiisi kulude ettemaksu määramine. Edasikaebamise kord

2-25-3406 Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 22.07.20262-26-7331/8Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 21.07.20262-26-9035/12Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 20.07.20262-26-9748/30Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 20.07.20262-26-12860/10Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 19.07.20262-25-17026/20Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 16.07.20262-26-106869/7Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
1.
14.03.2025 esitas hageja B.Y (alaealine laps) Pärnu Maakohtule hagi N.T vastu põlvnemise tuvastamise ja elatise väljamõistmise nõudes. Hagiavalduse kohaselt vastavalt hageja sünni tõendile on tema vanemateks ema G.I, isa kohta sünni tõendil kanne puudub. Hageja sündis 24.10.2015. Hageja seadusliku esindajal oli kostajaga kooseluline suhe alates 2014.a. novembrist kuni ajani kui laps sai umbes 2 aastaseks. Seega on hageja seaduslik esindaja ka kindel, et hageja bioloogiline isa on kostja, lisaks sellele on ka kostja teadlik sellest, et ta võib olla hageja bioloogiline isa. Hageja palub tuvastada, et hageja B.Y põlvneb kostjast N.T-st . Kostja seisukoht
2.Kostja teatas kohtule 29.05.2025, et ei ole antud hagiga nõus, ning ei ole nõus maksma iga kuu 300 eurot. Edasine menetluse käik
3.02.06.2025 määras kohus molekulaargeneetilise ekspertiisi esialgseteks kuludeks 210 eurot, mis tuleb hagejal tasuda ning esitada kohtule tasumist tõendav dokument hiljemalt 12.06.2025.
4.12.06.2025 esitas hageja taotluse anda täiendav tähtaeg kuni 19.06.2025 kas kompromisslepingu sõlmimiseks (nii isaduse omaksvõtu kui elatise suuruse kohta) või maksekorralduse ekspertiisikulude tasumiseks (juhul kui kompromisslepingut siiski sõlmida ei õnnestu). Kohus rahuldas taotluse tähtaja pikendamiseks.
5.19.06.2025 esitasid pooled kohtule kompromissi. B.Y , keda esindab seaduslik esindaja G.I, ühelt poolt ja N.T teiselt poolt, arvestades, et Pärnu Maakohtu menetluses on B.Y hagi N.T vastu põlvnemise tuvastamise ja alaealisele lapsele elatise väljamõistmise nõudes, mida kohus vaatab läbi tsiviilasjas nr 2-25-3406, võtab kostja hagi osaliselt õigeks ning ülejäänud osas on pooled sõlminud kompromissi ja paluvad kohtul kohtumäärusega kinnitada kompromiss alljärgnevas sõnastuses ja tingimustel: 1.Kostja, N.T, võtab hagi osaliselt õigeks põlvnemise tuvastamise nõudes. Kostja on teadlik, et ta on lapse isa. Kostja ei ole oma isaduses kahelnud. Kostja avaldab, et soovib enda hageja isana hageja sünniakti kandmist ning hageja suhtes hooldusõigust. 2.N.T kohustub tasuma alates juunist 2025.a B.Y-le elatist 250 eurot kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni. 3.N.T tasub punktis 2 märgitud elatise G.I arvelduskontole iga kuu 15.ndaks kuupäevaks. Juunikuu elatise kohustub kostja tasuma hiljemalt 01. juuliks 2025.a. 4.Poolte poolt tsiviilasjas nr 2-25-3406 seni kantud menetluskulud jäävad kummagi poole enda kanda. 5.Pooled loobuvad TsMS § 661 lg 4 alusel kompromissi kinnitamise määrusele määruskaebuse esitamise õigusest. 6.Juhindudes TsMS § 428 lg 1 p 4 ja §-st 430 lg 1 paluvad pooled Pärnu Maakohtul kompromiss kinnitada ilma kohtuistungit pidamata ja lõpetada tsiviilasjas nr 2-25-3406 menetlus. 7.Pooled kinnitavad, et on teadlikud TsMS §-des 430-433 sätestatud põhimõtetest ja tsiviilasja menetluse kompromissiga lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, sealhulgas sellest, et kompromiss kehtib täitedokumendina; kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina asendab kokkuleppe notariaalset tõestamist; kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda. Kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Eelnevast tulenevalt paluvad pooled kooskõlas TsMS § 428 lg 1 p-ga 4

2-25-3406 ja § 430 lg-ga 1 kinnitada käesolev kompromiss, kajastades kohtumääruses eespool sisalduv poolte kokkulepe ning lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-25-3406.

6.Kohus kinnitab poolte esitatud kompromisslepingu elatise nõude osas kirjalikus menetluses.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

7.Kohus, olles tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hageja põlvnemise tuvastamise nõue tuleb rahuldada õigeksvõtul põhineva osaotsusega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 4 lg 3 teise lause ja § 206 lg 1 esimese lause järgi on kostjal õigus tema vastu esitatud nõuet tunnustada (hagi õigeks võtta). Kui kostja võtab hagi õigeks, siis juhindudes TsMS § 440 lg-st 1 teeb kohus õigeksvõtul põhineva otsuse, välja arvatud juhul kui kohus ei ole õigeksvõtuga seotud (§ 440 lg 4). Õigeksvõtul põhineva otsusega tuleb hagi rahuldada (§ 440 lg 1). TsMS § 440 lg 3 kohaselt kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata.
8.Kohus leiab, et kuivõrd kostja on 19.06.2025 esitatud kirjalikus kompromissilepingus võtnud hagi põlvnemise tuvastamise osas õigeks, siis kohus lahendab menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt põlvnemise tuvastamise nõude käesolevas tsiviilasjas õigeksvõtul põhineva otsusega.
9.Perekonnaseaduse (PKS) § 82 sätestab, et vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad laste põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras. PKS § 84 lg 1 kohaselt on lapse isa mees, kes on lapse eostanud, seejuures loetakse, et lapse on eostanud mees, kes on lapse sünni ajal lapse emaga abielus või kes on isaduse omaks võtnud või kelle isaduse on tuvastanud kohus. Hageja taotleb isaduse tuvastamist, kuna PKS § 84 lg 1 punktide 1 ja 2 eeldused ei ole käesoleval juhul täidetud. 24.10.2015 sündinud B.Y sünni tõendil ja Rahvastikuregistris andmed isa kohta puuduvad. Lapse ema G.I kinnitusel on B.Y- B.Y isa N.T. Hageja seaduslikul esindajal oli kostajaga kooseluline suhe alates 2014.a. novembrist kuni ajani kui laps sai umbes 2 aastaseks. Seega on hageja seaduslik esindaja ka kindel, et hageja bioloogiline isa on kostja, lisaks sellele on ka kostja teadlik sellest, et ta võib olla hageja bioloogiline isa. PKS § 94 lg 1 kohaselt tuvastab kohus isaduse, kui PKS § 84 lg 1 punkti 1 või 2 või § 86 kohaselt ei ole ühtki meest lapse isana kindlaks tehtud, samuti kui isadus on vaidlustatud käesoleva seaduse § 91 alusel ja kohus on tuvastanud, et laps ei põlvne mehest, kelle isadus vaidlustati. PKS § 94 lg 2 kohaselt tuvastab kohus põlvnemise isast asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest. Hageja seaduslik esindaja on hagiavalduses esitanud, miks ta on veendunud, et N.T on hageja bioloogiline isa. Kostja N.T on kohtule 19.06.2025 esitatud kompromissi kohaselt võtnud hagi osaliselt õigeks põlvnemise tuvastamise nõudes. Kostja on teadlik, et ta on lapse isa. Kostja ei ole oma isaduses kahelnud. Kostja avaldab, et soovib enda hageja isana hageja sünniakti kandmist ning hageja suhtes hooldusõigust. Antud juhul ei ole 24.10.2015.a. sündinud B.Y isana ühtegi meest kindlaks tehtud, tema sünni tõendis andmed isa kohta puuduvad (dtl 9). Lapse ema G.I kinnitusel on B.Y isa kostja N.T ning viimane on selle väite õigeks võtnud. Eeltoodud asjaolud võimaldavad kohtul tuvastada, et B.Y põlvneb N.T-st .

2-25-3406

10.Kohus selgitab, et PKS § 82 esimene lause kohaselt tulenevad vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused laste põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras. Seega tuleneb ka hooldusõigus PKS § 84 ja PKS § 116 lg 2 alusel põlvnemisest. Kui kohus tuvastab põlvnemise vanemast PKS § 84 lg 1 p 3 järgi, kaasneb sellega ka täielik hooldusõigus PKS § 82 ja PKS § 116 lg 2 alusel (TrtRngO 15.02.2024, 2-22-11567, p 12). Kostja on avaldanud, et soovib hageja suhtes hooldusõigust. Käesoleva kohtuotsuse jõustumisel tekib hagejal kostja suhtes täielik hooldusõigus (isiku- ja varahooldusõigus).
11.TsMS § 468 lg 1 p 1 ja 2 alusel tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse ja tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotus märgitakse ka siis kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 164 lg 1 järgi hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Kuna kostja on hagi osaliselt õigeks võtnud põlvnemise tuvastamise osas, tühistab kohus 02.06.2025 määrusega määratud ekspertiisitasu ettemaksu määramise. (allkirjastatud digitaalselt) Eve Grass kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 15.07.20262-26-9808/11Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 15.07.20262-26-4665/14Tartu Maakohus Tartu kohtumaja